2-17-11355/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11355

Tsiviilasi

LOLZ Company OÜ hagi XX ja YY vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 04. mai 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

LOLZ Company OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

15 519,60 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: LOLZ Company OÜ (registrikood 12552905),

lepingulised esindajad Indrek Põder ja Aire Põder

Kostja

I:

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

Kostja

II:

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

Istungi toimumise aeg

12. veebruar 2019, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 04. mai 2018 otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata LOLZ Company OÜ hagi YY vastu.

2. Võtta vastu LOLZ Company OÜ loobumine hagist YY vastu võla 14 370 euro ja

viivise väljamõistmiseks ning lõpetada YY vastu esitatud nõuete osas tsiviilasja

menetlus.

3. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 04. mai 2018 otsus muutmata.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja LOLZ Company OÜ kanda.

6. Välja mõista LOLZ Company OÜ-lt solidaarselt XX ja YY kasuks menetluskulude

hüvitamiseks 3080 eurot (käibemaksuga), millest 2184 eurot maksta välja

Rahandusministeeriumi kontole makstud tagatise arvel.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb LOLZ Company OÜ-l tasuda XX-le

ja YY-le solidaarselt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. LOLZ Company OÜ esitas 27.07.2017 Pärnu Maakohtule hagi XX ja YY vastu kostjatelt

solidaarselt põhivõla 14 370 euro, sissnõutavaks muutunud viivise 434,64 euro ja

edasiulatuva viivise väljamõistmiseks kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus

hageja jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse ja selle 06.08.2017 täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad Vändras,

XXX elamu ehitustööde tegemiseks kolm töövõtulepingut: 06.02.2016 suuline

töövõtuleping lisatööde teostamiseks; 04.03.2016 kirjalik renoveerimistööde töövõtuleping

ja 16.03.2016 suuline töövõtuleping rekonstrueerimistööde teostamiseks.

3. Kostja I korraldas www.hange.ee keskkonnas hanke (nr 34955), milles soovis järgmiste

tööde teostamist: köögi ümberplaneerimine (vesi, elekter ja kanalisatsioon viia planeeritud

kohta, võtta üles vana põrand, soojustada ja teha uus põrand soovide kohaselt, paigaldada

uks köögi ja esiku vahele); paigaldada terrassiuksed (uus auk seina vana akna asemele);

ehitada vannituba olemasoleva sahvri asemele (vesi, elekter ja kanalisatsioon viia

planeeritud kohta, vana põrand üles võtta, soojustada, uus põrand teha, hüdroisolatsioon,

plaatimine, tehnika paigaldamine); laiendada esikut umbes 1 meeter pikemaks ja tõsta

natuke katust (valada pikeneva osa vundament, ehitada soojustatud põrand, elektriküte,

põrand plaatida, uus välisvooder ja kipsplaat); koondada ehituspraht hoovi.

4. Objekti esmasel ülevaatusel 06.02.2016 selgus, et kostjatel on ehituse ettevalmistustööd

tegemata. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja teostab ka ettevalmistustööd. Tööde

täpset mahtu või maksumust kokku ei lepitud, kuna pooltele oli selge, et lisatöid tuleb

teadmata mahus veel juurde. Hageja oli nõus tegema tasuta väiksemaid töid, mille eest arvet

ei esitatud. Järgnevate lisatööde tellimusi esitasid kostjad jooksvalt ehitustööde käigus nii

suuliselt kui ka kirjalikult. Osade lisatööde teostamise vajadus tekkis hageja avastatud

varjatud puudustest.

5. Pooled sõlmisid 04.03.2016 kostja I korraldatud hankes märgitud tööde teostamiseks

kirjaliku

töövõtulepingu,

millega

hageja

kohustus

teostama

hankes

märgitud

renoveerimistööd vastavalt renoveerimise projektile. Kokkulepitud tööde maksumus oli

7500 eurot ja lepingujärgne viivis 0,1% päevas. Lepingu kohaselt kohustus hageja tegema

kõik võimaliku tööde teostamiseks ja üleandmiseks. Kostja kohustus tasuma hagejale tööde

teostamise eest vastavalt faktiliselt teostatud tööde üleandmisele või materjalide tarnimisele

eelnevalt kokkulepitud maksumuses ja arve alusel. Tööde eest tuli tasuda kolmes võrdses

osas vastavalt tööetapile. Tööde alustamise tähtaeg oli 07.03.2016 ja lõpptähtaja vahemik

30.04.2016 kuni 07.05.2016.

