2-17-19372/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-19372

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

YY vastuhagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 10. detsembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

15 584 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kaupo Süvaoja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata YY 23. veebruaril 2019 esitatud taotlus dokumentaalse tõendi

(foto sõiduautost Volvo 850) vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 10. detsembri 2018 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis

XX hagi YY vastu ettemaksu 900 euro väljamõistmiseks rahuldamata, samuti

menetluskulude jaotuse osas.

Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus XX hagis YY vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks muutmata. Maakohtu otsus YY vastuhagi rahuldamata jätmise

osas on jõustunud.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada XX hagi YY vastu ettemaksu 900

euro väljamõistmiseks ja jaotada menetluskulud.

4. XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Lugeda Harju Maakohtu 10. detsembri 2018 otsuse resolutsiooni terviklikuks

sõnastuseks:

5.1. Rahuldada XX hagi YY vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

5.2. Välja mõista YY-lt XX kasuks ettemaks 900 eurot.

5.3. Jätta rahuldamata XX hagi YY vastu (sõiduauto värvi taastamise kulu

10 000 eurot

ja

varuosade

maksumus

4684 eurot)

14 684

euro

väljamõistmiseks.

5.4. Jätta rahuldamata YY vastuhagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2 (8)

6. Jätta maakohtus kantud XX menetluskulud 6% ulatuses YY kanda ja YY

menetluskulud tema enda kanda. Jätta apellatsiooniastmes kantud XX

menetluskulud 6% ulatuses YY kanda ja YY menetluskulud 94% ulatuses XX

kanda.

7. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 28. detsembril 2017 Harju Maakohtule hagi ja 15. jaanuaril 2018 hagi

täpsustuse YY (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista ettemaksuna tasutud 900 eurot,

sõiduauto värvi taastamise kulu 10 000 eurot ning varuosade maksumuse 4684 eurot, kokku

15 584 eurot.

Hagiavalduse kohaselt soovis hageja, et kostja värviks hagejale kuuluva sõiduauto Volvo 850

(sõiduauto). Kostja vaatas hagejale kuuluva sõiduauto üle 6. septembril 2017 Rakveres. Kostja

nimetas auto värvimise hinnaks 1700 eurot pinnavärviga ja transpordikuluks 100 eurot.

9. septembril 2017 maksis hageja kostjale ettemaksuna 900 eurot. Hageja näitas kostjale, kus

on defektid, kostja lubas need nädala jooksul likvideerida ja tuua sõiduauto koos varuosadega

Rakverre tagasi. Kostja palvel nõustus hageja sõiduauto tagastamise tähtaega nädala võrra

pikendama. Kostja tõi auto tagasi Rakverre 27. oktoobril 2017. Varuosasid ei olnud kostjal

kaasas, aga kostja väitis, et varuosad jõuavad Rakverre 28. oktoobri 2017 päeva jooksul.

Hageja vaatas auto üle 28. oktoobril 2017. Värvimistööd olid teostatud puudustega ja

kokkulepitud tööd olid teostamata. Hageja teavitas sellest koheselt ka kostjat, samuti nõudis

tagasi varuosasid. Kostja varuosasid ei tagastanud. Ebakvaliteetse värvimistöö põhjusena tõi

kostja välja sõiduauto kerel Brunox Epoxy aine kasutamise ning nõudis varuosade tagastamise

eest täiendavalt 400 euro tasumist. Samuti pakkus kostja puuduste kõrvaldamist, kuid usalduse

puudumise tõttu hageja sellega ei nõustunud.

Kostja on omastanud hagejale kuuluva sõiduauto varuosad, st esistange 600 eurot, tagastange

380 eurot, 2 x auto kapotivedrustus väärtusega 30 eurot tükk, peeglikorpus 28 eurot, 2 x

karbikatted väärtusega 250 eurot tükk, bensiinipaagi luuk 65 eurot, bensiinipaagi luugi kleebis

15 eurot, 2 x tagaakende raamikatted väärtusega 68 eurot tükk ,2 x spoiler väärtusega 400 eurot

tükk. Varuosadele lisandub värvimine. Ühe detaili värvimise on ca 150 eurot, s.o värvimine

kokku 1300 eurot. Uute varuosade tellimise postikulu on 800 eurot. Varuosade tagastamata

jätmisega on kostja tekitanud hagejale kahju 4684 eurot.

