2-17-14169/102 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek

Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-14169

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu seltsingulepingust, käsundita

asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenevate

kohustuste

täitmise

nõudes.

Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2019 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 22. septembril 2017 hagi YY (kostja) vastu 30 000

euro ja viivise nõudes. Hageja esitas 15. novembril 2017 hagi tervikteksti ja 20. aprillil 2018

täpsustas hagi eset. Kokkuvõtvalt esitas hageja järgmised nõuded: (I) mõista kostjalt hageja

kasuks välja hageja panused seltsinguvaras ja osa seltsingu ülejäägis summas 30 000 eurot,

viivis 4249,15 eurot ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg s 1 sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude tasumiseni või (II) mõista kostjalt hageja kasuks välja käsundita

2 (4)

asjaajamise sätete alusel 18 500,66 eurot, viivis 2620,40 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni või (III) mõista kostjalt

hageja kasuks välja alusetu rikastumise teel saadud 18 500,66 eurot, viivis 2620,40 eurot ja

samuti viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest.

2. Maakohus jättis hagi 30. mai 2018 otsusega rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus

hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. novembri 2018 otsusega vaidlustatud otsuse

resolutsiooni muutmata, aga täiendas selle põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus jäi

rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus

jõustus 18. detsembril 2018.

4. Kostja esitas 10. jaanuaril 2019 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avaldusele on

lisatud kostja 2. mai 2018 ja 29. oktoobri 2018 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjad,

millest nähtub kostja lepingulise esindaja detailne ajakulu. Menetluskulude nimekirjade

kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 50 tundi hinnaga 125 eurot/tund (käibemaksuta),

kokku 7500 eurot (käibemaksuga).

5. Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu ja vaidlustas esimeses astmes osutatud

õigusabi 4,5 tunni ulatuses ja apellatsioonimenetluses 6,5 tunni ulatuses.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus rahuldas 25. jaanuari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määras kostja menetluskulude suuruseks

7312,50 eurot. Maakohus kohustas hagejat tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

resolutsiooni p-de 3 ja 4 tühistamist ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud summas 7312,50 eurot ning määrata kindlaks määruse

täitmise kord selliselt, et hageja on kohustatud menetluskulud tasuma 36 kuu jooksul, esimesel

35-l kuul igakuiste osamaksetega 203,13 eurot kuus ja viimase osamaksega 202,95 eurot.

Määrata kindlaks, et hageja on kohustatud tasuma kostjale alates menetluskulude

kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tasumata

menetluskuludelt intressi, mis on võrdne VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud viivise

määraga. Intressimakse kuuluks tasumisele 60 päeva jooksul alates menetluskulude hüvitamise

tähtaja möödumisest. Kokkuvõtvalt palub hageja määrata kindlaks määruse täitmise korra

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel.

Hageja väitel on ta pikaajaliselt töötu ja tal puuduvad sissetulekud. Hageja ülalpidamisel on

kolm alaealist last. Pere sissetulekuks on lastele makstav elatis 810 eurot kuus ja peretoetus

558,36 eurot kuus, kokku 1368,36 eurot.

Samas tsiviilasjas tehtud Pärnu Maakohtu 11. veebruari 2019 määruste kohaselt peab hageja

Eesti Vabariigile järgmise 24 kuu jooksul hüvitama igakuiste maksetega 111,50 eurot riigi

õigusabi tasu ja kulud ning riigilõivu 2000 eurot igakuiste osamaksetega 166,67 eurot (viimane

osamakse suurus 166,63 eurot). Seega peab hageja järgneval aastal tasuma igakuiselt riigile

277,67 eurot kuus.

Hagejal ei ole võimalik majandusliku seisundi ja alaealiste laste ülalpidamisvajadust arvestades

tasuda ühe maksega kostjale 7312,50 eurot. Lisaks kahjustaks määruse sundtäitmine alaealiste

laste heaolu.

