4-19-1184/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-1184

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. 2019, Tallinn märts Väärteoasja number 4-19-1184 (2302, 19, 000047) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Berit Paluoja Väärteoasi F.B kaitsja Toomas Alpi kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28. jaanuari 2019. a otsusele

(üldmenetluses) väärteoasjas nr 2302,19,000047, millega F.B karistati § 227 lg 1 järgi LS

rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot ja

NPALS § 151

lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot Menetlusalune isik F.B – isikukood: XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik Kaitsja Toomas Alp Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § §

132 p-st 2 ja -dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas . jaanuari 2019. a

nr 2302,19,000047 osaliselt, s.o F.B-le NPALS § 15

1 lg 1 alusel mõistetud karistuse

ehk rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot täitmise aja osas.

2. KarS § 66 lg te 2 ja 3 alusel määrata, et - rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot tuleb tasuda viie igakuiselt 80 eurot kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195008839.

3. ahatrahv

LS § 227 lg 1 alusel mõistetud karistus, s.o r

25 trahviühikut ehk 100 eurot tuleb kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul, tasuda kohtuvälise menetleja

4-19-1184

otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195008839.

4. -des 2 ja 3 VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi käesoleva otsuse p määratud vi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS § rahatrah -le 202

lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

5. Menetluskulud summas 131

eurot tasuda kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul, vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195008839.

6. Menetluskulu summas 52 eurot, s.o seoses hinnangu andmisega isiku joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta, jätta riigi kanda.

7. Muus osa a ja menetlusaluse isiku

s jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmat F.B kaitsja jätta rahuldamata kaebus .

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Pii . a otsusega asjas rivalveameti Põhja prefektuuri 28. jaanuari 2019 väärteo nr liiklusseaduse ( ) 230219000047 karistati F.B LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga

trahviühikut, s.o 100 eurot selle eest, et 9. detsembril 2018 kell 17.40 juhtis ta Põhja pst ja Soo tn ristmikul suunaga Soo tn 2 poole Tallinnas mootorsõidukit kiirusega mitte vähem kui

70 km/h, ületades sellega lubatud sõidukiirust vähemalt 20 km/h võrra. Samuti ehk 50 km/h karistati F.B narkootilis e ja psühhotroopse te ning nende lähteainete seaduse t te aine (NPALS) § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 100 t, s.o 400 eurot, selle eest, et isik oli trahviühiku enne 9. detsembrit 2018 kell 17.40, mil ta peeti kinni, tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin,

3-fluoroamfetamiin (3FA), metamfetamiin, 4-fluorometamfetamiin (4MFA) arsti ettekirjutuseta.

2. Menetlusaluse isiku kaitsja Toomas Alp esitas otsusele kaebuse kohtuvälise menetleja , milles taotleb otsuse tühistamist osas, milles F.B karistati NPALS § 15

1 lg 1 alusel,

ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Kaebaja põhjendab oma taotlust järgmiselt. Vastutus NPALS § 151

lg 1 järgi on võimalik vaid otsese tahtluse esinemisel.

Praeguses asjas on F.B algusest peale eitanud teo toimepanemist. Terviseseisundi kirjeldamise aktist ei nähtu kõrvalekaldeid isiku käitumises, mis viitaksid narkootilise aine tarvitamisele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul ei esinenud menetlusalusel isikul narkootilise joobe tunnuseid, mistõttu võib järeldada, et narkootilise aine sisaldus organismis oli minimaalne. Käesolevaks ajaks selgus, et narkootilise aine oli 7. detsembril 2018 seganud endale valmis K . Narkootilise ainega segatud jook asus sellele isikule kuuluva auto Ford Õ

4-19-1184

Mondeo keskkonsoolis karastusjook „Starter“ pudelis. Pudel oli avatud, kuid pudeli tegelikust sisust K. Õ menetlusalust isikut ei teavitanud. F.B, nähes avatud pudeli ja arvates selle olevat karastusjoogi, jõi pudelist mitu lonksu. Valekarastusjoogi tarvitamine toimus seega 7. detsembril 2018 kell 21.00 Sikupilli keskuse parklas. Kui F.B hakkas uurima, kuidas narkootiline aine tema organismi sattus, tunnistas K.

uautos Õ teo üles. Samal ajal viibis sõid reisijana ka S H .

3. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. Väärteoprotokollis sisalduva väärteo kirjelduse kohaselt heidetakse F.B-le esmalt

( seda, et

LS) § 227 lg 1 järgi

9. detsembril 2018 kell 17.40 juhtis ta Põhja pst ja Soo tn ristmikul suunaga Soo tn 2 poole Tallinnas mootorsõidukit kiirusega mitte vähem kui

70 km/h, ületades sellega lubatud sõidukiirust ehk 50 km/h vähemalt 20 km/h võrra. Selles osas ei ole menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsust ka vaidlustanud, kinnitades kohtuistungil antud ütlustes, et ta on teo toime pannud ja selle eest mõistetud karistuse ka juba täitnud. Kohus leiab, et vaidlusalune tegu on tõendatud nii F.B enda ütlustega, kui ka kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt

mõõdeti F.B juhitud sõiduki Mercedes Benz registreerimismärgiga mõõteseadme lugem

73 km/h, laiendmääraamatus +/ xxx kiirust; oli

- 3 km/h. Seda kinnitab protokollile lisatud mõõteandmete väljatrükk ja rikkumise videosalvestis.

Mõõtmiseks kasutati taade kiirusmõõturit LaserCam4 nr LEO985, mida kinnitab AS ldud x

väljastatud tus, mille kohaselt on kiirusmõõ taatlustunnis teseade taadeldud 6. juunil 2018. Mõõtja pädevust kinnitab T väljastatud tunnistus pädeva mõõtja koolituse läbimise ko K hta. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on sõiduauto omanik I K menetlusaluse isiku – kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema naine.

6. Samuti heidetakse F.B-le ette NPALS 15 lg 1 alusel ette seda, et ta oli enn e

9. detsembrit 2018 kell 17.40, mil ta peeti kinni, tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin, 3- fluoroamfetamiin (3FA), metamfetamiin, 4-fluorometamfetamiin (4MFA) arsti ettekirjutuseta.

7. Kohus hindab esmalt, kas F.B käitumises on tuvastatud NPALS § 15

1 lg-s 1 kirjeldatud

süükooss tunnused. Väärteokoosseis eeldab narkootilise või psühhotroopse eisu objektiivsed aine tarvitamist arsti ettekirjutuseta.

7.1. NPALS § 3 lg 1 on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, s kohaselt ealhulgas tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, 3- fluoroamfetamiin (3FA), metamfetamiin, 4-fluorometamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete

4-19-1184

ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirja I.

7.2. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud NPALS § 151 lg 1 objektiivne loetletud narkootiliste ainete tarvitamine ilma arsti koosseis, s.o väärteoprotokollis ettekirjutuseta enne 9. detsembrit 2018 kell 17.40. Kohtu hinnangul kinnitavad narkootilise aine tarvitamist järgmised tõendid. 9. detsembril 2018 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati F.B mootorsõiduki juhtimiselt samal päeval kell 17.40, sest on alust arvata, et juht on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid. 9. detsembril 2018 kell 17.50 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt reageeris indikaatorvahend positiivselt ainele metamfetamiin. Samuti nähtub protokollist, et isiku pupillid reageerivad valgusele aeglaselt, esineb nüstagm ja silmade konvergentsihäire; pulss on kiirenenud (107 lööki/minutis); silmade sidekestad punetavad, silmad on märjad ja läikivad; pilk on rahutu ja ekslev. Kontrollile allutatud isik ehk F.B avaldas, et tarvitab Xanaxit. Seega vahetult pärast isiku sõiduki peatamist ja F.B kontrollile allutamist viitas narkootilise aine tarvitamisele nii indikaatorvahendi näit kui ka isiku füsioloogilised reaktsioonid, mis vastavad tüüpiliselt amfetamiini ja metamfetamiini kui üldteadaolevalt ergutite kasutamisele, seda võttes arvesse asjaolu, et isiku enda avaldatu kohaselt tarvitas ta Xanaxit, mis on hoopis rahustava toimega. ärevusvastase ja

7.3. Narkootilise aine tarvitamist kinnitab ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri (12.

detsembril 2018 koostatud uuringuakt nr 1742t), millest uriinist leiti nähtub, et F.B

amfetamiin, 3-fluoroamfetamiin, metamfetamiin ja 4-fluorometamfetamiin. Amfetamiini ja metamfetamiini jäljed on organismis tuvastatavad umbes 48 tunni jooksul pärast tarvitamist (vt nt https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/F1-labor1.htm), mistõttu on tuvastatav, et isik pidi tarvitama narkootilist ainet 48 tunni jooksul enne tema juhitud sõiduki kinnipidamist. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr 517/14 ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisas 2/1742T e antud eksperthinnangust F.B kspert Mailis Tõnisson joobeseisundi esinemise kohta nähtub, et menetlusalusel isikul ei esine joovet, kuid F.B esinevad narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega ain – e tarvitamise tunnused uriinist tuvastatud narkootilised ained.

