5-19-11/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

RI I GIKOHU S

PÕHISEADUSLIKKUSE rÄnprpvAlvE KoLLEEGIUM

mÄÄnus

Kohtuasja number

Määruse kuupäev

Kohtukoosseis

Kohtuasi

5-19-1 1

20. märts20|9

Eesistuja Nele Parrest, liikmed Paavo Randma ja Malle Seppik

Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 3. märtsi

2019. a otsuse nr 75 peale

Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi valimisteenistus korraldas ajavahemikul 21. veebruarist2l. veebruarini20t9 elektroonilise

hääletamise Riigikogu valimistel. Virgo Kruve esitas 2J. veebruar1| 2019 Vabariigi

Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tühistada tema eelhiiäletusel antud elektrooniline hiiäl ja

võimalust hääletada märtsi esimesel pühapäeval valimisjaoskonnas.

Kaebaja veendumuse järgi oli elektrooniline hääletamine vastuolus põhiseaduse (PS) $-ga 60, mille

kohaselt toimuvad Riigikogu korralised valimised märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal,

mis järgneb fuigikogu eelmiste valimiste aastale. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) $ 38 lõike 2

punkti 3 kohaselt toimub elektrooniline hääletamine kümnendast kuni neljanda päevani enne

valimispäeva. Kaebaja leidis, et valimiste toimumine põhiseaduses sätestatust erineval aja| ei ole

põhiseadusega kooskõlas. Asjaolu, et elektrooniliselt ei saa hiiäletada märtsikuu esimesel pühapäeval,

rikub kaebaja sõnul tema õigust valijana olla vaba hiiäle andmise päeva ja viisi suhtes. Kuna oma

hääletamisõigust saavad märtsikuu esimesel pühapäeval kasutada ainult jaoskonnas pabersedeliga

hiiäletajad, koheldakse valijaid ebavõrdselt sõltuvalt nende hääle andmise viisist. Kaebaja leidis, et

mõiste ,,valimispäev" hägustumine eelhääletuse tõttu rikub PS $-s 60 toodud nõuet, et valimised on

üldised ja ühetaolised. Valimispäeval ei tohi ükski hääle andmise viis olla tõkestatud või puududa.

2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 3. märtsi 20|9. a otsusega nr 75 V. Kruve kaebuse läbi vaatamata,

tuginedes RKVS $ 71 lõikele 3. Vabariigi Valimiskomisjon edastas otsuse kaebajale 4. märtsil

2019. a. Otsus sisaldas vaidlustamisviidet.

Valimiskomisjoni hinnangul oli V. Kruve esitanud kaebuse riigi valimisteenistuse toimingu peale

korraldada eelhääletamine, sh elektrooniline hääletamine 2l. kuni 27.veebruarini 20|9. Samas ei

toonud kaebaja välja ühtegi rikkumise fakti ja leidis vaid, et RKVS-i eelhääletamise sätted on

vastuolus PS $-ga 60. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses ei ole seaduste (sh RKVS $ 38 lõike 2)

5-1 9-1 1

põhiseadusele vastavuse kontrollimine. Kaebaja õigusi ei ole vaidlustatud toiminguga rikutud, sest

valimised on korraldatud RKVS-is sätestatut järgides. Avalikes huvides kaebuse esitamine ei ole

võimalik. Seega ei ole kaebus RKVS $-st 70 tulenevalt lubatav. Kaebaja saab RKVS $ 69 kohaselt

taotleda Vabariigi Valimiskomisjonilt üksnes valimiste korraldaja toimingu seadusvastaseks

tunnistamist, kuid mitte elektrooniliselt antud hääle tühistamist ja võimalust hääletada märtsi esimesel

pühapäeval jaoskonnas. Elektroonilise hääle muutmise kord on sätestatud RKVS $-s 485'

3. V. Kruve esitas valimiskomisjoni otsuse peale 8. märtsil 2019 Yabariigi Valimiskomisjoni kaudu

Riigikohtule kaebuse koos taotlusega ennistada kaebetähtaeg. Kaebaja selgitas, et allkirjastas taotluse

hilinenult digitaalallkirj astamise tarkvara (Di gidoc) tõrke tõttu.

4. Vabariigi Valimiskomisjon edastas l 1 . märtsil 2019 Y . Kruve kaebuse ja kaebetähtaja ennistamise

taotluse Riigikohtule. Kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi oma

otsuses esitatud seisukohtade juurde ning palus kohtul jatta kaebus rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Riigikohtule esitatud kaebuses jääb V. Kruve oma 2J. veebruari 2019. a kaebuse seisukohtade

juurde ja vaidleb Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohtadele vastu.

Kaebaja sõnul ei ole kaebus esitatud avalikes huvides, sest kaebaja vaidlustab enda ilmajätmist

õigusest anda oma hääl märtsi esimesel pühapäeval PS $-s 60 sätestatu kohaselt. Samuti vastab

kaebus kõigile muudele kaebusele esitatavatele nõuetele. Märtsi esimene pühapäev on ainus

põhiseaduses kalendaarselt kindlaks määratud kuupäev ja seetõttu on eriti oluline tagada sel päeval

võimalus hääletada kõiki hääletamisviise, sh elektroonilist hääletamist kasutades'

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) $ 38 lõike l kohaselt võib kaebuse

valimiste konaldaja toimingu või valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale Riigikohtule esitada

Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse

teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates. PSJKS $ 40 lõike 2 kohaselt ennistab

Riigikohus kaebaja põhistatud taotluse alusel kaebuse esitamise tähtaja, kui see on mööda lastud

mõjuval põlrjusel.

7. PSJKS $ 48 lõike l kohaselt arvutatakse tähtaegu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses

tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku $ 62 lõike 1 kohaselt

kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtajaja tähtpäeva

kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse $135 lõigete I ja2

kohaselt algab tähtajakulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist,

millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ja tähtaeg lõpeb

tähtpäeva saabumisel.

8. Käesolevas asjas edastas Vabariigi Valimiskomisjon vaidlustatud otsuse kaebajale 4. märtsil 2019.

Seega hakkas Riigikohtule kaebuse esitamise tähtaeg kulgema 5. märtsil ja lõppes 8. märtsi

saabumisel, s.o 7. märtsil 2019 kl 24.00' Kuna kaebus esitati Vabariigi Valimiskomisjonile

elektrooniliselt 8. märtsil 2019 kell 00.48, ei ole see esitatud tähtaegselt.

2(3)

Al

5-19-t 1

9. Kaebaja väitel takistas teda kaebuse esitamisel digitaalallkirjastamise tarkvara tõrge, mille tõttu oli

tal võimalik allkirjastada kaebus alles kaks minutit pärast selle esitamise tähtaja lõppu.

Kui kaebaja soovib esitada kaebust digitaalallkirjastatult, on kolleegiumi hinnangul tema enda

kohustus tagada, et tema arvutis oleks allkirjastamiseks vajalik ja ajakohane ID-tarkvara

(vtRiigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.mai 20l8.a määrus nr2-13-537791108, punkt15) ning

dokumendi allkirjastamiseks jääks piisavalt aega. Jättes kaebuse esitamise vahetult tähtpäeva

saabumise eelsele ajale, kannab kaebaja ise riski, et kaebus võib jääda tähtaegselt esitamata.

10. Kolleegium lisab, et kaebetähtaja hindamisel ei ole PSJKS $ 38 lõike l kohaselt määrav mitte

kaebuse allkirjastamise aeg, vaid selle Vabariigi Valimiskomisjonile esitamise aeg. Seega ei ületanud

kaebaja tähtaega mitte kahe minuti, vaid pikema ajavahemiku võrra. Kaebaja ei ole selgitanud selle

viivituse põhjust.

Kokkuvõttes ei ole kaebaja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis võiks õigustada mööda lastud

kaebetähtaj a ennistamist.

11. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS $ 38 lõikest 1 ja $ 40 lõikest 2 juhindudes jätab kolleegium

V. Kruve kaebuse läbi vaatamata.

Nele P

Paavo Randma

leS

3(3)