Kostja vastus hagile ja vastuhagi

2. Kostja vaidles hagile vastu. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse

(VÕS) § 635 järgi. Kostja teostas töö, kuid tasu hageja ei maksnud. Hageja väited

ebakvaliteetse töö kohta on tõendamata. Enne keretööde teostamist oli sõiduauto kere

3 (8)

töödeldud Brunox Epoxy ainega, millest kostjat ei teavitatud. Antud kemikaaliga töödeldud

pinda ei tohi töödelda ega värvida nitrovärvidega.

Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, sest hageja on jätnud teostatud töö eest maksmata tasu

1800 eurot.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 10. detsembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja vastuhagi

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

4. Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid töövõtulepingu VÕS § 635 tähenduses hagejale

kuuluva sõiduauto värvimiseks. Hageja andis sõiduauto ja varuosade valduse kostjale üle

9. septembril 2017

värvimistööde

tegemiseks.

Kostja

tagastas

sõiduki

hagejale

27. oktoobril 2017, kuid varuosasid ei tagastanud.

5. Hageja nõue kostjalt 15 584 euro väljamõistmiseks tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

Lepingu alusel tasutud 900 eurot on võimalik VÕS § 188 ja § 189 alusel tagasi nõuda, kui

hageja on lepingust taganenud või selle üles öelnud. Hageja pole vaatamata maakohtu

korduvatele selgitustele kohtu ette toonud asjaolusid, millest ilmneks, et hageja on kostjaga

sõlmitud töövõtulepingu üles öelnud. Maakohtu hinnangul ei piisa hageja üldsõnalisest

kinnitusest, et tema väiteid tõendab videofail. Kohus ei otsi tõendist asjaolusid, kas, millal ja

millistel asjaoludel on hageja töövõtulepingu väidetavalt üles öelnud. Kuna hageja ei ole

tõendanud, et ta oleks VÕS § 188 lg 1 mõttes esitanud kostjale töövõtulepingust taganemise

või ülesütlemise avalduse, pole taganemise formaalsed eeldused täidetud ja 900 euro nõue tuleb

jätta rahuldamata.

Järgnevalt analüüsis maakohus hageja sõiduauto värvi taastamise kulu 10 000 euro nõuet.

Vastava nõude aluseks saab olla VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115, kuid hageja pole tõendanud

kostjapoolset lepingu rikkumist, hagejal kahju tekkimist, põhjuslikku seost ega kostja vastutust

lepingu rikkumise eest. Hageja ei toonud välja poolte kokkuleppe tingimusi ega kostja

rikkumist. Hageja väiteid, et kostja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi ning hagejal on

tekkinud kahju 10 000 euro ulatuses ei tõenda ka hageja poolt 8. mail 2018 esitatud asjatundja

arvamus, kuna arvamus ei sisalda koostamise kuupäeva, sellel puudub arvamuse koostanud

isiku kvalifikatsiooni tase ja allkiri. Samuti ei ilmne ühestki teisest esitatud tõendist, et

sõiduauto värvi taastamise kulu on 10 000 eurot.

Ka hageja nõue mõista kostjalt välja 4684 eurot seoses varuosade maksumusega tuleb jätta

rahuldamata, sest hageja pole tõendanud VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 kohaldamise eelduseid.

Hageja ei ole kohtule selgitanud, millistest tõenditest ilmneb, millised varuosad on kostjale üle

antud ning et vastavate varuosade väärtus kokku on 4684 eurot.

6. Maakohus leidis, et ka kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, sest kostja tasunõue pole

VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks muutunud. Asjas puudub vaidlus, et pooled

leppisid kokku, et hageja peab kostjale töö eest maksma tasu 1800 eurot, kuid kostja pole

tõendanud, et kostja on töövõtulepingus kokkulepitud töö hagejale üle andnud ning hageja on

need vastu võtnud. Maakohus selgitas kostjale, et kostja peab tõendama, et hageja keeldus

põhjendamatult tööde vastuvõtmisest ning et tööd vastasid lepingutingimustele või vähemalt

keskmisele kvaliteedile. Neid asjaolusid pole kostja tõendanud.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja

esitas

4. jaanuaril 2019

apellatsioonkaebuse

ja

19. jaanuaril 2019

apellatsioonkaebuse täienduse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata

jätmise osas ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta hageja

menetluskulud kostja kanda.

4 (8)

Esiteks on maakohus hagejale ebapiisavalt selgitanud tema õigusi ja kohustusi ning hagi

rahuldamise eelduseks olevate konkreetsete asjaolude tõendamise vajadust. Kohus ei selgitanud

eelmenetluses välja kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ning arutas asja ebaselgete

asjaolude ja tõendite pinnalt. Maakohus oleks pidanud tegema hagejale ettepaneku esindaja

võtmiseks.

Maakohus ei selgitanud välja poolte vahel vahetatud tahteavalduste sisu. Tegemist oli olulise

asjaolu väljaselgitamisega, sest sellest sõltus õigusnormi kohaldamine. Kohus jättis tunnistajate

ülekuulamise taotlused põhjendamatult rahuldamata. Lepingu lõpetamisele suunatud

tahteavalduse võis hageja teha kohtumenetluse käigus, kuid kohus ei ole seda võimalust

kontrollinud.

Teiseks tõendab apellatsioonkaebusega esitatud eksperdi arvamus nr 911/2018 (edaspidi

asjatundja arvamus), et kostja rikkus lepingut ja hageja ütles lepingu suulise tahteavaldusega

üles. Ülesütlemist kordas hageja ka 10. novembri 2018 kohtuistungil. Kostja poolt teostatud

värvitööd ei vastanud kehtivatele standarditele:

 detailide pindmised vigastused (kivitäkked jms) on eeltööde käigus kõrvaldamata;

 detailidel esineb kujuhälbeid ja kõrvaldamata pinnadeformatsioone;

 eeltööde käigus peale kantud pahtel on lõpuni viimistlemata;

 detailide värvkate on kohati liiga õhuke ja ei taga korrosioonikindlust, detailide servad

on kohati värvimata;

 välispindade värvkate on ebaühtlane, kohati on see kare;

 välja on kuivanud lihvimiskriimud;

 kohati on värv kantud karestamata krundile, mistõttu see aluspinnalt kergesti irdub;

 sisepindade värvkate on õhuke, samas esineb värvkatte valgumist;

 varjatud pindade värviparandused on tehtud pintsliga;

 värvitööde teostamisel pole sõiduki värvimist mittevajavaid detaile korrektselt kaetud,

mistõttu on need kaetud värvitolmuga;

Vastavalt asjatundja arvamusele tuleb kostja tehtud töö parandamiseks, kvaliteedinõuetele

vastava tulemuse saamiseks ja värvkatte kestvuse tagamiseks sõiduki välispinnale kantud

värvkate koos selle all oleva krundikihiga eemaldada, pindmised pisivigastused (kivitäkked

jms), kujuhälbed ja deformatsioonid kõrvaldada, teostada korrosioonikaitse- pahteldus- ja

kruntimis-, lihvimistööd ning sõiduki detailid uuesti üle värvida. Vajalike värvitööde

maksumus on 5506,97 eurot.

Hageja esitas koos kaebusega taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks (asjatundja

arvamus, videofail, varuosade nimekiri maksumustega, interneti väljavõtted sõiduauto Volvo

850 maksumuse kohta, hinnapakkumine).

Vastus apellatsioonkaebusele

8. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis hageja põhinõude 900 euro osas rahuldamata, samuti osas, millega

maakohus jaotas menetluskulud. Maakohtu otsus hagi 14 684 euro nõude rahuldamata jätmise

osas jääb muutmata.

Ringkonnakohus teeb vastavas osas uue otsuse, millega rahuldab hagi 900 euro ulatuses.

Samuti jaotab ringkonnakohus uue otsusega menetluskulud maakohtu poolt määratust

erinevalt. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

5 (8)

10. Esmalt lahendab kolleegium menetlusliku taotluse. Viimase 23. veebruari 2019 kirjaliku

menetlusdokumendiga esitas kostja foto, millega soovib tõendada, et enne värvimistööde

teostamist oli sõiduauto kere ebaõigesti töödeldud, mistõttu ei tohtinud peale kanda

lahustibaasil aineid.

Saab eeldada, et kostja taotleb nimetatud foto tõendina vastuvõtmist. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud eeldus tõendi vastuvõtmiseks täidetud, s.o

asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 230 lg 1

esimese lause järgi kumbi pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostjal oli võimalus oma väidet, et sõiduauto kere oli

töödeldud Brunox Epoxy ainega, maakohtus tõendada, sest nimetatud asjaolu oli hageja välja

toonud maakohtule esitatud hagiavalduses. Samuti ei tingi nimetatud tõendi vastuvõtmist see,

et ringkonnakohus otsustas 19. veebruari 2019 määrusega rahuldada hageja taotluse ja võtta

vastu Raul Põdersalu eksperdiarvamuse nr 911/2018.

Kuna foto on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.

11. Teiseks selgitab kolleegium, milline on apellatsioonkaebuse ese. Ringkonnakohus

kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Maakohus jättis nii hagi kui ka vastuhagi

rahuldamata. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas. Seega on

maakohtu otsus vastuhagi rahuldamata jätmise osas jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).

12. Maakohus on õigesti poolte õigussuhte kvalifitseerinud töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1

mõttes. Hageja nõue tuleneb kostja poolsest väidetavast töövõtulepingu rikkumisest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu tuvastatuga, et pooled sõlmisid töövõtulepingu hagejale

kuuluva sõiduauto värvimiseks, hageja andis sõiduauto ja varuosad kostjale üle

9. septembril 2017 ja kostja tagastas sõiduauto hagejale 27. oktoobril 2017. Nimetatud

asjaolude tuvastamisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud.

13. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu alusel tasutud 900 euro tagastamist. Maakohus on

20. juuni 2018 määruse p-s 11 selgitanud hagejale lepingu alusel üleantu tagastamise nõude

eeldusi (II kd, tl-d 137–139 pöördel).

Maakohus ei ole otsuse põhjendustes välja toonud, kas loeb 900 euro tasumise asjaolu

tuvastatuks või mitte. Kolleegiumi hinnangul on 900 euro tasumine tõendatud videofailiga

(videofail on esitatud mälupulgal, II kd, tl 153). Videofaili 15.01 minutil tunnistas kostja

ettemaksuna 900 euro saamist. Videofaili on maakohus tõendina vastu võtnud (TsMS § 238).

Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega

saadud tõendiga (TsMS § 238 lg 3 p 1). Kohtupraktikas on leitud, et enda telefonivestluse

kuulamine ja lindistamine ei vasta ühelegi seaduses kirjeldatud jälitustoimingule, sest enda

telefonikõnet ei saa isik ise salaja ega varjatult pealt kuulata ega sellel eesmärgil lindistada (vt

Riigikohtu 26. märtsi 2009 otsus asjas nr 3-1-1-5-09, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

tõend saadud põhiõiguse rikkumisega.

14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et töövõtulepingu taganemise või

ülesütlemise formaalsed eeldused on täitmata. VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool

lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga, et tahteavalduse tegemist ei ole hageja tõendanud videofaili

esitamisega, kuid samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et vastavasisulise tahteavalduse on

hageja teinud 23. juuni 2018 menetlusdokumendis (II kd, tl 146 pöördel, p 4). Tahteavaldusi on

võimalik kätte toimetada ka kohtumenetluses ning saab eeldada, et kui dokument on TsMS-i

sätete kohaselt menetlusosalisele kätte toimetatud, siis on ta vastava tahteavalduse ka

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 mõttes kätte saanud.

6 (8)

Järgmisena tuleb kontrollida, kas lepingust taganemise sisulised eeldused on täidetud.

Töövõtulepingust taganemine eeldab olulist lepingu rikkumist töövõtja poolt (VÕS § 116 ja

§ 647). Kolleegiumi hinnangul tõendab asjatundja arvamus, mida kohus hindab dokumentaalse

tõendina TsMS § 272 lg 2 alusel, et sõiduauto värvimistöö ei vasta nõuetele. Kuna poolte

esitatust ei tulene, et lepiti kokku kindlates värvimistöö nõuetes, siis tuleb lähtuda keskmisest

kvaliteedist (VÕS § 77 lg-d 1 ja 2, § 641 lg 2 p 2). Asjatundja arvamusega on tõendatud, et

sõiduauto värvitööd ei vasta kehtivatele standarditele järgmistel põhjustel:

 detailide pindmised vigastused (kivitäkked jms) on eeltööde käigus kõrvaldamata;

 detailidel esineb kujuhälbeid ja kõrvaldamata pinnadeformatsioone;

 eeltööde käigus peale kantud pahtel on lõpuni viimistlemata;

 detailide värvkate on kohati liiga õhuke ja ei taga korrosioonikindlust, detailide servad

on kohati värvimata;

 välispindade värvkate on ebaühtlane, kohati on see kare;

 välja on kuivanud lihvimiskriimud;

 kohati on värv kantud karestamata krundile, mistõttu see aluspinnalt kergesti irdub;

 sisepindade värvkate on õhuke, samas esineb värvkatte valgumist;

 varjatud pindade värviparandused on tehtud pintsliga;

 värvitööde teostamisel pole sõiduki värvimist mittevajavaid detaile korrektselt kaetud,

mistõttu on need kaetud värvitolmuga.

Samas leiab ringkonnakohus, et lepingust taganemise sisulised eeldused ei ole täidetud, sest

hageja ei andnud võimalust kostjal värvimistööd parandada või uuesti teha. VÕS § 647 lg 1

järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine

või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub

tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja enda poolt esitatud videofailiga on

tõendatud, et kostja pakkus välja, et teeb nädalaga uue värvimistöö ning palus hagejal selle üle

järele mõelda. Kolleegiumi hinnangul on hageja põhjendused usalduse kaotamise kohta

alusetud ning töö parandamisest või uue töö tegemisest keeldumiseks alust ei olnud.

15. Kolleegium leiab, et kuna hageja tahteavaldus oli suunatud töövõtulepingu lõpetamisele,

siis saab seda täiendavalt käsitleda lepingu ülesütlemise avaldusena. VÕS § 195 lg 1 järgi ütleb

lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tulenevalt

VÕS § 655 lg 1 esimesest lausest võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Seega on

töövõtulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.

VÕS § 655 lg-st 2 tulenevalt ei saa hageja kui töövõtja nõuda kostjalt kokku lepitud tasu

maksmist, kui tellija on lepingu üles öelnud või lepingust taganenud seetõttu, et töövõtja rikkus

lepingut. Hageja nõude lahendamisel tuleb kohaldamisele VÕS §-d 189–191 ja § 195 lg 5.

Üldjuhul ei ole lepingu ülesütlemise korral pooled kohustatud lepingu järgi üleantut tagastama.

Praegusel juhul tuleb VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel seega hinnata, kas kostja poolt teostatud töö

väärtus on 900 eurot.

Kolleegiumi hinnangul tõendab asjatundja arvamus, et sõiduauto värvimistöö ei ole

nõuetekohane ning värvkate koos krundikihiga tuleb eemaldada ja teostada uus värvimine (III

kd, tl-d 5–44). Kuna teostatud tööl ei ole kolleegiumi hinnangul väärtust, siis tuleb kostjal

tasutud 900 eurot hagejale tagastada. Hageja nõue kostja vastu 900 euro saamiseks tuleb

rahuldada.

16. Hageja nõuab kostjalt kahju 10 000 euro hüvitamist seoses sõiduauto värvi taastamise

kuluga. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et lepingu rikkumine on tõendamata.

Need põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta ja asendada käesoleva otsuse

põhjendustega.

7 (8)

Asjatundja arvamusega on tõendatud, et välispinnale kantud värvkate koos selle all oleva

krundikihiga tuleb eemaldada, pindmised pisivigastused, kujuhälbed ja deformatsioonid

kõrvaldada, teostada korrosioonikaitse-, pahteldus-, kruntimis- ja lihtvimistööd ning sõiduauto

detailid uuesti üle värvida. Kostja kriitika asjatundja arvamuse usaldusväärsuse kohta ei ole

põhjendatud. Kostjal oli võimalus tõendada, et teostatud töö oli nõuetekohane (s.o keskmine

kvaliteet), kuid kostja seda teinud ei ole. Samuti on tõendamata kostja väide, et lepingu

rikkumise tingisid sõiduauto kere eeltööd (VÕS § 641 lg 3).

Samas leiab kolleegium, et vaatamata lepingu rikkumisele ei ole kulutuste hüvitamise (VÕS §

646 lg 5) ega kahju hüvitamise (VÕS § 115) nõude eeldused täidetud. VÕS § 646 lg 5 järgi,

kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija

töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste

hüvitamist. VÕS § 115 lg 2 esimese lause järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist

nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kolleegium on eelnevalt

tuvastanud, et kostja soovis töö ise parandada, kuid hageja keeldus sellest põhjendamatult.

Seega ei kuulu hageja nõue kostja vastu 10 000 euro saamiseks rahuldamisele.

17. Hageja nõuab kostjalt varuosade väärtuse 4684 euro hüvitamist. Puudub vaidlus, et kostjale

üle antud varuosasid ei ole kostja hagejale tagastanud. Kostja on maakohtu 13. novembri 2018

kohtuistungil selgitanud, et tagastab varuosad siis, kui „kõige eest on makstud“ (II kd, tl 171

pöördel). Sellises olukorras tuleb kontrollida VÕS §-s 654 sätestatud töövõtja pandiõiguse

teostamise eeldusi. VÕS § 654 lg 1 järgi on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete

tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või

muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Nimetatud seadusjärgsele

pandiõigusele kohaldatakse vallaspandi sätteid (asjaõigusseaduse § 292).

Kostja tasunõude rahuldamata jätmise osas on jõustunud maakohtu otsus. Samuti ei ole

kolleegium käesoleva otsusega tuvastanud, et kostjal võiks olla töövõtulepingust tulenev nõue

hageja vastu. Seega ei saa kostjal olla sõiduauto varuosade suhtes seadusjärgset pandiõigust.

18. Hageja nõuab varuosade väärtuse hüvitamist ja nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS §

115 lg 2 ja § 132 lg 1. Kolleegiumi hinnangul on kahju hüvitamise nõude eeldus täidetud, sest

kostjale on VÕS § 114 järgi antud täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks, asjade säilimine on

teadmata ning hageja nõuab asjade väärtuse hüvitamist. Eeltoodud asjaolu on tõendatud

videofaili ja sõnumitega (I kd, tl-d 15–20, 50–58).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja kahju hüvitamise nõue on

tõendamata. 19. veebruari 2019 määrusega on ringkonnakohus jätnud rahuldamata hageja

taotluse täiendavate dokumentaalsete tõendite vastu võtmiseks (III kd, tl-d 130–131).

Maakohus on hagejale kahju hüvitamise nõude eeldusi ja TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud

tõendamiskohustust nõuetekohaselt 20. juuni 2018 määruse p-s 12 selgitanud. Menetlusõiguse

normide, ennekõike TsMS § 392, rikkumist kolleegium tuvastanud ei ole. Hagimenetlus on

põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, §

230 lg 1). Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 teisest lausest määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Isegi olukorras, kus

hagejat ei esindanud professionaalne õigusnõustaja, kohalduvad hagimenetluse üldpõhimõtted.

Hageja kohustuseks oli tagada, et ta esitab vajalikud asjaolud ja piisavad tõendid kahju

tekkimise kohta. Seega ei kuulu hageja nõue kostja vastu 4684 euro saamiseks rahuldamisele.

19. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

20. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu

seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus

muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta

vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Hagi ja vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu

8 (8)

jättis maakohus hagiga seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja

vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda.

21. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, muudab kolleegium maakohtu poolt

määratud menetluskulude jaotust ning jaotab kulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse 6% ulatuses. Seega on põhjendatud jätta maakohtus

hageja menetluskulud 6% ulatuses kostja kanda ja kuna kostja vastuhagi jäi maakohtu otsusega

rahuldamata, siis kostja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtus tuleb hageja

menetluskulud 6% ulatuses jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud 94% ulatuses hageja

kanda.

22. Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulusid analüüsinud, siis kulud määratakse kindlaks

maakohtus pärast otsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.

23. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest