4-19-1251/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-19-1251

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märtsil 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas

Väärteoasja number

4-19-1251

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Väärteoasi

R.S väärteoasi KarS §-de 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi:

Menetlusalune isik

R.S, isikukood: xxxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel eesti

keel, töökoht: xxxx OÜ, elukoht: xxxx varasemalt kriminaal

– ja väärteokorras karistatud;

Kohtuvälise

menetleja

esindaja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja Jaak Paju;

Juhindudes KarS §-dest 48, § 63 lg 1; VTMS §-dest 83 p 2,

107, 108, 109, 111; KrMS § 126 lg 3 p 4; LS § 223 lg 1 ja §

236 lg 1 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada R.S Liiklusseaduse § 223 lg 1

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

ja mõista talle karistuseks arest 3 (kolm) päeva.

2. Süüdi tunnistada R.S Liiklusseaduse § 236 lg 1

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

ja mõista talle karistuseks arest 5 (viis) päeva.

3. R.Sile karistuseks mõistetud aresti kandmise aja

algust arvata alates isiku reaalselt aresti

kandmisele asumisest või isiku kinnipidamisest.

4. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades R.S tööalast

seisundit,

määrata

aresti

kandmine

ositi

kohtuotsuse jõustumisest 3 (kolme) kuu jooksul,

seejuures järjest kantava karistuse kestvus peab

olema vähemalt kaks päeva.

5. Kohustada R.Si arest ära kandma hiljemalt

21.juuniks 2019.a.

6. LS

§

lg

alusel

lisakaristusena

võtta R.Silt mootorsõiduki

juhtimise

õigus 1

(üheks) kuuks.

7. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku

suhtes

on

jõustunud

mootorsõiduki

juhtimisõiguse

äravõtmise

või

kehtetuks

tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie

tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

8. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 väärteoasja

materjalide juurde lisatud kahel CD plaadil

olevad videosalvestised, kohtuotsuse jõustumisel

hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse

lõpposa

kuulutamisest

ning

esitades

apellatsiooni

päeva

jooksul

ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst

kättesaadav 12. aprillil 2019.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

korrakaitsebüroo

vanemväärteomenetleja Helen Roos poolt on väärteoasjas nr 2302,18,013683 30.01.2019.a.

koostatud väärteoprotokoll AB 1577786 selle kohta, et R.S 07.12.2018.a kella 06:59 ajal

Tallinnas, Harjumaal Liivalaia – Pronksi – Tartu mnt juhtis mootorsõidukit XXX, foori keelava

märguande (punase tule) korral ei jäänud seisma ning sõitis ristmikule pöörates vasakule ette

trammile, mis sõitis ristmikul otse foori lubava tulega, mille tagajärjel toimus kokkupõrge ja

tekitati varaline kahju LL AS’ile ja TLT’le, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja

fototabeliga. Juht lahkus sündmuskohalt, politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise

kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju põhjustamise eest vastutav isik.

Märgitud väärteoprotokolli kohaselt rikkus R.S sellise tegevusega LS §-de 7 lg 1 p 4; § 58 lg

3; § 169 lg 4, 5 ja § 169 lg 4 sätteid, pannes toime LS § -de 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad väärteod. /kd I tl 38/

Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 13.03.2019.a toimunud kohtuistungil menetlusalune isik

R.S tunnistas end LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises

süüdi, andes kohtuistungil selgitusi selle kohta, et tõepoolest väärteoprotokollis märgitud ajal

juhtis tema Opel Insigniat, millega tegi liiklusõnnetuse, ei näinud fooris punast tuld. Soovis

teha vasakpööret, Jõe tänava suunas, lahkus peale liiklusõnnetust sündmuskohalt, sest sai kõva

paugu. Auto sõidukõlblik ei olnud, läks maha kandmisele, terve auto külg oli nii segamini. Auto

jäi sinna, koju läks vist jala. Vigastusi tal ei olnud, sai ainult peapõrutuse, arsti juurde ei

pöördunud, oli kodus kaks päeva järjest.

Menetlusalune isik kinnitas kohtus, et tema töötab ehitusfirmas XX OÜ juba pool aastat. Töötab

ta Soomes, Helsingis üheksast viieni.

Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele menetlusalune isik R.S kinnitas, et temal on ka

varasemaid väärteokaristusi ning nendest on ta ära tasunud kindlasti 4-5 trahvi. Viimase tasus

29. jaanuaril sel aastal. Märgib ta seda, et ta on elukohta vahetanud, seega ei pruugi olla kõiki

otsuseid kätte saanud.

Kohtulikes vaidlustes kohtuväline menetleja asus seisukohale, et R.Si süü temale etteheidetud

väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud väärteomenetluses kogutud tõenditega,

tunnistaja ülekuulamise protokollidega, foorigraafikutega ja videosalvestusega, mis on

väärteomaterjalide juurde esitatud. Kohtuväline menetleja märkis, et R.S poolt on toime pandud

sündmuskohalt lahkumine, kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et menetlusaluse isiku poolt on

maksmata rahatrahve väga suures summas. Varasemad karistused ei ole suutnud mõjutada

menetlusalust isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest seetõttu kohtuväline menetleja

ei pea mõistlikuks karistada R.Si enam väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga.

Kohtuvälise menetleja esindaja vanemväärteomenetleja Jaak Paju taotles kohtus R.S süüdi

tunnistamist LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises ja viimse karistamist

arestiga 6 ööpäeva. Samuti taotles kohtuväline menetleja R.S süüdi tunnistamist LS § 236 lg 1

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises ja viimase karistamist arestiga 5 ööpäeva.

Kohtuväline menetleja võttes arvesse, et menetlusalusel isikul on juba väga palju rikkumisi

taotles R.S suhtes kohaldada lisakaristuse kohaldamist, võttes ära temalt mootorsõiduki

juhtimise õigus ja seda sanktsiooni keskmises määras kaheks kuuks.

Kohtulike vaidluste käigus R.S veelkord kinnitas, et tema tunnistab end süüdi. Miks ta

sündmuskohalt lahkus, seda ta ei tea, ta ei saanud mitte midagi aru, mis toimus. Kohtult palus

menetlusalune isik lube mitte ära võtta, sest tal on juhiload vajalikud seoses tööga. Karistuse

osas palus menetlusalune isik kohtul kohaldada rahatrahvi, sest ta on kõik trahvid seni tasunud.

Kohtus avaldati kirjalike materjalidena väärteotoimiku materjalid ning kuulati üle

menetlusalune isik R.S, kes andis allkirja selle kohta, et kohtuistungil ta antavate ütluste

protokollimist ei soovi.

Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid:

-

07.12.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (liiklusõnnetuse akt) ja

sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevaid fototabeleid; /kd I tl 1-14/

-

07.12.2018.a koostatud sõiduki Opel Insignia Grand Sport reg nr XXX kohta koostatud

hoiukohta teisaldamise akti; /kd I tl 15/

-

07.12.2018.a kohtuvälise menetleja poolt koostatud taotlust Tallinna Linnatranspordi

AS’le videosalvestuste väljastamiseks ja samal päeval Tallinna Linnatranspordi AS

trammiteenuste osakonna juhataja asetäitja A. Martynenko saadetud e-kirja selle kohta,

et olemas on trammi nr 131 videosalvestused; /kd I tl 16-17/

-

07.12.2018.a koostatud sõiduki vaatlusprotokolli; /kd I tl 18-18a/

-

07.12.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli /kd I tl 19/

-

Väärteomenetleja poolt 10.12.2018.a koostatud taotlust ja 10.12.2018.a AS AR Eesti

As poolt väärteomenetlejale saadetud e-kirja ja AR Eesti As poolt väljastatud

rendilepingu koopiat; /kd I tl 20-21, 23, 24/

-

Skeemi, valgusfoori graafikut; /kd I tl 27/

-

Üleandmise ja vastuvõtmise akti /kd I tl 28/

-

Liiklusõnnetuse kohta 07.12.2018.a koostatud skeemi; /kd I tl 22/

-

Liivalaia –Tartu mnt – Pronksi tn skeem; / kd I tl 29/

-

Vastuskiri AS Signaal; /kd I tl 30/

-

30.01.2019.a väärteoasjas nr 2302,18,013683 koostatud väärteoprotokolli AB 1577786

/kd I tl 38/;

-

R.S suhtes väljastatud karistusregistri õiendit; /kd I tl 39-40/

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Tunnistajate ülekuulamist

pooled ei taotlenud.

Kohtuotsuse motiivid:

R.Si süüdistatakse Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemises s.o mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustuse tekitamises, millise eest seadusandja näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300

trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning LS § 236 lg

1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises s.o liiklusõnnetuse mitteteatamises s.t

liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete

rikkumise toimepanemises, kui teatamine oli kohustuslik, millise toimepanemise eest on

ettenähtud karistusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on menetlusaluse isiku poolt süü omaksvõtuga kohtus ning

kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega on kinnitust leidnud väärteoprotokollis

kajastatud väärteo toimepanemine R.Si poolt.

Tema poolt 07.12.2018.a. mootorsõiduki Opel Insignia reg nr XXX juhtimine, juhitud

sõidukiga liiklusõnnetuse põhjustamine Liivalaia – Pronksi – Tartu mnt selliselt, milline tõi

kaasa varalise kahju tekitamise LL AS ja TLT’le. Samuti on käesolevas väärteoasjas tõendamist

leidnud R.Si süü selles, et tema kui oli põhjustanud liiklusõnnetuse lahkus sündmuskohalt,

jättes politseid toimunud liiklusõnnetusest teavitamata. Lisaks menetlusaluse isiku poolt on süü

tunnistamisele tõendavad tema poolt väärtegude toime panemist ka teised väärteoasjas kogutud

tõendid. AR Eesti AS ja menetlusaluse isiku R.S vahel sõlmitud rendilepingu koopia xxx,

millisest nähtub, et mootorsõiduk Opel Insignia reg nr XXX oli 07.12.2018.a renditud R.Sile

/kd I tl 24/, märgitud fakti toetab ka AS AR Eesti AS juhatuse liikme P. L poolt väljastatud

sellekohane kinnitus /kd I tl 20/.

Eelpool märgitud mootorsõiduki juhtimist 07.12.2018.a kella 06.59 ajal menetlusalune isik R.S

kohtus ka kinnitas ning andis detailseid selgitusi toimunud kohta.

Kohtule on menetlusliku tõendina esitaud sündmuskoha vaatlusprotokoll (liiklusõnnetuse akt),

millises on kohtuvälise menetleja poolt fikseeritud kõne all oleva liiklusõnnetuse asjaolud kohe

vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist, sündmuskoha vaatlusprotokolli (liiklusõnnetuse akti)

juurde on lisatud fototabelid, millisest nähtub, et fotografeeritud on nii menetlusaluse isiku R.S

kasutuses olnud, eelpool märgitud sõiduautot ning trammi, millisele viimane otsa sõitis.

Teostatud menetlustoimingu käigus on fikseeritud nii menetlusaluse isiku kasutuses olnud

sõidukile liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused kui ka trammile Tatra KT6T nr 131

esiosa kahjustused.

Antud väärteoasja menetluse käigus ei ole kohtul tekkinud põhjust ja alust kahelda selles, et

antud väärteoasja uurimise käigus oleks esinenud või esineks menetluslikke rikkumisi väärteo

menetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis

kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud

liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri, teenistuses oleva ametniku poolt (kd I tl

1-24, 27-30, 38-40).

Isiku süü on kohtus tõendamist leidnud ja seda:

• 07.12.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (liiklusõnnetuse aktiga) ja

sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevate fototabelitega. Koostatud dokumentidest

nähtub, et 07.12.2019.a toimus Tallinnas Liivalaia- Pronksi –Tartu mnt ristmikul põrkas

sõiduauto Opel Insignia Grand Sport reg nr XXX kokku trammiga Tatra KT6T nr 131.

sõiduautol oli deformeerunud vasak külg. Trammil oli alumine küljekaitse plekk

eraldunud, esiosal olid kriimustused, paremal esinurgal kriimustused. Sõidukeid on

fotografeeritud, fotod on paigutatud fototabelitesse; /kd I tl 1-14/

• 07.12.2018.a koostatud sõiduki Opel Insignia Grand Sport reg nr XXX kohta koostatud

hoiukohta teisaldamise aktiga, millisest nähtub, et 07.12.2019.a Tallinnas Liivalaia –tn

ja Taru mnt ristmikult toimetati Rahumäe tee 6/1, Tallinn LL AS kuuluv sõiduauto Opel

Insignia Grand Sport reg nr XXX, mootorsõidukit fotografeeriti; /kd I tl 15/

• 07.12.2018.a koostatud sõiduki vaatlusprotokollis tuvastatuga ja nimelt märgitud

tõendist nähtub, et vaadeldud on liiklusõnnetuses osalenud trammi Tatra KT6T nr 131.

Teostatud menetlustoimingu käigus on tuvastatud, et trammi vasakpoolne esimene

alumiine küljekaitseplekk on eraldunud trammi küljest, esiosa haakeseadeldis oli

vigastatud, esiosa vasak – ja parempoolsel osal olid kraapejäljed; /kd I tl 18-18a/

• 07.12.2018.a kohtuvälise menetleja poolt koostatud taotlusega Tallinna Linnatranspordi

AS’le videosalvestuste väljastamiseks ja samal päeval Tallinna Linnatranspordi AS

trammiteenuste osakonna juhataja asetäitja A. Martynenko saadetud e-kirjaga selle

kohta, et olemas on trammi nr 131 videosalvestused, märgitud videosalvestused 2 CD

plaadil on lisatud käesoleva väärteoasja materjalide juurde; /kd I tl 16-17/

• 07.12.2018.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millisest nähtub, et kõne all

oleva liiklusõnnetuse sündmuskohaks on olnud Liivalaia tn – Pronks tn – Tartu mnt

ristmik, Tallinnas; /kd I tl 19/

• Väärteomenetleja poolt 10.12.2018.a koostatud taotlusega ja 10.12.2018.a AS AR Eesti

As poolt väärteomenetlejale saadetud e-kirjaga ning AR Eesti AS poolt väljastatud

rendilepingu koopiaga, millisest nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise ajal s.o

07.12.2018.a oli sõiduauto Opel reg nr XXX renditud R.Sile; /kd I tl 20-21, 23, 24/

• Skeemi, valgusfoori graafikuga, millisest nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise ajal

põles R.Si jaoks valgusfooris vasakpöörde tegemiseks punane tuli ja trammil roheline

tuli; /kd I tl 27/

• Üleandmise ja vastuvõtmise aktiga, millisest nähtub, et Tallinna Linnatranspordi AS on

üle andnud väärteomenetlejale valvekaamerate videosalvestused; /kd I tl 28/

• Liiklusõnnetuse kohta 07.12.2018.a koostatud skeemiga, millises on fikseeritud

liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku kasutuses olnud sõiduauto ning trammi

liikumise suund; /kd I tl 22/

• Liivalaia –Tartu mnt – Pronksi tn skeemiga, millisest on näha ristmiku skeem, ja

fooriprogrammi taktijaotus; / kd I tl 29/

• AS Signaal vastuskirjaga, millisest nähtub, et väärteomenetlejat teavitatakse sellest, et

Tallinnas, Liivalaia tänava, Tartu mnt ja Pronksi tänava fooriristmikult (INT 104) töötas

07.12.2018.a viidatud ajal (kell 07.00) taktijaotusega PL01 fooriprogramm. /kd I tl 30/

• Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

korrakaitsebüroo

vanemväärteomenetleja Helen Roos poolt on väärteoasjas nr 2302,18,013683

30.01.2019.a. koostatud väärteoprotokolliga AB 1577786 selle kohta, et R.S

07.12.2018.a kella 06:59 ajal Tallinnas, Harjumaal Liivalaia – Pronksi – Tartu mnt

juhtis mootorsõidukit XXX, foori keelava märguande (punase tule) korral ei jäänud

seisma ning sõitis ristmikule pöörates vasakule ette trammile, mis sõitis ristmikul otse

foori lubava tulega, mille tagajärjel toimus kokkupõrge ja tekitati varaline kahju LL

AS’ile ja TLT’le, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja tototabeliga. Juht lahkus

sündmuskohalt, politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei

olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju põhjustamise eest vastutav isik. Märgitud

väärteoprotokolli kohaselt rikkus R.S sellise tegevusega LS §-de 7 lg 1 p 4; § 58 lg 3; §

169 lg 4, 5 ja § 169 lg 4 sätteid, pannes toime LS § -de 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad väärteod. /kd I tl 38/

Käesoleva väärteoasja menetluse käigus R.S on kohus selgitanud, et tema pööret tehes ei

pannud fooris olevat punast tuld tähele, peale toimunud liiklusõnnetust muutus ta kasutuses

olnud sõiduauto Opel Insignia kasutuskõlbmatuks ja ta jättis selle maha. Kohtu hinnangul

menetlusaluse isiku R.S sellekohased ütlused haakuvad kohtus uuritud ja eelnevalt märgitud

tõenditest sisalduva teabega.

Väärteoasja menetluse käigus ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et R.S peale

07.12.2018.a toimunud liiklusõnnetust oleks jäänud sündmuskohale või andnud politseile teada

toimunud liiklusõnnetusest.

Kohus asub seisukohale, et eelpool välja toodud ja refereeritud tõenditega on tõendamist

leidnud R.S poolt LS §-de 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude

toimepanemine.

Lisaks uuriti kohtuistungil ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid sisaldavaid

materjale:

R.S suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et R.Si näol on tegemist isikuga,

keda on korduvalt väärtegude toimepanemise k.a liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest

karistatud, menetlusalusel isikul on kokku 12 kehtivat väärteokaristust, millistest täidetud on

üksnes 4 karistust; /kd I tl 39-40/

Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. R.S on

täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus asub seisukohale, et 07.12.2018.a R.S põhjustades liiklusõnnetuse pidi olema teadlik

asjaolust, et temal on kohustus mitte lahkuda liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning teavitada

juhtunust (toimunud liiklusõnnetusest) politseid, kuid jättis seda tegemata s.t lahkus

liiklusõnnetuse sündmuskohal ja jättis politseid toimud liiklusõnnetusest teavitamata. Seega

pidi R.S olema teadlik, et 07.12.2018.a lahkudes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes politsei

liiklusõnnetuse toimumisest teavitamata paneb ta toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo s.o liiklusõnnetusest mitteteatamine. Vaatamata sellele, et käesoleva väärteoasja

uurimise käigus R.S märkis, et tema ei pannud talle põlevat punast tuld tähele, oleks viimane

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral seda ikkagi märkama ning tegema endast

olenevalt kõik, et ära hoida liiklusõnnetuse põhjustamine. Seega R.S olles teadlik, et kui ta

liikluses, mootorsõidukit juhtides ei ole tähelepanelik võib ta toime panna LS § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on

tekitatud teisele isikule varaline kahju.

Menetlusalusele isikule mõistetav karistus:

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel isiku karistust raskendavaid asjaolusid. KarS § 57 p 3

tähenduses karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isikupoolset

puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud väärtegudesse

Kohtuväline menetleja taotles R.Sile LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise

eest aresti 6 päeva ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 5 päeva

aresti, kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et R.S on korduvalt erinevate väärtegude

toimepanemise eest karistatud ning enamuses temale määratud rahatrahvidest on tasumata.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek R.S karistamiseks arestiga on isikut ja

toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud.

Tulenevalt karistatuse õiendist /kd I tl 39-40/ on R.S varem ka karistatud liiklusalaste süütegude

eest. Õiendi kohaselt on R.Sil 12 kehtivat väärteokaristust (10 liiklusalast), millisest täidetud

on 4 karistust, viimati karistati teda väärteokorras mitte küll liiklusalase süüteo toimepanemise

eest 06.06.2018.a.

Vaatamata sellele, et menetlusalune isik R.S on kohtus kinnitanud, et enamus temale määratud

rahatrahvidest on tasutud, kohus märgitud selgitust asjakohaseks ei pea, sest menetlusaluse

isiku suhtes väljastatud karistusregistri andmed antud väidet ei toeta. Märgitut arvesse võttes ei

ole R.Si rahatrahviga karistamine enam põhjendatud, sest ta ei ole seniseid trahve tasunud.

Kuna isik on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse

liigiga saavutatud karistuse eesmärke.

Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on

korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset

eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda

vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi

süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. R.S näol on tegu isikuga, kes on

korduvalt pannud toime erinevaid väärtegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus-

ja liikluskorda.

Karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud ka rikkumiste iseloomu ja sagedust

(RKKKo 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, ning asjaolu, et R.S on tahtlikult

toimepannud kaks liiklusalast rikkumist.

Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on

kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole

kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate

või raskendavate asjaoludega. Vaadates R.S mineviku käitumismustrit, võib ta vabaduses suure

tõenäosusega jätkata uute süütegude toimepanemist. Tema poolt liiklusalaste rikkumiste

toimepanemine on nüüdseks olnud korduv.

Kohus leiab, et kuigi isiku süü on suur, siis arvestades siiski asjaolu, et karistusregistri õiendist

nähtuvalt ei ole isikut varem kandmisele kuuluva arestiga karistatud, viimane on kahetsenud

toimepandut on võimalik teda karistada arestiga väiksemas määras, kui seda taotles kohtuväline

menetleja.

Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld-

ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks R.Si karistamist tema poolt toimepandud

väärtegude eest LS § 223 lg 1 järgi arestiga 3 päeva ja LS § 236 lg 1 järgi arestiga 5 päeva.

Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks

karistuse eesmärke – kohus on seisukohal, et R.S on seniste karistuste puhul pääsenud

kergemaliigilise karistusega, kuid ei ole osanud taolist võimalust hinnata ning jätkas uute

väärtegude toimepanemist. Ka asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud

rahatrahvid, iseloomustab isiku suhtumist õiguskorda. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et

isik, kes paneb toime pidevalt uusi väärtegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute

väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol.

Käesoleval hetkel karistuse mõistmisel kohus arvestab ka menetlusaluse isiku tööalast seisundit

ning asub seisukohale, et viimasele karistuseks mõistetud 8 päeva aresti on otstarbekas

kandmisele määrata ositi ning seda alates kohtuotsuse jõustumisest 3 kuu jooksul, pidades

silmas tingimust, et järjest ära kantava aresti kestvus peab olema vähemalt 2 päeva.

Kohus peab asjakohaseks ka kohtuvälise menetleja esitatud taotlust, arvestades R.S isikut,

kohaldada viimase suhtes ka lisakaristust s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning

seda kuni keskmises määras – kaheks suuks.

Kohus selgitab, et LS § 223 lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS

§ 223 lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest

kuust kuni kolme kuuni.

Kohtu hinnangul on R.S suhtes lisakaristuse kohaldamine sanktsiooni alamääras põhjendatud.

Lisakaristuse mõistmisel kohus arvestab R.S süü suurust, tema isikut iseloomustavaid

asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel vähetähtsaks teadmine, et R.S pani temale

inkrimineeritud väärteo toime kella 06:59 paiku s.o ajal, mil veel ei esinenud keskmiselt

tihedamat liiklust.

Kohus on seisukohal, et karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on õigustatud KarS

§ 223 lg 2 kohaldamine. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas selliseid erandlikke

asjaolusid, millised annaksid võimaluse lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kohtuistungil

menetlusalune isik küll avaldas, et juhtimisõigust on vaja, kuna seda nõuab tema tööiseloom,

kuid kohtu hinnangul oli märgitud asjaolu menetlusalusele isikule teada ka enne väärtegude

toimepanemist ning märgitud asjaolu ei olnud selline, milline oleks hoidnud viimast

õigusrikkumise toimepanemisest. R.S on küll oma rikkumisi tunnistanud kuid ka ainuüksi

sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse mittekohaldamine põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et R.S teades märgituid asjaolusid ka enne väärteotoimepanemist, oleks

pidanud järgima oma liiklusalast käitumist ning seda ka juba seetõttu, et teda – R.Si on

varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Kohus on seisukohal, et

õigusrikkumise jätkuva toimepanemise tõttu sh isiku süü suuruse ja karistuse üld – ja

eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud R.S karistamine lisakaristusega s.t

kohus peab vajalikuks eemaldada R.S mõneks ajaks juhina liiklusest s.t võtta temalt ära

mootorsõiduki juhtimise õigus ning seda üheks kuuks.

Asitõendid ja salvestised

Väärteoasja materjalide juures olevad 2 CD plaati salvestisega on dokumentaalne asitõend

KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes ning see tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63; VTMS § 2; § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113; KrMS §

126 lg 3 p 4; LS § 223 lg 2.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/