3 (4)

MENETLUSE EDASINE KÄIK

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 11. märtsil 2019 lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

10. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3).

Määruskaebuses on hageja taotlenud TsMS § 445 lg 1 kohaldamist. Hageja ei vaidlusta

maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust.

11. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

TsMS § 445 lg 1 esimese lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Nimetatud sätte

alusel on võimalik kindlaks määrata ka kohtumääruse täitmise viis rahaliste nõuete maksmise

ajatamise ja tähtaegade kohta (TsMS § 463 lg 2).

Hageja taotleb väljamõistetud menetluskulude tasumise ajatamist majanduslikult raske

olukorra tõttu. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille

tegemisel tuleb kaaluda nii hageja kui ka kostja õigustatud huve. Kolleegium leiab, et TsMS §

445 lg 1 esimese lause alusel saab täitmist ajatada ainult väga erandlikel asjaoludel ning neid

erandlikke asjaolusid peab põhistama taotluse esitanud pool.

12. Hageja erandlikud asjaolud on: ta ei tööta, tal on kolm alaealist last ja menetluskulude

tasumise kohustus riigile.

Kostja vaidleb hageja taotlusele vastu. Esiteks, hageja väide pikaajalisest töötusest on ebaõige.

Kui hageja oleks töötu, saaks ta sissetulekuid riiklike toetustena. Hageja selliste toetuste saamist

pole välja toonud. Teiseks, nähtuvalt äriregistrist asutas hageja 3. augustil 2017 osaühingu K

OÜ (V kd, tl-d 93–94) ja hageja on selle osaühingu juhatuse liige. Hageja ei pruugi saada

osaühingust tasu lepingu alusel, kuid ta saab võtta tulud välja dividendidena. Lisaks sellele on

hageja XXX korteriühistu juhatuse liige, kust ta võib küsida tasu (V kd, tl 95). Hageja on terve

ja töövõimeline isik, kellel on võimalik sissetulekut teenida. Teiseks on väär hageja väide, et

sundtäitmine kahjustaks laste heaolu. Täitedokumendi sundtäitmise korral ei saa sissenõuet

pöörata riiklikele peretoetustele ega elatisele. Samuti on määratletud sissetuleku osa, millele ei

saa sissenõuet pöörata. Kolmandaks on hagejal kinnisvara ja muu registritesse kantud vara,

mille tõendamiseks on kostja esitanud registrite väljavõtted (V kd, tl-d 96–103). Hageja müüs

5. oktoobril 2018 Haapsalu linnas asuva korteriomandi, millest pidi laekuma piisavalt

sissetulekuid kohtumääruse täitmiseks. Eelnevalt, 2016. aastal, müüs hageja samuti

korteriomandi.

13. Kolleegium, võttes arvesse kohtu ette toodud asjaolusid, leiab, et praegusel juhul ei esine

erandlikke asjaolusid menetluskulude maksmise ajatamiseks.

Esmalt märgib kolleegium, et asjaolu, et hagejale anti menetlusabi, ei välista ega piira

menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused

(TsMS § 190 lg 1). Kolleegiumi hinnangul on hagejal võimalus töötada ja saada sissetulekut.

Tegemist ei ole erandliku asjaoluga. Samuti on hageja tuginenud üksnes sissetuleku

puudumisele, jättes välja toomata oma tegeliku varalise seisu (registritesse kantud vara), mille

arvel on võimalik menetluskulusid tasuda. Kui menetluskulude sissenõudmiseks alustatakse

4 (4)

täitemenetlus, siis kolleegiumi hinnangul ei saa laste huvid olla ülemääraselt riivatud, sest

TMS-is on sätestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, arvestades ka

ülalpeetavaid (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132). Samuti ei saa sissenõuet pöörata

riiklikele peretoetustele, elatisele ja vanemahüvitisele (TMS § 131 lg 1 p-d 1, 7 ja 8).

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

15. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Meeli Kaur

Margo Klaar

Indrek Parrest