8. Maakohus möönab, et väärteoprotokollis ei ole nimetatud narkootilise aine tarvitamise kui teo toimepanemise aeg ja koht, mistõttu tuleb hinnata, kas praeguses väärteoasjas oli tagatud isiku kaitseõigus. Nagu eespool märgitud, on kohtu hinnangul võimalik järeldada, et tarvitamine toimus umbes 48 tunni jooksul enne isiku juhitud sõiduki kinnipidamist, mis võttes arvesse NPALS § 151 - lg s1 kirjeldatud koosseisu eripära, on piisavalt täpne ega mõjuta teole antavat õiguslikku hinnangut (muu hulgas ei tõusetu näiteks teo aegumise küsimust).

9. F.B on ise avaldanud, et tarvitas narkootilist ainet 7. detsembril 2018 kella 9-10 paiku õhtul Sikupilli Prisma parklas tunnistaja Õ Õ K a autos. Seda kinnitas ka tunnistaja K. , kes

selgitas, et lahjendas narkootilist ainet amfetamiin energiajoogiga „Starter“ ja pudel selle joogiga oli sel õhtul tema autos. Nii F.B kui ka K. Õa ütluste kohaselt ei teadnud menetlusalune isik seejuures, et energiajook on segatud narkootilise ainega. Tunnistaja S H kinnitab, et viibis samal ajal samuti K.

Õ kuuluvas sõidukis ja nägi, kuidas F.B võttis

4-19-1184

lonksu energiajoogi pudelist, mis oli K. a autos. Kohus ei pea siiski F.B Õ ega tunnistajate K. a ja S. H Õ ütlusi usaldusväärseks narkootilise aine tarvitamise asjaolude osas ja nimelt puutuvalt sellesse, et menetlusalune isik tarvitas narkootilist ainet K. kuuluvast Õ pudelist juhuslikult ega pidanud seejuures võimalikuks, et tarvitab just narkootilist ainet. Kohus põhjendab seda seisukohta järgmiselt.

10. Karistusregistri teatise on Harju st ja süüdistatava enda ütlustest nähtub, et F.B Maakohtu 11. detsembri 2017. a kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-17-10984 kriminaalkorras süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 2 käitlemise eest alusel amfetamiini suures koguses isiku poolt, keda on varem karistatud samalaadse teo eest, ja selle teo eest määratud katseaeg ei ole veel lõppenud. Seega on F.B varem vahetult kokku puutunud muu hulgas just selle narkootilise ainega, mille tarvitamist talle praeguses asjas ette heidetakse, tegeledes selle käitlemisega suures koguses. Tegemist on isikuga, kes teab narkootilise aine omadusi, mistõttu teab ta muu hulgas selle mõju inimorganismile ja selle tarvitamise viise. Samas avaldas F.B kohtuistungil, et ei tundnud end pärast narkootilise aine tarvitamist ehk samal õhtul tavapärasest erinevalt, vaid läks koju magama. Samuti kinnitas ta, et ei tundnud joogil tavapärasest erinevat maitset. väidetavast tarvitamisest umbes Olukorras, kus ka

48 tunni möödudes oli F.B uriinist võimalik tuvastada narkootiliste ainete esinemist, ei ole kohtu hinnangul usutav, et vahetult pärast ergutava mõjuga ainete tarvitamist ei tundnud menetlusalune isik nende mõju ja läks rahulikult magama. Võttes arvesse, et F.B-le etteheidetav tegu on toime pandud katseajal ja tema enda ütluste kohaselt on üks katseaja tingimus narkootilise aine tarvitamise keeld, esinevad menetlusalusel isikul kaalukad põhjused eitamaks, et ta pani teo toime tahtlikult. Samuti on kohtu hinnangul tähelepanuväärne ja F.B ütlusi omakorda kahtlusi alla seadev tõsiasi, et menetlusalune isik oskas seostada enda narkootilise aine tarvitamist konkreetse isikuga ehk K vaid kohtukaebemenetluses ehk siis Õ enam kui kaks kuud pärast väidetavat sündmust, mil tema väidete kontrollimise võimalused (näiteks Sikupilli keskuse parkla videosalvestise väljanõudmine) osutuvad sisuliselt võimatuks, sest turvasalvestisi ei säilitata teadaolevalt nii pika aja jooksul. Kohtu hinnangul on ka olemuslikult ebausutav nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate väide, et kohtudes täiesti juhuslikult mitte väga lähedase tuttavaga, asub F.B luba küsimata ega kontrollimata, millega on tegemist, jooma selle tuttava autos leiduvast pudelist, seejuures K. , olles teadlik Õ pudeli sisust, jätab menetlusalust isikut sellest teavitamata. K. Õa ütluste kohaselt oli seejuures tegemist (vaid) amfetamiiniga, kuid ekspertiisiga tuvastatu kohaselt leiti menetlusaluse isiku uriinist neli eri ainet, mis seab tunnistaja ütluste usaldusväärsuse samuti kahtluse alla. Õ

