2-19-632/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2019. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasja number 2-19-632 Tsiviilasi A S hagi A S vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A S, isikukood *, elukoht * Kostja A S, isikukood *, elukoht *

Kohtuistungi toimumise aeg

14. märts 2019. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada A S (isikukood *) ja A S (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * a * Maavalitsuses ning mille kohta on tehtud abielukanne *.

3. Taastada hageja A S varem kantud perekonnanimi M.

4. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.

5. Jõustunud kohtuotsus saata Hiiumaa Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja kandnud menetluskulu summas 100 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda.

3. Rahuldada hageja taotlus ½ riigilõivu tagastamiseks ning tagastada hagejale 50 eurot, s.o ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust hageja A S arvelduskontole *. Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei ole edasikaevatav.

2

1. Hageja nõue ja põhjendused

14.01.2019.a esitas hageja A S Harju Maakohtule hagi kostja A S vastu abielu lahutamise nõudes. 07.02.2019.a saabus tsiviilasi Pärnu Maakohtusse lahendamiseks kohtualluvuse korras. Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud *.a. Hageja soovib abielu lahutada, sest poolte abielulised suhted on lõppenud septembrist 2018.a. seoses kostja alkoholi kuritarvitamisega. Kostja on keeldunud kohtuväliselt abielu lahutamisest.

14.03.2019. a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja selgitas, et nad ei ole kostjaga koos elanud alates sügisest 2018 ning seetõttu ei ole alust arvata, et nad võiksid kostjaga abielulised suhted taastada.

2. Kostja seisukoht

21.02.2019.a vastuses hagile on kostja abielu lahutamisega nõus. Abikaasal on tekkinud teine kooselu, mistõttu ei näe kostja enam võimalust, et pooled veel abielulised suhted taastaksid. Kostja märgib, et ta ei ole karsklane, kuid alkoholi kuritarvitamist eitab. 14.03.2019.a. kohtuistungil võttis kostja õigeks hageja poolt esitatud väited, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates septembrist 2018.a. Kostja on nõus lahutusega.

3. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *.a. * Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abielukanne nr * /tl 6/. 3.2. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 3.3. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud alates septembrist 2018.a. Kohus on tuvastanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning puudub alus arvata, et abikaasad kooselu taastaksid. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.

4. Abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja A S esitas kohtuistungil taotluse, milles palus taastada varem kantud perekonnanimi M /tl 46/. Nimeseaduse § 11 alusel tuleb hageja taotlus rahuldada ning taastada hageja lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi M.

5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

3

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad.

TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et loobuvad apellatsiooni esitamise õigusest kohtuotsusele /tl 46/. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja taotlusel tagastab kohus hagejale ½ abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust hageja arvelduskontole *.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik