1-14-9464/127 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-14-9464

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. 2019, Rakvere kohtumaja märts Kriminaalasja number 1-14-9464 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

I.G , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, elukoht xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 20.05.2014 20.11.2019 ja lõpp RESOLUTSIOON

Vabastada I.G temale Viru Maakohtu 06.04.2016 otsusega nr

1-14-9464 karistuse kandmisest tingimisi enne t mõistetud ähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata I.G-le katseaeg kuni 20.11.2019 a

lates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada I.G katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud -

kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus- osakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - oha , töö või õppimisk vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

Kohustada I.G

p-des 2 ja 4 katseajal järgima KarS § 75 lg 2 sätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala

Eesti jooksul alates vanglast vabanemisest.

Määrata I.G kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada I.G karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 07.02.2019 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava I.G id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

I.G ajal Viru Maakohtu 06.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr kannab käesoleval

1-14-9464 aristust, mille kohaselt

121 (alates mõistetud k ta tunnistati süüdi KarS § 01.0 7 kuud vangistust,

1.2015 KarS § 121 lg 1) järgi ning karistuseks mõisteti tunnistati süüdi

KarS § 200 lg 2 p 8,9 ja § 136 lg 1 järgi ning KarS § 63 ätteid kohaldades mõisteti lg 1 s karistuseks 5 aastat vangistust ja

tunnistati süüdi KarS § 120 (alates 01.01.2015 KarS § 120 lg 1) järgi karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest ning

raskeima suurendamise teel, mõisteti I.G-le liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 20.05.2014.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud esimest korda, reaalset vangistust kannab ta

samuti esimest korda. Soodusteguriks võib nimeta lkoholi tarvitamist. Isik on töötanud da a

pidevalt koristajana, muid tegevusi ei ole talle individuaalses täitmiskavas määratud, kuna xxxx

tõttu ei ole ta võimeline läbima programme ja individuaalseid vestlusi.

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . ed

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 4 aastat 10 kuud ning 8 kuud vangistust. kanda jääb tal veel

Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanavanemate ja vennaga aadressil xxxx. Peale vanavanemate surma on eramu väga halvas seisukorras. Vabanemisjärgselt soovib isik elama minna xxxx. juhataja I K us elada. 9. Ühiselamu sõnul on isikul võimalik nimetatud ühiselam klassi lõpetas sõnul oli õpiraskustega õpilastele. kinnipeetav Iisaku internaatkoolis, mis tema

Enda sõnul peale põhihariduse omandamist enam õppima ei läinud, kuid varasema riskihindamise . klassi pooleli, kuna polnud midagi huvitavat tema jaoks ja andmetel jättis 11 hea õpetaja lahkus töölt. riala omandanud ei ole ning õpiraskuste tõttu ei ole Isik e selleks ka ta võimeline. isik kunagi töötanud, on teinud lihtsamaid juhutöid. Töötukassas Ametlikult ei ole

ei ole isik arvel olnud. Kinnipeetav s xxxx ni ja elas peamiselt ai eurot töövõimetuspensio

sellest. Vallast abi palunud ei ole. Kui raha oli, siis tarvitas isik alkoholi tuttavate ja

3

võõrastega kuni pension otsa sai. Vahepeal oli ka ilma rahata. Kuriteod ei olnud otseselt sooritatud majandusliku kasu joobes olles ja teiste isikute saamise eesmärgil, pigem alkoholi

mõjutusel. Samas on isikut korduvalt karistatud KarS §

218 alusel, seega ohtlikkust ja uue kuriteo sooritamise riski ei saa siiski välistada. TÄITISe andmetel on isikul maksmata rahalisi

nõudeid. eeldib teha füüsilist tööd lla pidevalt tööga hõivatud. Kinnipeetavale m ning o Vabanemisel isikul

kindel töökoht puudub.

Kinnipeetava isa on surnud, ema elab rahvastikuregistri andmetel xxxx ning tal on peale I.G

veel 7 last. Abielu M A on lahutamata, kuid suhted katkesid kinnipeetava sõnul

juba xxxx. aastal. Lapsi kinnipeetaval ei ole. I.G tutvus juhuslike inimestega ja tarbis alkoholi, mis viis kuriteoni. Kinnipeetav on . Kui raha on, siis on ka nn väga mõjutatav

"sõpru" ümber, kes pärast raha otsa lõppemist kaovad kuni järgmise

raha saamiseni. Kinnipeetav Alkoholi hakkas isik tarbima 15-aastaselt. Enne al puudub toetav lähivõrgustik.

vangistust tarbis alkoholi

s, peamiselt pensionipäevast alates nii kaua kuni raha otsa lõppe

viina ja õlut. Väärteod järgi) ja vägivaldne kriminaalkuritegu (KarS-i

on toime pandud

alkoholijoobes. Karistatud on isikut ka AS rikkumise eest väärteokorras 4 korral.

Kinnipeetava s 2010- rehabilitatsioonikeskuses, õnul viibis ta aastatel 2012 Narvas sõltlaste kus tegi tööd. Peale ja teiste mõjutusel seda, kui tuttavad sealt lahkusid, naases ka ise koju hakkas jälle alkoholi sõnul kukkus kuritarvitama. Narkootikume isik ei tarvita. Kinnipeetava

ta xxxx teise korruse aknast alla, saades ja seljavigastuse. Meditsiiniosakonna peapõrutuse andmetel on isikul xxxx ja ta vajab juhendamist keerulisemates olukordades. Samuti on isikul xxxx probleemid, Isikul on xxxx keerulisemates ta saab ravi ja see jätkub. tõttu igapäevaelus

olukordades kohanemisraskusi, rahutust. Sotsiaalkindlustusameti ta kurdab ärevust ja

andmetel on I.G-le määratud töövõimetuspension xxxx puue xxxx

ja xxxx.

Kuriteod ei ole otseselt seotud isiku xxxx, pigem on kinnipeetav teiste isikute poolt väga

mõjutatav, eriti alkoholijoobes olles. Eneseväljendusoskus on kesine, vastab küsimustele lühilausetega. Impulsiivsus väljendub mõtlematutes tegudes (ilma lubadeta juhtimine ja avarii

põhjustam holijoobes võõraste inimestega). Kinnipeetav ei mõtle ine, tutvuste loomine alko

oma tegevusi läbi, ei ole võimeline neid seletama. Puuduvad probleemilahendusoskused. Isik vajab tegemisel juhendamist. Kinnipeetava igapäevaste oluliste otsuste eesmärk on teha tööd, kuid selle leidmine on raskendatud ja ilmselt vajab

-ga. Isikul on ta toetamist, koostööd KOV

olemas motivatsioon kuriteg teab, et selleks on vajalik elikust käitumisest loobumiseks. Ta loobuda alkoholi tarvitamisest ning kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest. Kinnipeetav

vajab tugiisikut, kes suunaks teda ja aitaks teha õigeid otsuseid. Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul ägivaldse kuriteo on 39% ja v toimepanemise

tõenäosus sama aja jooksul on Lähtuvalt ülaltoodu 42%. d asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest toetab Viru Vangla I.G

vabastamist ennetähtaegselt.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks I.G tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kule, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja määrata isi uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll kuni 20.11.2019 , ning ko - . hustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p des 2 ja 4 sätestatud kohustusi

I.G kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. l b xxxx Tema teks isikuteks kes Ta ähe elama ühiselamusse . lähedas on õde ja vend,

elavad xxxx. Vangistuse ajal on ta suhelnud telefoni teel. Juhul, kui l oleks õega ta materiaalset abi vaja teda aitama, kuid teda , siis õde ja vend on nõus enda juurde elama võtta ei ole neil võimalik Kui ta oli väike, siis ema jättis ta . Emaga on igasugune side kadunud. maha. A iseloomustusest sai teada, et isa on surnud. Enne vangistust elas ta koos lles nüüd ta vanavanemate ja vennaga xxxx. Vanavanemad on surnud,

matustel. Vend elab ta käis nende

4 nüüd ühikas. xxxx Ta on aru saanud, et tema suurim probleem vabaduses on alkohol ja halvad sõbrad. Kui välja saa , siis sõpr

ta b adega ei hakka ta tegemist tegema. Ta on suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma ja sõpru valima. Ta jättis ka suitsetamise välja saa maha. Kui

ta b, siis peab

on kindel, et suudab k . ta hakkama märkimas käima. Ta ontrollnõudeid ja kohustusi täita T

oskab, vanglas on

kuid

ööd teha ta ta kogu aeg töötanud. Vabaduses tal töökohta ei ole, ta otsi

b tööd Töötukassa kaudu.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning

lähtudes KrMS § 432 lg 33

I.G tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, I.G ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi I.G enne tähtaega vabastada. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 1 kehtiv kriminaalkaristus ning

reaalset vangistust kannab ta samuti esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku

edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kuigi kinnipeetavale ei ole

individuaalse täit programme ega vestlusi määratud, miskava raames sotsiaal sest ta ei ole

võimeline neid tõttu läbima, on ta vangistuses pidevalt töötanud koristajana. Isikul xxxx

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud , olles juba jõupingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks

muutunud ning edaspidi motiveeritud Kinnipeetaval on gi käituma õiguskuulekalt. vabanemisel xxxx ja on kinnitanud, võimalik elama asuda asuvasse ühiselamusse, mille juhata et isikul on võimalik seal elada. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Ametlikult ei ole ta kunagi

töötanud, vaid teinud lihtsamaid juhutöid. Enne vangistust oli tema sissetulekuks töövõimetuspension. Vabanemisel on tal võimalik töövõimetuspe uuesti taotleda nsioni. Isikul on alkoholisõltuvus, tunnistab. Iseloomustusest nähtuvalt on isik varem viibinud mida ta ise

Narvas sõltlastele mõeldud rehabilitatsioonikeskuses, kuid hakkas peale

rehabilitatsioonikeskust uuest teiste mõjutusel alkoholi kuritarvitama. Kinnipeetav on teiste

poolt äärmiselt mõjutatav. Kinnipeetav ei pannud kuritegusid toime otseselt majandusliku

kasu saamise eesmärgil, vaid pigem alkoholijoobes olles ja teiste mõjutusel. I.G

kinnitas kohtuistungil, et on

suuteline alkoholi tarvitamisest hoiduma ja sõpru valima.

Iseloomustuse kohaselt puudub isikul toetav lähivõrgustik, kuid kohtuistungil avaldatu kohaselt on õde ja vend teda vajadusel valmis toetama.

Kohtu hinnangul tuleks anda I.G-le eeltoodu põhjal võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on

asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetav ud soovi edaspidi kuritegevusest on väljendan

hoiduda. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku vabastamist enne tähtaega. Eeltoodust

tulenevalt vabastab kohus I.G koos tema vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile.

5 KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral

katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus I.G-le katseaja kuni 20.11.2019 ing paneb talle katseajaks KarS alates kohtumääruse jõustumisest n

§ 75 lg 2 p sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest -des 2 ja 4

tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 ; KrMS § 426, 432, 384, 387. , 75

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik