2-18-14804/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-14804

Tsiviilasi

A

N’i,

J

I

ja

N

P avaldus Korteriühistu xxx vastu alusetult

saadu tagastamiseks

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja I: A N (isikukood xxx),

esindajad

elukoht xxx

Avaldaja II: J I (isikukood xxx), elukoht xxx

Avaldaja III: N P (isikukood xxx) elukoht xxx

Avaldajate lepinguline esindaja Marina Suhnjova

Puudutatud isik: Korteriühistu xxx (registrikood xxx),

lepinguline esindaja I R

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A N’i, J I ja N P avaldus.

2. Mõista Korteriühistult xxx (registrikood xxx) ANi (isikukood P) kasuks välja 117,51 eurot, J I

(xxx) kasuks välja 117,51 eurot; N P

(isikukood xxx) kasuks välja 117,51 eurot.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Mitte määrata rahaliselt kindlaks menetluskulusid.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

2-18-14804

MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. A N, J I ja N P (avaldajad) esitasid Harju Maakohtule avalduse Korteriühistu xxx

(puudutatud isik) vastu alusetult saadu tagastamiseks.

2. Avaldajad paluvad välja mõista puudutatud isikult A N kasuks 117,51 eurot; välja mõista

puudutatud isikult J I kasuks 117,51 eurot; välja mõista puudutatud isikult N P kasuks 117,51

eurot.

3. Avaldajad on elamu aadressil xxx korteriomanikud ja Korteriühistu xxx liikmed ning

peavad hüvitama puudutatud isikule elamu hooldamise ja remondiga seotud kulud vastavalt

kaasomandi osa suurusele. Ühistu põhikirja punktis 3.2. punktis 6 ja punkti 7 alapunktis b) on

sätestatud, et sihtotstarbeliste (s.o. hooldus ja remont) ja kütteks kuluva soojuseenergia puhul

maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omaduses oleva korteri üldpinnast

maja korterite kogupinnas. Korteriüldpind võrdub kinnistusraamatu andemete alusel omanike

kaasomandi suurusele.

4. Avaldaja 1 korteri üldpind ehk kaasomandiosa suurus on 66,2 m2. Avaldaja 2 korteri

üldpind ehk kaasomandiosa suurus on 66,4 m2. Avaldaja 3 korteri üldpind ehk kaasomandiosa

suurus on 66,3 m2.

5. Puudutatud isik ei järgi seadust ja põhikirjast elamu majandamiskulude jaotamisel.

Puudutatud isik jaotab avaldajatele remondi-, hoolduskulusid arvestatuna vastavalt: avaldaja

1, A N - 70,1 m2; avaldaja 2, J I - 70,3 m2; Avaldaja 3, N P – 70,2 m2.

6. Ajavahemikul jaanuarist 2015 kuni septembrini 2018 esitas puudutatud isik igale avaldajale

arveid majandamiskulude maksmiseks, kus hooldus-, ja remondimaksed oli suurem kui pidi

olema, mistõttu tekkis igal avaldajal ülemaks 117,51 eurot antud perioodi eest.

7. Puudutatud isik nõustub avaldusega. Puudutatud isik palub menetlus lõpetada, kuid

puudutatud isik leiab, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust avalduse esitamiseks,

mistõttu palub puudutatud isik jätta menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.

8. Puudutatud isik leiab, et avaldajad oleksid võinud 04. aprillil 2018 toimunud ühistu

üldkoosolekul, kus arutati ühistu tegevust 2017. a ja kinnitati 2018. a eelarve tõstatada

majandamiskulude jaotamisega seotud probleem ja pöörata tähelepanu sellele, et arvestuse

aluseks võetud korterite üldpinnad ei vasta kinnistusraamatu andmetele. Avaldajad osalesid

eelnimetatud üldkoosolekul isiklikult või esindaja kaudu ja hääletasid kõikide otsuste poolt.

Eriarvamust üldkoosoleku otsuste suhtes ei ole nende poolt ka esitatud. 04.04.2018

üldkoosoleku otsused ei ole vaidlustatud ja seega kehtivad. Mõistliku käitumise korral oleksid

avaldajad saanud ise kohtuvaidluse ära hoida. Avaldajatel ei olnudki kavatsust asja

kohtuväliselt lahendada.

9. Avaldajad ei ole nõus puudutatud isiku lepingulise esindaja seisukohaga, et puudutatud isik

ei ole oma käitumisega andnud põhjust avalduse esitamiseks. Avaldajad pööravad kohtu

tähelepanu, et puudutatud isiku poolt esitatud 15.05.2018 juhatuse koosoleku protokoll ei

olnud liikmetele teatavaks tehtud vastavalt ühistu põhikirja punktile 6.18 või 6.16 või 6.17.

Avaldajad sai protokolli kätte ainult 13.10.2018 koos puudutatud isiku vastusega ts asjas nr

2-18-10664. See tähendab, et avalduse esitamise hetkel (03.10.2018) ei teadnud avaldajad

juhatuse otsusest.

10. Samuti avaldajad pööravad kohtu tähelepanu sellele, et 03.10.2018 juhatuse koosoleku

protokoll ei olnud liikmetele teatavaks tehtud vastavalt ühistu põhikirja punktile 6.18 või 6.16

2 (4)

2-18-14804

või 6.17. Avaldajad sai protokoll kätte ainult 13.10.2018 koos ühistu vastusega ts asjas nr

2-18-10664.

11. Ei vasta tõele puudutatud isiku vastuväide, et avaldajad hääletasid 04.04.2018 kostja

üldkoosolekul 2017. a majandustegevuse aruanne kinnitamise poolt ning 2018. a eelarve

kinnitamise poolt. Avaldajad hääletasid kõike üldkoosolekul vastuvõetud otsuste vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus vaatab avaldajate avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1

alusel läbi hagita menetluses.

13. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt

majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide

ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks

ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest,

sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe

ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates 01.01.2018 kehtiva

korteriomandi- ja korterühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt Korteriomanikud teevad

majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS §

40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu

põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse

aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades

mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.

Korteriühistu xxx põhikirja punktis 3.2. alapunktis 6 ja punkti 7 alapunktis b) on sätestatud, et

sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omaduses oleva

korteri üldpinnast maja korterite kogupinnas. (tl 4-7).

14. Avaldaja 1 ja N Ni ühisomandisse kuuluva korteri üldpind ehk kaasomandiosa suurus on

66,2 m2. (tl 9-10). Avaldaja 2 ja E I ühisomandisse kuuluva korteri üldpind ehk

kaasomandiosa suurus on 66,4 m2. (tl 10-11). Avaldajale 3 kuuluva korteri üldpind ehk

kaasomandiosa suurus on 66,3 m2. (tl 12).

15. Puudutatud isik jaotab remondi- ja hoolduskulusid alates 2015. a jaanuarist kuni 2018. a

augustini järgmiselt: avaldaja 1 - 70,1 m2; avaldaja 2 - 70,3 m2; Avaldaja 3 - 70,2 m2. (tl

13-63). Avaldajad on puudutatud isikule nimetatud arvestuse alusel tasunud remondi- ja

hoolduskulusid. Seega on perioodil 2015 jaanuar kuni 2018 august remondi- ja hooldustasu

avaldaja 1 enam maksnud 117,51 eurot, avaldaja 2 enam maksnud 117,51 eurot ja avaldaja 3

enam maksnud samuti 117,51 eurot. Puudutatud isik nõustub sellega, et tegemist

enammakstud summadega. Võlaõigusseaduse § 1028 alusel on üleandjal olukorras, kus

kohustust ei ole tekkinud, õigus nõuda saajalt saadu tagasi.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele ja puudutatud isik on

kohustatud avaldajatele tagastama enammakstud summad.

Menetluskulud

17. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-08, p-s 18 märkinud, et mitme menetlusosalisega hagita

menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks

lahend

3 (4)

2-18-14804

tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses

selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole. (vt Riigikohtu 02.06.2008

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18).

18. Kohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust

avalduse esitamiseks. Kohus tuvastas, et tegemist on puudutatud isiku poolt ebaõigetel alustel

arvutatud remondi- ja hooldustasudega. Puudutatud isik ka ise nõustus sellega. Avaldajad on

avalduses märkinud, et nad pöördusid korteriühistu juhatuse poole palvega teha õiged ja

seaduslikud arvestused, kuid puudutatud isik keeldus sellest. Puudutatud isik ei ole sellele

avaldajate väitele vastuväiteid esitanud. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul

menetluskulude jaotamisel tähtsust omav see, kas ja kui siis millisel üldkoosolekul ning

kuidas avaldajad hääletasid.

19. Avaldajad taotlevad menetluskulude jätmist menetlusosaliste endi kanda. Kohus nõustub

avaldajatega, et selline jaotus on antud olukorras õiglane ja jätab menetluskulud

menetlusosaliste enda kanda ning ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

4 (4)