S. on

F.B ütluste kohaselt tema endine elukaaslane, kellega on tal säilinud head suhted, ja samuti on tegemist isikuga, keda on varem süüdi mõistetud narkootilise aine käitlemise eest. Seega on kohtul põhjust arvata, et ka tema ütlused on tingitud soovist aidata F.B vältida narkootilise aine tarvitamises süüdimõistmisega kaasnevaid ebameeldivaid tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistajate ütlused narkootilise aine tarvitamise juhuslikkuse osas k

õrvale, pidades neid ebausaldusväärseks. Kohus ei välista seejuures, et aine tarvitamine võis toimuda F.B nimetatud kohas ja ajal, kuid võttes kõike eeltoodut arvesse menetlusaluse isiku varasemaid kokkupuuteid narkootilise ainega, ja eeskätt s.o amfetamiiniga, on kohtu hinna praegusel juhul ei saanud aru, ngul välistatud, et F.B et tarbis just narkootilist ainet. NPALS § 151 lg 1 sisalduv tegu on väärteona karistatav nii

4-19-1184

tahtliku kui ka ettevaatamatusest toimepanduna. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega ehk menetlusalune isik pidas võimalikuks, et tarbib narkootilist ainet ja suhtus sellesse ükskõikselt.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.B-le NPALS § 15 lg 1 kohaselt

etteheidetav tegu ka selles osas on tõendatud ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. Karistus

12. Kohtu hinnangul ei ole alust ka kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse muutmiseks. KarS § 56 kohaselt lähtub kohus karistuse mõistmisel menetlusaluse isiku süüst ja arvestab karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid.

13. LS § 227 lg 1 järgi mõistetud karistust menetlusalune isik ei vaidlusta, kinnitades, et on trahvi juba ära tasunud. Kohus peab siiski vajalikuks nentida, et rahatrahv sanktsiooni ülemmäära lähedal vastab kohtu hinnangul teo raskusele ja üldning eripreventiivsetele kaalutlustele. F.B ületas kiirust mitte vähem kui 20 km/h, mis on LS § 227 lg-s 1 ette nähtud raskeim võimalik tegu. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt pani ta teo toime tahtlikult, sõidurida vahetades. Süüd kergendavaks asjaoluks on seejuures teo omaksvõtt.

14. NPALS § 151 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. ja on menetlus alla sanktsiooni Kohtuväline menetle ele isikule karistuse mõistnud

keskmist määra, kohtu hinnangul vastab mõistetud karistus isiku süüle ja ka üldning eripreventiivsetele kaalutlustele.

15. Võttes arvesse, et juba kohtuvälises menetluses taotles menetlusalune isik rahatrahvi tasumist ositi, viidates raskele majanduslikule olukorrale, peab kohus võimalikuks määrata karistuse täitmine ositi kuue kuu jooksul. Kohus märgib seejuures, et enne kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist ei ole võimalik teha otsuse täitmist asilükkava otsustuse ed

VTMS § 209 lg 2 alusel, mis reguleerib kohtuvälise menetleja (jõustunud) otsuse täitmisele pööramist. Menetluskulud

16. Menetlusaluselt isikult tuleb VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise ja psühhotroopse aine sisalduse uuringute tegemisel tekkinud kulud 131 eurot. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ega ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb jätta menetlusaluse isiku kanda. Kuna isikul joovet ei tuvastatud, siis joobe tuvastamise ekspertiisi kulu 52 eurot tuleb jätta riigi kanda.

17. Eeltoodust tulenevalt - - ja juhindudes VTMS § 132 p st 2 otsustab kohus tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28. jaanuari 2019. a otsus väärteoasjas NPALS § 15 nr 2302,19,000047 osaliselt, s.o F.B-le

1 lg 1

alusel mõistetud karistuse ehk rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot täitmise aja osas. KarS § 66 lg te 2 ja 3 alusel määrata, et rahatrahv 100 trahviühikut, - s.o 400 eurot tuleb tasuda

viie kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 80 eurot kohtuvälise menetleja

4-19-1184

otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195008839. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik