2-18-120024/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

19. märtsil 2019 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-18-120024

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi A T vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

454,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568,

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline

esindaja

Anne-Liis

Veski

(e-post

anne-

liis.veski@okincure.ee)

Kostja: A T (isikukood xxx, elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada OMEGA INVEST OÜ hagi A T vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista A Tlt põhivõlgnevus 200 (kakssada)

eurot, intress 16,38 eurot (kuusteist eurot ja 38 senti) ja

sissenõutavaks

muutunud

viivis

29,24

eurot

(kakskümmend üheksa eurot ja 24 senti), kokku 245,62

(kakssada nelikümmend viis eurot ja 62 senti)

OMEGA INVEST OÜ kasuks.

3. Välja mõista A Tlt OMEGA INVEST OÜ kasuks

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 200 eurot alates 31.01.2019 kuni

põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 58% ulatuses A T kanda ja 42%

ulatuses OMEGA INVEST OÜ kanda.

2. Mõista A Tlt välja OMEGA INVEST OÜ kasuks

menetluskulud 110,20 eurot (ükssada kümme eurot ja

20 senti).

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A

Tl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(110,20 eurot) OMEGA INVEST OÜ-le viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1. Kostja sõlmis portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 24.11.2016 laenulepingu nr

S16432864, mille alusel väljastati kostjale laen summas 200 eurot. Laenulepingu tingimuste

kohaselt on koguintressi määraks 33 % aastas ja laenuperioodiks lepiti kokku 6 kuud. Kostja

rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed,

mistõttu öeldi laenuleping üles ja loovutati olemasolev nõue kostja vastu hagejale

03.04.2017.

2. Omega Invest OÜ palub kostjalt A T hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas

200 eurot, viivis 121,21 eurot, intress 16,38 eurot, kahju hüvitis 50 eurot ja viivis, mis ei

ole hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (200 eurot)

alates 31.01.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,091% päevas.

Kostja vastuväited

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 12.02.2019 Ametlike Teadaannete

kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-

st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

5. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud 24.11.2016 laenuleping, mida

tõendavad leping nr S16432864 ja e-teenuste keskkonna laenulepingu üldtingimused. Laen

tuli tagastada maksegraafiku alusel kuue osamaksega. Laenuleping öeldi üles 03.04.2017

osamaksete tasumata jätmise tõttu. Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 33% ja

krediidikulukuse määr 38%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati

avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,49%. Seega

krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

6. Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku

intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu

kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab

laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise

kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi

arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest

tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega

viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise

kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 03.04.2017. Kostjal tuli perioodi

24.12.2016-24.03.2017 eest maksta intressi 16,38 eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud,

siis tuleb see talt hageja kasuks välja mõista.

7. Hageja nõuab hagiavalduses kahju hüvitist 50 eurot. Hageja toob esile, et kuna hageja

põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata

jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, millest tekkis

hagejale kahju.

Võla

sissenõudmiskulude

hüvitamist

tarbija

poolt

reguleerib

VÕS

§

1132.

Sissenõudmiskulude hüvitamise näol on sisuliselt tegemist võlausaldajale tekkinud kahju

hüvitamisega, mistõttu kohaldub lisaks nimetatud sättele üldine kahju hüvitamise

regulatsioon. Võla sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmine eeldab toimingute tegemist

võla sissenõudmiseks. Hageja väide tekkinud kahjust on aga paljasõnaline. Kuna hageja ei

ole tõendanud, et tal on tekkinud seoses võla sissenõudmisega kulusid, siis jätab kohus

sissenõudmiskulude hüvitise kostjalt välja mõistmata.

8. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist võrdses määras intressimääraga,

milleks on 0,091% päevas ehk 33% aastas.

9. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja

on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu

olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse

olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt

nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras

viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse

korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa

„ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (RKL

tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).

10. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses

sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine

lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8%

aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas

seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas.

11. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul

kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti

ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise

nõudmist

võimaldav

tüüptingimus

muutuks

mõistlikuks

tüüptingimuseks,

kui

tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära üle

nelja korra. Maakohus leiab, et selline ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav

viivisemäär on tühine.

12. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu

osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse

seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal

võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005

otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt

200 eurot on kokku 29,24 eurot:

Võlaperiood

% aastas Võla summa

Viivitatud päevade

arv

viivise summa

04.04.2017-30.01.2019

29,24

13. Hagiavaldusele on lisatud L S sõlmitud laenuleping S171112652, mille kohus jätab

tähelepanuta, kui asjasse mittepuutuva tõendi.

14. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 200 eurot, intressid 16,38 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised seisuga 30.01.2019 summas 29,24 eurot, kokku 245,62 eurot ning alates

31.01.2019 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (200 eurot) kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 58% ja hageja kanda 42% ulatuses.

16. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 270 eurot, kokku 370 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja

õigusabikulud esindaja poolt hagimaterjalide tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja

esitamiseks on põhjendatud mahus 1 tund. Kohus peab mõistlikuks tunnitasu 90 eurot (ilma

käibemaksuta). Seega on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 90

eurot (1 x 90 eurot). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 190 eurot

(100+90). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista

110,20 eurot (s.o 190-st eurost 58%).

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik