2-17-13785/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-13785 Tsiviilasi Jelena Beljajeva hagi Keskallee 17 korteriühistu vastu 20. juuli 2017 üldkoosoleku otsuste osaliselt kehtetuks tunnistamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 3. oktoobri 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jelena Beljajeva apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant: Jelena Beljajeva (hageja), ik XXX; esindaja Maksim Fedotov Vastustaja: Kohtla-Järve linn, Keskallee 17 korteriühistu (kostja), rk 80236900; vandeadvokaat Margus Kiir

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 3. oktoobri 2018 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Keelduda asja juurde võtmast 3 kinnistusraamatu väljavõtet, Viru Maakohtu määrust tsiviilasjas 2-18-16283 ning KÜ Keskallee 17 24.09.2018 korduvkoosoleku protokolli.

4. Jätta menetluskulud Jelena Beljajeva kanda.

5. Mõista Jelena Beljajevalt välja Keskallee 17 korteriühistu kasuks 270 eurot menetluskulude katteks ja viivis menetluskuludelt 270 eurot VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU OTSUS

1. Jelena Beljajeva (hageja) esitas 15. septembril 2017 hagi Kohtla-Järve linn, Keskallee 17 korteriühistu (kostja) vastu, milles palus:

- tunnistada kehtetuks muudatused 20. juulil 2017 toimunud üldkoosoleku päevakorras;

- tunnistada kehtetuks 20. juulil 2017 toimunud üldkoosoleku otsus, millega anti OÜ-le Vaiton luba remontida maja fassaad;

- tunnistada kehtetuks 20. juulil 2017 toimunud üldkoosoleku otsus ühistu liikmetelt sihtotstarbelise maksu kogumiseks.

20. juuli 2017 üldkoosolekul teatas kostja juhatuse esimees muudatusest päevakorras ja palus kuulata ära ehitusfirma OÜ Vaiton esindaja. Pärast seda palusid koosolekul osalenud elanikud võtta hinnapakkumised erinevatelt firmadelt edasiseks läbivaatamiseks ja otsustamiseks. Seda punkti päevakorras ei olnud, samuti puudus vajalik kvoorum päevakorra muutmiseks. OÜ Vaiton hakkas fassaadi renoveerima. Koosolekul otsustati võetava laenu asemel kehtestada KÜ liikmetele sihtotstarbeline maks. Seda ei olnud päevakorras. Päevakorra muutmine, OÜ-ga Vaiton renoveerimislepingu sõlmimine ja otsus sihtotstarbelise maksu kohta on vastuolus kostja põhikirjaga.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Ühistu koosolekul otsustati ära kuulata fassaadi remondiga seoses ehitaja selgitused töödest ja hinnakujunemisest. Tegemist oli informatiivse etteastega ning selle kohta ei võetud üldkoosolekul vastu ühtegi siduvat otsust. Hageja eksib, et päevakorra väliselt kinnitati tööde eelarve ja anti nõusolek töödeks. Selliseid otsuseid vastu võetud ei ole ning muude küsimuste arutamist seadus ei keela, kui ei langetata siduvat otsust. Kaalutleti kiireloomulisteks töödeks (fassaadi remont) pangast laenu võtmist. Kohtla-Järve linnavalitsus oli eelnevalt korduvalt ühistut hoiatanud sunnimeetmete rakendamise võimalusest (fassaadi remondi vajadus, ohtlikkus). Seega pidi arutelu tulemusel igal juhul sündima otsus sihtotstarbeliste maksete määramiseks. Liikmed ei soovinud kulu ajatamist laenu näol ja intressikulu tasumist. Arutelu tulemusel võetigi vastu otsus, et liikmed tasuvad 3 kuu jooksul

60 eurot korteriomandilt kuus, s.o kokku 180 eurot korteri kohta. Sellega hoitakse kokku lisakulude arvelt ning summa on mõistlik. MAAKOHTU OTSUS

3. Viru Maakohus jättis 3. oktoobri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejalt mõisteti välja kostja kasuks menetluskulud 891 eurot ja viivis menetluskuludelt. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul. Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi (MTÜS § 201 lg 5 ja 6). Vaidlus puudub, et elamu majandamiseks on asutatud korteriühistu (s.o kostja), hageja on korteriühistu liige ja 20.07.2017 toimus kostja üldkoosolek ning hageja osales vaidlusalusel üldkoosolekul. 20.07.2017 üldkoosolekul tegi juhatuse esimees ettepaneku muuta koosoleku päevakorda ja kuulata ehitusfirma esindajat fassaadi remondi spetsiifikast. Üldkoosoleku protokollist nähtub, koosolekul võeti ühehäälselt vastu otsus päevakorra muudatusteks ja ehitusfirma esimehe selgituste kuulamiseks. Koosoleku protokollist ei nähtu, et hageja oleks esitanud päevakorra muutmise kohta vastuväiteid (tl 9). Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Seetõttu ei ole päevakorra muutmine kehtetu. Koosoleku protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks võetud vastu otsus, et fassaadi renoveerib OÜ Vaiton. Protokollis ei ole konkreetselt kirjas ehitustööde tegemise vastuvõtmise otsust. Järelikult ei ole 20.07.2017 koosolekul vastu võetud otsust, mida hageja palus tunnistada kehtetuks. Pangast laenu võtmise asemel otsustuse vastuvõtmine remondifondi suurendamiseks ei ole ebaseaduslik, sest selles päevakorrapunktis võis üldkoosolekul häälteenamusega otsustada ka fassaadi remondi töödega kaasnevate kulutuste finantseerimist remondifondi suurendamise läbi. Tegemist oli erakorralise maksega, kuna korteriühistu pidi antud olukorras kiiresti tegutsema, kuna maja olukord oli ohtlik nii inimestele kui ka varale. Põhikirja kohaselt kuulub juhatuse pädevusse sihtotstarbeliste maksete suurendamine ja vähendamine ning õigus koguda erakorralisi makseid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuleneb 20.07.2017 üldkoosoleku protokollist, et üldkoosoleku päevakorda tehti muudatused. Põhikirja § 6.10. ja MTÜS § 20 lg 5 järgi tuleb tunnistada päevakorra muutmine ja luba maja fassaadi renoveerimiseks kehtetuks; 2) oli üldkoosoleku toimumise ajaks juhatus juba lepingu OÜ-ga Vaiton sõlminud. Põhikirja § 6.15. järgi ei olnud juhatusel sellist õigust;

3) ei andnud põhikiri õigust sihtotstarbelise makse kehtestamiseks. Põhikirja § 3.2.7. reguleerib korteri kogupinnast lähtuvat makset.

5. vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.

7. Õige on maakohtu seisukoht, et mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (MTÜS § 24 lg 3 teine lause). Kuna hageja osales üldkoosolekul ja ta ei lasknud oma vastuväidet protokollida, ei saa ta üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda. Ringkonnakohus leiab, et kuna kehtetuks tunnistamise nõude esitamine on MTÜS § 24 lg 3 järgi välistatud, ei pea kohus hindama, kas tehtud otsused on põhikirjaga kooskõlas.

8. Apellant lisas apellatsioonkaebusele 3 kinnistusraamatu väljavõtet ning 31.01.2019 esitatud seisukohale Viru Maakohtu määruse tsiviilasjas 2-18-16283 ning KÜ Keskallee 17 24.09.2018 korduvkoosoleku protokolli. Ringkonnakohus jätab lisatud dokumendid TsMS § 238 lg 1 alusel asja juurde võtmata, kuna need ei oma tähendust apelleeritud maakohtu otsuse vaidlustamisel.

9. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda, kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Vastustaja esitas taotluse hüvitada apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 2,5 tunni ulatuses summas 270 eurot ning välja mõista viivis menetluskuludelt. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja kulude suurus on käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud ning vastustaja kulud tuleb apellandilt välja mõista.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi