18 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S vangistuse täitmisele pööramise kohta

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Liia Piirisalu Tõlk Ly Ehin Kohtuistungi aeg 10.detsember 2009.a. Määruse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2009 Rapla Kriminaalasja number 1-08-16199 Kriminaalasi

Kriminaalhooldusametnik Andres Muddi erakorraline ettekanne H.D kohta. Süüdimõistetu H.D, xxx, Venemaa kodanik, emakeeks vene

keel, elukoht xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx, ilma kindla tegevusalata Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 427 lg. 1, lg. 2, 428 ja 387 lg. 1 RESOLUTSIOON

Pöörata täitmisele H.D-le Harju Maakohtu poolt 16. veebruaril 2009.a. mõistetud ja

üldkasuliku tööga asendatud vangistus 472 tegemata töötunni ulatuses. Ärakandmisele kuulub vangistus seitse (7) kuud ja kakskümmend kuus (26) päeva.

Tõkend vahistamine jätta muutmata ja karistuse tähtaega arvestada 09. detsembrist 2009.a.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 10

päeva jooksul arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast. Süüdimõistetu jaoks algab tähtaeg määruse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud

H.D on tunnistatud süüdi 16. veebruaril 2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 329 järgi

ja karistatud vangistusega kaks (2) kuud. KarS § 65 lg. 2 kohaselt suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu poolt 05.juunil 2008.a. mõistetud vangistuse kandmata osa viie (5) kuus ja

kahekümne seitsme (27) päeva võrra ja liitkaristuseks jäi vangistus seitse (7) kuud ja kakskümmend kuus (26) päeva, milline asendati 472 tundi üldkasuliku tööga 12 kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus 25. veebruaril 2009.a.

Kriminaalhooldus on alustatud 25.veebruaril 2009.a. Erakorralisest ettekandest nähtub, et alates

juunikuust on

H.D vastavalt tema avaldusele arvel Tallinna Vangala

kriminaalhooldusosakonna Rapla talituses. 08.juunil kirjutasid kriminaalhooldaja, Kohila Vallavalitsuse esindaja ja ja H.D all lepingu, mille kohaselt võimaldas vallavalitsus H.D-le töö. H.D käis ainult ühel korral objekti üle vaatamas ja ei ole rohkem kohale tulnud aga tööle

asunud. Kohtu poolt määratud töötunnid on kõik tegemata. H.D on käinud küll

kriminaalhooldaja juures korralistel kohtumistel, kuid on teatanud, et ta ei kavatse tööd tegema asuda. Neil põhjustel palub kriminaalhooldusametnik pöörata karistus täitmisele.

H.D ei nõustu vangistuse täitmisele pööramisega. Vastuväidetest nähtub, et ta on olnud kogu

aeg valmis tööd tegema ja sooviks tähtaja pikendamist, rahaliste rasksute tõttu ei ole ta saanud kuskile sõita ega kriminaalhooldajaga telefoni teel kontakti võtta. Kui ta läks töö tegemise eesmärgil Kohila Vallavalitsusse, siis selgus, et ainsaks tööks on muru niitmine ja selleks pidi endal olema trimmer; seda H.D kuskilt saada ei olnud; vallavalitsuses jäänud niisugune kokkulepe, et talle helistatakse, kui tööd on. Vallavalitsusest ei ole talle aga midagi teatatud. Perekondlikel põhjustel asus ta 09.septembrist k.a. uuesti elama Tallinna

Prokurör toetab vangistuse täitmisele pööramist; kaitsja on seisukohal, et see ei oleks põhjendatud, kuna H.D on puudunud võimalus tööd teha ja kõrvale ei ole ta sellest hoidunud ning ta oleks valmis tööd tegema.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtuistungi ajaks on selgunud, et viimast korda käis H.D kriminaalhooldaja juures registreerimisel 31.augustil k.a. mil lepiti kokku järgmise registreerimise aeg 21.september k.a. H.D sel korral kohale ei tulnud ja kontakti ei võtnud; seepärast saatis kriminaalhooldaja talle kutse 13.oktoobriks k.a. Sel päeval H.D helistas ja teatas, et ei saa tulla ja lubas tulla 14.oktoobril k.a, mil ta aga kohale ei tulnud. Pärast 13.oktoobrit k.a. ei ole kriminaalhooldajal H.D-ga kontakti olnud. H.D võtab omaks, et ta asus septembrikuus uuesti elama Tallinna ega teatanud sellest kriminaalhooldajale.

Kriminaalhoolduse toimikus leidub kriminaalhooldaja poolt koostatud ja H.D-le tutvustatud graafik, milles on näidatud konkreetsed kuupäevad, mil H.D pidi tööl käima. Kohus leiab, et

mistahes takistuste ilmnemisel (sh. isiklike tööriistade nõude korral) oleks H.D pidanud pöörduma kriminaalhooldaja poole. Erakorralisest ettekandest nähtub, et 31.augusti k.a. kohtumisel põhjendas H.D üldkasuliku töö tegemata jätmist aja puudusega, kuna pidi tegema juhutöid, et

tasuda võlgu, kohtuistungil avaldatud takistusest ei ole H.D kohtum

isel midagi rääkinud. Kohtuistungil ei osanud H.D ka öelda, mida ta viimasel kohtumisel kriminaalhooldajale rääkis ja millega tööle mitteasumist põhjendas. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et H.D on

olnud talle pandud kohustuste täitmise suhtes ükskõikne ja töö on jäänud tegemata mõjuvate

põhjusteta. Sellele lisaks ei ole H.D pärast 31.sugustit 2009.a. täitnud ka käitumiskontrolli

nõudeid. KarS § 69 lg. 6

kohaselt tuleb niisugusel juhul pöörata vangistus täitmisele. Kuna üldkasulik töö on tegemata täies ulatuses, siis tuleb täitmisele pöörata kogu kohtu poolt mõistetud vangistus.

Indrek Saar

Kohtunik