2-17-13321/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-13321

Tsiviilasi

XX kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse

28. augusti 2017 otsuse peale täiteasjas

nr 022/2017/2891. Menetluskulude rahaline

kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 17. detsembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Puudutatud isik II (sissenõudja): YY (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reimo Mets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17. detsembri 2018 määrus tühistada osaliselt puudutatud isiku

YY kasuks väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas ja uue määrusega

vähendada kindlaks määratud ja välja mõistetud menetluskulu summat 714 euro

võrra. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

2. Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1. Rahuldada puudutatud isiku YY menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

avaldus osaliselt.

2.2. Määrata puudutatud isiku YY põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 1 056 eurot.

2.3. Välja mõista avaldajalt XX-lt puudutatud isiku YY kasuks menetluskulude

hüvitis 1 056 eurot ja kohustada avaldajat tasuma sellelt summalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

2.4. Jätta rahuldamata puudutatud isiku YY avaldus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks 1 713 euro ulatuses.

2.5. Jätta rahaliselt kindlaks määramata Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse

menetluskulude rahaline suurus.

2 (5)

2.6. Välja mõista avaldajalt XX-lt riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks riigi

õigusabi tasu 210 eurot ja kohustada avaldajat tasuma riigituludesse sellelt

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates maakohtu 17. detsembri 2018 määruse resolutsiooni punktide 7–9

jõustumisest kuni täitmiseni.

2.7. Kohustada avaldajat kandma riigi õigusabi tasu 210 eurot kahe kuu jooksul

alates maakohtu 17. detsembri 2018 määruse resolutsiooni punktide 7–9

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004

(SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank) või EE401700017002872300

(Luminor Bank) viitenumbriga 99918700067585 ja selgitusega „Riigi õigusabi

tagasinõuded tsiviilasjas nr 2-17-13321“.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses esitas XX (avaldaja) kaebuse kohtutäituri Elin Vilippuse otsuse peale.

Täitedokument oli lapsega suhtlemist korraldav kohtulahend ja menetluses osales lapsega

suhtlusõigust realiseeriv teine vanem YY (sissenõudja). Harju Maakohus jättis 14. märtsi 2018

määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus andis

31. juuli 2018 määrusega avaldajale riigi õigusabi kohustusega hüvitada osamaksetena

täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning määras 28. augusti 2018 määrusega

osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 210 eurot. Ringkonnakohus jättis 31. augusti 2018

määrusega määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud avaldaja kanda, sh avaldajale

riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud.

Riigikohus jättis 15. oktoobri 2018 määrusega kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja

kanda, määras kindlaks Riigikohtus avaldajal tekkinud riigi õigusabi tasu ja mõistis avaldajalt

riigi kasuks välja 300 eurot maksetähtajaga kolm kuud.

2. Põhimenetluses esitas sissenõudja menetluskulude nimekirja maakohtule 7. veebruaril 2018

ja ringkonnakohtule 21. augustil 2018. Avaldaja menetluskulu maakohtus oli õigusabikulu

1 092 eurot (lepingulise esindaja tasu 7 t eest määraga 130 eurot/t, millele lisandub käibemaks).

Avaldaja menetluskulu ringkonnakohtus oli 1 677 eurot (10,75 t sama tasumääraga).

3. Avaldaja vaidles sissenõudja menetluskuludele vastu.

4. Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud.

3 (5)

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus määras 17. detsembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) rahaliselt kindlaks

sissenõudja menetluskulud 1 770 euro ulatuses, mõistis selle summa avaldajalt välja ja kohustas

avaldajat sellelt summalt tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus märkis, et lähtudes asja keerukusest ning sissenõudja lepingulise esindaja

kvalifikatsioonist on põhjendatud ja proportsionaalne rakendada tunnitasu 120 eurot (sisaldab

käibemaksu) ning maksimaalne ajakulu õigustoimingutele nii maakohtus kui ka

ringkonnakohtus kokku on 14,75 t. Seega on sissenõudja menetluskulu põhjendatud 1 770 euro

ulatuses ( = 14,75 × 120).

Ühtlasi mõistis maakohus avaldajalt välja riigituludesse riigi õigusabi tasu 210 eurot ja

kohustas avaldajat sellelt summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue

määrusega jätta sissenõudja menetluskulud tema enda kanda. Alternatiivselt palub avaldaja

mõista temalt välja üksnes menetluskulude hüvitis 2,15 t eest tasumääraga 50 eurot/t, millele

lisandub käibemaks.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

tunnitasu 120 eurot on ebamõistlikult kõrge. Arvestades asja keerukust ei tohiks olla

1 t maksumus kõrgem kui 50 eurot, millele lisandub käibemaks;

-

arvestades asja keerukust võis maakohtus materjalidega tutvumisele kuluda kuni

45 min ja vastuse koostamisele kuni 1,5 t. Seda enam, et suur osa väiteid on kopeeritud

varasematest menetlustest ja sissenõudja vaid kordas oma varasemaid seisukohti;

-

menetluslikult ei ole usutav, et ringkonnakohtu menetluses on õigusabikulud suuremad

kui maakohtu menetluses;

-

arvestades eluliselt mitteusutavat õigusabikulude mahtu, pidi maakohus nõudma

sissenõudjalt tõendite esitamist selle kohta, et õigusabikulu on tegelikult kantud.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis sissenõudjale tähtaja sellele

vastamiseks. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 19. veebruaril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb osaliselt tühistada sissenõudja kasuks

väljamõistetud õigusabikulu hüvitise summa osas ja uue määrusega vähendada seda summat

714 euro võrra. Määruskaebus rahuldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja

§ 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.

9. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määrust osas, millega määrati kindlaks ja mõisteti avaldajalt välja sissenõudja õigusabikulu.

Avaldaja ei vaidlustanud määrust osas, milles temalt mõisteti riigituludesse riigi õigusabi tasu

210 eurot ja sellelt summalt viivis ning määrati tasumise tähtaeg (vaidlustatud määruse

resolutsiooni p-d 7–9). Selles osas on vaidlustatud määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva

§ 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.

4 (5)

10. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika).

Ringkonnakohus nõustub avaldaja väitega, et maakohus ei põhjendanud diskretsiooniotsustust

kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 piisavalt. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kaebusele

vastates kõrvaldada.

11. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Sissenõudja

taotles esindajakulude hüvitamist lähtudes tasumäärast 130 eurot/t, millele lisandub käibemaks.

Maakohus pidas sellest põhjendatuks määra 120 eurot koos käibemaksuga ehk 100 eurot ilma

käibemaksuta. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu

120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt

156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Samu

orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta

tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (vt nt Riigikohtu

28. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16).

Maakohus ei põhjendanud, et 100 eurot ei ületaks oluliselt keskmist juristi õigusteenuse eest

makstavat netotasu. Vastava hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust.

Põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud keeruline ega sedavõrd mahukas, et võiks

rakendada tavapärasest kõrgemat tunnitasu. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud

õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab

ringkonnakohus sissenõudja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (lisandub

käibemaks). Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.

12. Samuti ei ole maakohus kõikide sissenõudja menetluskulude nimekirjas toodud

toimingute vajalikkust ja põhjendatust piisavalt analüüsinud ega põhjendanud. Toimingute

osas, mille kulusid pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude nimekirjas

märgitud ulatuses, ei nähtu maakohtu määrusest, millistel kaalutlustel kohus sellisele

seisukohale jõudis.

Arvestades asja sisu ja mahtu on põhjendatud sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu

maakohtus 7 t ulatuses. Kuivõrd esindaja tutvus asja materjalidega põhjalikult avaldusele

vastates, on määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu põhjendatud 3 t

ulatuses. Avaldaja 2. juuli 2018 taotlusele vastamise ja 2. augusti 2018 taotluse koostamise

ajakulu on kokku põhjendatu 45 min ulatuses, kuna tegemist ei ole mahukate dokumentidega

ja oma taotluses kordab sissenõudja varasemaid seisukohti. Ringkonnakohtu 17. augusti 2018

määrusega tutvumise ajakulu on põhjendatud 15 min ulatuses. Tõendi esitamise ja

ringkonnakohtu 31. juuli 2018 määrusega tutvumise ajakulu ei ole põhjendatud, kuna tegemist

ei olnud vajalike toimingutega.

Seega kuuluvad sissenõudja lepingulise esindaja menetluskulud avaldajalt väljamõistmisele

määruskaebusmenetluses 4 t (= 3 + 0,75 + 0,25) eest ja kahes kohtuastmes kokku 11 t ( = 7 +

4) eest.

5 (5)

13. Eelneva põhjal tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista õigusabikulude

hüvitamiseks 1 056 eurot ( = 11 × 80 + 20%). Sissenõudja on füüsiline isik, kes ei saa

õigusabitasult makstud käibemaksu tagasi. Võrreldes maakohtuga rahuldatakse sissenõudja

taotlus menetluskulude hüvitamiseks 714 euro ( = 1770 – 1056) võrra väiksemas summas.

Rahuldamata jääb sissenõudja taotlus 1 713 euro ( = 2 769 – 1 056) hüvitamiseks.

Vastavalt sissenõudja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab avaldaja maksma

menetluskulude tasumisega viivitamise korral sissenõudjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva määruse jõustumisest.

14. Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, et praeguses menetlusstaadiumis saab ta vaidlustada

menetluskulude jaotust. TsMS kohaselt hinnatakse menetluskulude väljamõistmise õiglust ja

mõistlikkust menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Nii näeb TsMS § 178 lg 1

ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa

muuta menetluskulude jaotust. Praegusel juhul on põhimenetluses jäetud menetluskulud nii

maa- kui ka ringkonnakohtus avaldaja kanda. Seega tuleb sissenõudja põhjendatud ja vajalik

menetluskulu avaldajalt välja mõista.

15. Asjakohatu on ka avaldaja väide, et sissenõudja ei esitanud kuludokumente. TsMS § 176

lg 6 järgi võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude

täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente,

kuid kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Sissenõudja

menetluskulude rahaline suurus oli võimalik kindlaks määrata menetluskulude nimekirja alusel.

16. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg 2² esitab ringkonnakohus

kohtumääruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Sellest tuleb siiski jätta välja menetlusosaliste

isikukoodid, summad sõnadega ja määruse kättetoimetamist puudutav korraldus, sest need ei

oma tähtsust määruse vaidlustamisel ega täitmisel. Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu

määruse resolutsiooni p 2 sõnastust ning märgib, et kindlaks määratakse vajalike ja põhjendatud

menetluskulude suurus. Riigi kasuks välja mõistetud summade osas tuleb tähtaegu arvutada

lähtuvalt maakohtu määruse selles osas jõustumisest, st kohtumääruse resolutsiooni terviklikus

sõnastusest on selguse ja lahendi täidetavuse huvides otstarbekas sellele eraldi viidata.

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

18. Käesoleva määruse peale saab sissenõudja menetluskulude hüvitamise osas kaevata

Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot. Kuna riigile menetluskulude hüvitamist ei ole seni vaidlustatud, siis

ei saa selles osas ka enam Riigikohtule kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm