1-08-13374/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-13374 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Kriminaalasi

Süüdimõistetu J.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu J.G elukoht (vabanemisel): xxx isikukood: xxx Kaitsja Riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Karl Saavo

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

1. Mitte vabastada J.G Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-08-13374 mõistetud liitkaristuse – 1 (üks) aasta 11 (üksteist)

kuud 15 (viisteist) päeva vangistust – kandmisest tingimisi enne tähtaega koos allutamisega elektroonilisele valvele.

2. Välja mõista J.G-lt menetluskuluna riigituludesse 600.- ) krooni

(kuussada kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest.

Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-

is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi, kriminaalasja nr 1-08-13374,

menetluskulud”. Kohtukulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest

arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 13.10.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13374 tunnistati J.G süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 alusel ja mõisteti temale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti karistusele 05.08.2008. a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-08-852 J.G-le mõistetud karistus 2 aastat 1 kuu vangistust lugedes kergema kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis J.G-le mõisteti 2 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha J.G poolt 05.08.2008.a. Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-08- 852 mõistetud karistuse ärakantud osa, mis on 12.10.2008. a seisuga 1 kuu 15 päeva vangistust.

Kandmata karistus J.G on 1 aasta 11 kuud 15 päeva vangistust, mille algust arvestati alates 13. oktoobrist 2008. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 13.10.2008. a ja lõppeb 27.09.2010. a.

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel oli kinnipeetav vähemalt poole karistusajast ära kandnud 05.10.2009. a.

J.G on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral – Viru Maakohtu 05.01.2007. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 73 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 3 aastata ja Tartu Maakohtu 05.08.2008. a otsusega KarS § 263 p 1, 4, KarS § 200 lg 2 p 7 - § 22 lg 3 järgi vangistusega 1 aasta 9 kuud.

J.G esitas avalduse, milles taotles enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Kriminaalhooldaja ei ole nõus J.G vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos

elektroonilise valve kohaldamisega. J.G kannab küll esmakordselt vanglakaristust, kuid varasemalt on ta määratud katseajale, mille tingimusi ta täita ei suutnud. Vaatamata sellele, et

J.G on olemas toetav lähivõrgustik, kindel elukoht, ei ole tingimisi ennetähtaegne vabastamine otstarbekas.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu J.G kinnitas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja on nõus alluma elektroonilise valve tingimustele. Kaitsja palus J.G ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja leidis, et tegemist on noore mehega, kes

soovib õiguskuulekat elu alustada. Kaitsja arvates on J.G sobiv isik elektroonilise valve kohaldamiseks. Prokurör asus seisukohale, et J.G ei ole sobiv isik elektroonilisele valvele allutamiseks. J.G

pani katseajal toime uued ja raskemaliigilised kuriteod. Eeltoodust tulenevalt on olemas suur risk, et isik võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist.

Kohtuniku seisukoht

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on J.G

temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku

3 elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul J.G

tulevane elukoht aadressil xxx on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

J.G-le ei ole vangistuse kandmise ajal määratud distsiplinaarkaristusi. See annab märku isiku tahtest liikuda õiguskuulekuse suunas.

J.G on säilinud suhted oma abikaasa, vanavanemate ja vanematega. Vangistuse ajal on J.G materiaalselt toetanud isa ning vanaema. Vangistuse ajal on J.G olnud motiveeritud

osalema tööhõives. Ennetähtaegsel vabanemisel tal aga kindlat töökohta ei ole. J.G on

põhiharidus, väidetavalt on ta omandanud Rakvere Kutsekoolis pottseppa kutsetunnistus ning

töötanud erinevatel ametikohtadel, peamiselt ehitajana, nii ametlikult kui ka mitteametlikult, viimati 2007. aastal.

J.G suhtub kriminaalhooldusesse positiivselt, kuigi varasemalt ei ole teda käitumiskontrollile allutatud. Samas kajastavad Tartu Vangla materjalid asjaolu, et J.G on käesoleva karistuse aluseks olevad süüteod toime pannud katseajal, kusjuures uued teod on võrreldes varasematega suurema raskusastmega.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et J.G ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaja lõppemist

vangistusest vabastada koos allutamisega elektroonilisele valvele. Kohus leiab, et isik, kes vabanedes ei pruugi leida tööd ja kes on kasteajal toime pannud raske varavastase esimese astme kuriteo, ei ole sobiv elektroonilisele valvele allutamiseks. Samuti leiab kohtunik, et kohtu poolt

mõistetud õiglasest karistusest tuleks J.G reaalselt ära kanda enam kui ta on tänaseks päevaks kandnud.

Rutt Teeveer Kohtunik