1-08-14514/31 · 1-08-14514/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsembril 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-14514 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Kriminaalasi

Süüdimõistetu M.Z-i (end. V.N) tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu M.Z isikukood xxx

viibimiskoht: Tartu Vangla elukoht vabanemisel: xxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Mitte vabastada M.Z-i Tartu Maakohtu 21. aprilli 2009. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-14514 mõistetud liitkaristuse - 10 kuud vangistust- kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 21.aprilli 2009.a. kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-08- 14514 tunnistati M.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 27.04.2007.a otsusega mõistetud ja ärakandmata osa, s.o 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ja mõista M.Z-ile

lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuse kogumis 10 (kümme) kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 05. juuni 2009.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.04.2009. a ja lõppeb

20.02.2010. a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel oli kinnipeetav karistusajast ära kandnud 6 kuud 21.10. 2009.a.

M.Z-i on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral. Väärteomenetluse korras on M.Z-i karistatud korduvalt.

M.Z esitas 17. 08. 2009.a avalduse, milles taotles enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Tartu Vangla poolt kohtule esitatud M.Z-i iseloomustusest ilmneb, et distsiplinaarkaristusi

vangistuse ajal kohaldatud pole. Ennetähtaegsel vabanemisel tuleb kinnipeetaval võtta end

töötuna tööturuametis arvele. Samuti leiab Tartu Vangla, et M.Z on motiveeritud

jätkamaks õpinguid Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis kutsehariduse omandamiseks. Vangistuse ajal kinnipeetaval kinnipeetavate ja vanglaametnikega probleeme esinenud pole. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt seisneb M.Z-i ohtlikkus alkoholi tarvitamises ning

uute kuritegude toimepanemise võimalikkuses, seega võib ohustatud olla terve ühiskond.

Ohtu vähendavaks teguriks on elukoha ja töökoha leidmine, samuti loobumine alkoholist. Kinnipeetav on vestlusel andnud mõista, et proovib edaspidi seaduskuulekalt elada.

Kriminaalhooldaja ettekandest selgub, et vangistuse ajal on M.Z säilinud side nii oma

abikaasa E. K.-ga kui ka tugiisiku M. P.-ga. Abikaasa E. K. soovib jätkata kooselu

kinnipeetavaga ning ootab tema vabanemist. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda

elama abikaasa juurde aadressile xxx, milleks sotsiaaltöötajate sõnul on kinnipeetaval

vanglast vabanemisel vaja esitada sellekohane avaldus. M.Z on 6 (kuue) klassiline

haridus. Vangistusele eelneval ajal on kinnipeetav olnud arvel Tartumaa Tööturuametis

tööotsijana ja töötanud lühiajaliselt SA xxx majahoidjana ning xxx OÜ-s üldehitajana.

Ametniku hinnangul on vabanemise korral kinnipeetava oluliseks riskifaktoriks töökoha puudumine ja majandusliku toimetulekuoskuste puudumine, mida võib omakorda süvendada

alkoholisõltuvus, psüühiline ebastabiilsus ja vähene vastutusvõime. Kohtutäiturite infosüsteemi TÄITIS andmetel on M.Z rahalisi nõudeid 32 000 krooni ulatuses ja vangla

iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetaval vabanemisfondi rahalisi vahendeid kogunud.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Korduva varavastase kuriteo

toimepanemise eest katseajal kannab kinnipeetav reaalset vanglakaristust teist korda.

Ettekande koostaja on aga seiskohal, et vaatamata eeltoodule on M.Z-i vangistusest ennetähtaegne vabastamine antud ajahetkel, kui karistuse kandmise lõupuni on jäänud mõned kuud, otstarbekas, kuna M.Z-i kuritegeliku käitumise riskide maandamiseks ja toimetuleku

parandamiseks on kriminaalhooldaja hinnangul võimalik saavutada paremaid tulemusi kriminaalhoolduse ja Tartu linna sotsiaalabiosakonna koostöös.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu M.Z avaldas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja asuda elama oma perekonna juurde.

Prokuröri leiab, et kuivõrd süüdimõistetu ei ole varem suutnud täita kriminaalhoolduse

nõudeid, siis puudub eeldus, et M.Z on muutunud ja ta suudab käesoleval ajal

kriminaalhoolduse nõudeid täita. Prokurör pidas vajalikuks välja tuua ka asjaolu, et

kohtueelses menetluses on M.Z-ile esitatud kahtlustus KarS § 200 lg 1 ja § 203 järgi tegudes, millised on toime pandud vahetult peale karistuse kandmiselt vabanemist.

3

Kohtuniku seisukoht

M.Z mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuriteos ning liitkaristusena mõisteti 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 (kuus) kuud. Käesolevaks ajaks on M.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui kuus kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

M.Z-i on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral. M.Z on lubanud vanglast vabanedes edaspidi seaduskuulekalt elada. Samuti on kinnipeetav tema poolt kohtule esitatud

avalduses ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks lubanud tasuda ka kohtuotsusega

mõistetud menetluskulud. On positiivne tõdeda, et M.Z on vangistuse ajal käitunud korrektselt ning pole esinenud probleeme ei vanglaametnike ega ka teiste kinnipeetavatega. Samuti pole M.Z-i distsiplinaarkorras vangistuse ajal karistatud.

M.Z-i on iseloomustatud kui ebastabiilset inimest, kellel on vähene vastutusvõime. M.Z küll kinnitas kohtus, et ta vajaks kriminaalhooldusametniku tuge, kuid kohus leiab, et isik, kes on katseajal jätkanud kuritegude toimepanemist on näidanud, et ta ei suuda täita

kriminaalhoolduse nõudeid ja pole seega sobiv isik kriminaalhooldusele määramiseks.

Kohtunik ei pea põhjendatuks sellist isikut taas määrata kriminaalhooldusele. Kohtunik on arvamusel, et M.Z tuleb kanda mõistetud karistus lõpuni ja alustada karistuse kandmise järgselt iseseisvalt õiguskuulekat elu.

Rutt Teeveer Kohtunik