6. Enne ehitustööde teostamise algust tuvastas hageja objektil varjatud puudused, mille tõttu

lepingus määratletud tööde hulk ei vastanud tegelikkusele. Hageja teavitas varjatud

puudustest kostjaid. Pooled kohtusid 13.03.2016 ja pärast mädanenud köögitaladega

tutvumist otsustasid kostjad tellida hagejalt suulise lepingu alusel lisatöödena ka

rekonstrueerimistööd. Tööde maksumuses kokku ei lepitud. Kostjad lubasid, et kõikide

tööde eest tasutakse. Omanikujärelevalvet teostas objektil kostja I ise.

7. Kuna kostjad on objekti kaasomanikud, vastutavad nad kohustuse täitmise eest hageja ees

solidaarselt. Kuigi kirjalik leping sõlmiti hageja ja kostja I vahel, tasus lepingust tulenevate

tööde eest kostja II, kes osales tegeliku kasusaajana kohtumistel ja suuliste töövõtulepingute

sõlmimisel.

8. Hageja täitis oma kohustused korrektselt, kostjad võtsid töö vastu ja ei esitanud

pretensioone, kuid tehtud töö eest tervikuna ei tasunud. Kostjad tasusid hagejale kokku 5000

eurot järgmiselt: 20.05.2016 2500 eurot, 12.06.2016 1000 eurot ja 22.06.2016 1500 eurot.

28.02.2017 arve nr 2017007 on tasumata.

9. Vastusena hageja nõudele saatis kostja I 18.07.2016 kirja, milles teatas lepingust

taganemisest. Hageja suutis kuni 18.07.2016 teostada 80% lepingujärgsetest töödest ja

100% lepingu lisana vormistatud suuliste lepingute järgsetest töödest Kuna hageja ei ole

lepingut oluliselt rikkunud ja kostja I ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega kohustuste

täitmiseks, ei ole kostja I lepingust kehtivalt taganenud.

Kostjate vastuväited

10. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

11. Kostja I sõlmis hagejaga 04.03.2016 renoveerimise töövõtulepingu. Töövõtulepingu

aluseks oli kostja I poolt korraldatud hange nr 34955, mille võitjaks osutus KaminaCenter

EE OÜ. Tõendamata on hageja väide nagu oleksid kostjad sõlminud hagejaga 06.02.2016

ja 16.03.2016 suulised töövõtulepingud lisatööde tegemiseks.

12. Kostja I korraldas hange.ee internetikeskkonnas hanke (ID 34955), pealkirjaga maja

I korruse renoveerimine, koos hanke kirjeldusega. Hankele oli lisatud kaks joonist

üksikelamu laiendamise projektist. Hanke võitis KaminaCenter EE OÜ pakkumisega 7500

eurot (+/- 1%), millele lisandub materjalide maksumus vastavalt tegelikule kulule. Kostja I

edastas 05.02.2016 hagejale elamu laiendamise eelprojekti tervikuna.

13. KaminaCenter OÜ esindaja TT käis 06.02.2016 objekti kohapeal üle vaatamas. 15.02.2016

saatis ta renoveerimise ja juurdeehituse tööde ehitusmaterjalide hinnapakkumise summas

8209 eurot (käibemaksuga), kinnitades, et sellega tuleb kenasti välja. Hageja täpsustas, et

pakkumisest nähtuv hinna suurusjärg on õige, edasine sõltub sellest, kui palju õnnestub

kokku hoida ja millised on lõplikud mahud.

14. Kostja I palvel saatis TT 02.03.2016 renoveerimise töövõtulepingu, milles oli töövõtjaks

märgitud LOLZ Company OÜ. TT selgitas, et KaminaCenter OÜ on materjalide tarnija ja

LOLZ Company OÜ teeb tööd ning lisas, et hinnale käibemaksu ei lisandu.

15. Pooled sõlmisid töövõtulepingu 04.03.2016, s.o pärast seda, kui hageja oli objektil käinud

kaks korda ja tutvunud elamu projektiga. Hagejale olid lepingu sõlmimisel teada asjaolud

ja hind. Lepingu p 4 kohaselt on töövõtja ülesandeks olevad tööd määratud tellija

korraldatud hankes nr 34955, vastavalt kokkulepitud renoveerimise projektile. Lepingu p 7

kohaselt on tööde maksumus kokku 7500 eurot (käibemaksuta). Tööde maksumus on lõplik.

16. Õige ei ole hageja väide, et objekt oli puudustega ja vajas ettevalmistustöid. Selliseid

läbirääkimisi ei peetud ja sellist lisalepingut ei sõlmitud. Kostja I hankes oli märgitud, et

tegemist on 30.-ndate aastate majaga, kus soovitakse teostada osaline kapitaalremont.

Hange sisaldas seega kapitaalremonti ja ümberplaneerimist olemasolevale ehitisele.

Lisalepingu sõlmimine ja selle olulised asjaolud on tõendamata.

17. Ehitusmaterjalide arveid esitas KaminaCenter EE OÜ kostjale I alates 31.03.2016 kuni

07.07.2016, kokku 7 arvet summas 6816,84 eurot. Tegelik materjalikulu moodustas

esialgsest pakkumisest seega 83%. Tööde maksumuseks lepiti kokku 7500 eurot ilma

käibemaksuta. Hageja on aga nüüd esitanud lisaks arve tööde eest 11 975 eurot, millele

lisandub käibemaks 2395 eurot. Töötasu on seega suurenenud 226% võrra, samas kui tööde

teostamiseks vajamineva materjali maksumus on vähenenud. Kuna hageja ja kostja I

leppisid kokku, et töövõtuleping on pooltele siduv, on eelarve ületamine töövõtja enda risk.

Hageja ei saa nõuda kokkulepitud tasu suurendamist. Hageja ei teatanud kostjale I, et

teostatavate tööde maksumus ületab oluliselt kokkulepitud eelarvet. Hageja ei öelnud, kui

suur on iga konkreetse töö maksumus kirjalikult sõlmitud töövõtulepingu alusel ning kui

palju ja milliste tööde võrra kokkulepitud tööde maksumus suureneb. Kostjal I ei olnud

seetõttu võimalik kaaluda lepingu lõpetamist eelarve ületamise tõttu.

18. Ei ole selge, milliseid töid ja millise hinnaga hageja põhilepingu raames tegi ning kuidas ta

määratleb lisatööde mahu ja nende eest väidatavalt kokkulepitud hinna. Lepingu täitmise

tähtaeg oli hiljemalt 07.05.2016, kuid tööd ei olnud lõpetatud veel ka jaanipäevaks.

19. Hageja esitas lisaraha, 3000 euro nõude esmakordselt 27.06.2016 e-kirjas. Pooled jõudsid

kokkuleppele, et kostja tasub viimase 2000 eurot pärast kokkulepitud tööde lõpuniviimist.

17.07.2016 ei olnud tööd endiselt lõpetatud ning hageja teatas, et vannitoa plaatimine nurjus

ja tööd on vaja uuesti teostada, kuid ta ei jätka tööde tegemist, kui kostja I ei maksa talle

kohe 1500 eurot ja tööde lõpetamisel veel 3000 eurot.

20. Kuna hageja rikkus lepingut korduvalt ega lõpetanud töid hoolimata täiendavate tähtaegade

andmisest, hageja teatas, et ei jätka töid ilma lisaraha saamata, viis objektilt ära nii oma

tööriistad kui ka ehitusmaterjalid, mis olid soetatud objektile paigaldamiseks, oli tema

käitumisest selge, et ta lepingut enam ei täida. Kostja I teatas 18.07.2016 hagejale lepingust

taganemisest hageja olulise lepingurikkumise tõttu.

21. Hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Hageja esitas nõude tuginedes 28.02.2017

arvele nr 2017001 summas 14 370 eurot (käibemaksuga). Hageja käibemaksu nõue on

alusetu, kuna pooled leppisid tasus kokku ilma käibemaksuta summas, kuna töövõtja ei

olnud käibemaksukohustuslane. Arve kohaselt peab kostja I tasuma 2000 eurot (lisandub

käibemaks) viimase osamaksena 80% valminud tööde eest, 4500 eurot (lisandub

käibemaks) vundamendi ja karkassi tööde eest ning 5475 eurot (lisandub käibemaks)

lisatööde eest. Töötasude summad on alusetud, kuna poolte vahel ei olnud kokkulepet eraldi

tasudes tööde tegemiseks. Hageja ei tõendanud, et need tööd ei sisaldunud töövõtulepingus

ja et nende tööde maksumus vastab mahule. Puudub võimalus summade kontrollimiseks.

Hageja 20.10.2016, 22.07.2016 nõudekiri ja arve nr 2017001 on vastuolulised. Kostjad ei

nõustu ka tööde maksumuste suurustega. Ei ole võimalik aru saada, millele hageja rahalised

nõuded tuginevad, kas väidetavalt kokkulepitule või keskmisele turuhinnale.

22. Kostjal I on hageja vastu kahju hüvitamise nõue töö lepingutingimustele mittevastavuse

tõttu. Kostja I esitas 10.10.2017 menetlusliku tasaarvestuse vastuväite ja 30.10.2017 selle

täpsustuse, milles palus juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, tasaarvestada

kostja I kahjunõue hageja vastu hageja nõudega kostjate vastu. Kostja I teavitas hagejat

pärast tema objektilt lahkumist puudustest ja lõpetamata töödest. Kostja I nõue hageja vastu

on 2212,80 eurot (käibemaksuga) kostja poolt teostatud parandustööde ja lõpetamata tööde

lõpetamise eest ja 16 779 eurot kostja poolt seni teostamata parandustööde eest.

23. Hageja nõue kostja II vastu on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja II ei ole

töövõtulepingu pool ega solidaarvõlgnik. Ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud ja nende

vahel ei ole õigussuhet. Kostja I ja II ei ole abielus. Asjaolu, et kostja II on ehitise

kaasomanik, omab tähtsust üksnes kostjate omavahelises suhtes.

Esimese astme kohtu otsus

24. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas kohtuotsuse jõustumisel määratud hagi

tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ja mõistis hagejalt solidaarselt

kostjate kasuks menetluskulude hüvitisena välja 9534,38 eurot ning viivised

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Kohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna

välja 72 eurot eksperditasu.

25. Otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus järgmistes asjaoludes: 04.03.2016 sõlmisid

hageja ja kostja I kirjalikus vormis töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja teostama

ehitustöid aadressil XXX, Vändra alev, Vändra vald, Pärnu maakond kostja I poolt

korraldatud hanke 34955 ja renoveerimise projekti järgi; kokkulepitud tööde maksumus oli

kokku 7500 eurot ja viivis 0,1 protsenti tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva

eest; kostjad võtsid omaks hagis nimetatud ehitustööde teostamise hageja poolt, sh

hagiavaldusele lisatatud lisatööde nimekirjas olevad ehitustööd; kostjad võtsid omaks, et

enne tööde alustamist teatas hageja kostjatele hagiavalduses lisatööna nimetatud tööde

tegemise vajadusest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad pidid hagejale lisatööde

nimekirjas olevate tööde eest kokkulepitust eraldi tasu maksma. Vaidlust ei ole ka selles, et

18.07.2017 edastas kostja I hagejale e-kirja, millega taganes töövõtulepingust ja et kostjad

on tasunud hagejale teostatud tööde eest kokku 5000 eurot. Lisatööde mahu ja hinna osas

ei ole pooled kokkulepet sõlminud.

26. Kostja II ei ole hagejaga sõlmitud töövõtulepingu pool ja sellest ei saa tuleneda temale

kohustusi. Kostjad ei ole abielus ning hageja ei saa kostja II vastu nõuet esitades tugineda

varaühisusele ja abikaasade ühisvaraga seonduvate kohustuste kandmist reguleerivatele

sätetele. Ehitusobjektil tööde ülevaatamine ega arvete tasumine ei muuda kostjat II

töövõtulepingu pooleks.

27. Kuna töövõtulepingu punkti 7 kohaselt oli töövõtu hind 7500 eurot lõplik, oli tegemist

siduva eelarvega lepinguga (VÕS § 639 lg 1). Hinnale pidi lisanduma üksnes materjalikulu.

28. Pooled ei sõlminud 06.02.2016 eraldi suulist töövõtulepingut. Kostja I korraldatud hankes

nr 34955 ja lisatööde nimekirjas kajastatud ehitustööd kattuvad ja hageja pidi nendega

arvestama. Hageja tutvus enne pakkumise koostamist objekti ja ehituse eelprojektiga, kust

nähtuvad kasutatavad materjalid ja soovitud tulemus ning tuvastas tööde tegemise vajaduse.

Pakkumise kohaselt oskas hageja tööde ja materjalide vajadust ette näha. 04.03.2016

lepinguga lepiti kokku ehitustööde tegemises, mis olid vajalikud silmas peetud tulemuse

saavutamiseks. Hageja ei põhistanud, miks ta arvestanud enne kirjaliku lepingu

allkirjastamist, milles lepiti kokku ehitustööde maksumus, lisatööde nimistus olevate

ehitustöödega. Lisatöödes kokkuleppimine saaks toimuda alles pärast seda, kui põhitöödes

on kokku lepitud ja tekib vajadus täiendavate tööde tegemiseks. Lisakokkulepete tegemist

pooltevahelisest kirjavahetusest ei nähtu. Kostjatega ei ole kokku lepitud ehitustööde

mahtude muutumises ja ei ole kostjate kinnitusi, et nad lepingu muutmisega nõustuvad.

29. Hageja lisatööde nimekirjas ei ole selliseid töid, mis oleks väljunud kokkulepitud tööde

raamidest. Köögi põranda ehitamine ja köögi ümberplaneerimine hõlmab lisatööna

märgitud kööki poolitava seina lammutamist, ahju lammutamist ja väljavedu; terrassiuste

paigaldamisel tuli arvestada välisvoodri eemaldamise ja uuesti paigaldamisega, samuti ukse

ava rekonstrueerimisega; sahvri vannitoaks ümberehitamisel tuli arvestada nii püstakute

rajamise kui ka seinte ümberehitamisega. Üksnes elektritööde ning esiku vundamendi ja

karkassitööde osas oli kokkulepitud töömahtude ületamisega, mida hageja ei saanud ette

näha.

30. Hageja pakkumisest tööde teostamiseks hinnaga 7500 eurot on selgesõnaliselt märgitud, et

sellele lisandub üksnes materjalikulu. Töövõtjal tulebki töö tegemisel arvestada

töövõtulepingusse konkreetselt märgitust laiemate kohustustega, et saavutada lepinguga

soovitud tulemus. Hageja kandis riski, et tuleb teha töid, mida ei ole hankes või ehituse

eelprojektis otseselt kirjeldatud, kuid mis tulenevad õigusaktidest, tehnilistest normidest ja

standarditest, et tagada töö keskmine kvaliteet. Hageja pidi arvestama objekti eripära ja

kostjate soovidega. Kostjad võisid arvestada, et hageja arvestas kõikide tekkida võivate

kuludega.

Ei

oma

tähtsust,

kas

hankes

nimetati

töid

renoveerimis-

või

rekonstrueerimistöödeks, sest vaatamata hanke nimetusele pidi hageja arvestama

ehitusobjekti eripära ja kostja avaldatud soovidega, millisena ta soovis lõpptulemust näha.

Vana maja põranda talade väljavahetamist pidi hageja ette nägema, nagu leidis ka ekspert.

Lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi aru saama, et kirjalikus lepingus nimetatud tööd

ja nende maksumus on kokku lepitud 04.03.2016 kirjalikus lepingus. Kostjad võisid

arvestada sellega, et hageja on kirjaliku lepingu sõlmimisel arvestanud kõigi kuludega, mida

toetab asjaolu, et lepingu p 7 kohaselt on tööde lõplik maksumus 7500 eurot. Eksperdi

järeldused ei väära seisukohta, et eksperdi loetletud tööd ei olnud lisatööd, kuna ekspert ei

arvestanud ehitusprojekti ja töövõtuga silmas peetud tulemust.

31. Pooled ei sõlminud 16.03.2016 ka uut suulist töövõtulepingut, sest puudub kokkulepe,

millega mõlemad pooled oleks nõustunud. Mõistlikult tegutsev isik võis aru saada, et hageja

ettepanekul muudetakse ehitustööde protsessi (vahetatakse nt kandetalad), kuid uue lepingu

sõlmimiseks oleks hageja pidanud väljendama selget tahet, mida ei ole tehtud. Tööde mahu

suurenemisel pidi hageja kostjale I eelarve olulisest ületamisest teatama. Hageja pidi

selgitama, et põranda talade vahetamine on erinev sellest, milles kokku lepiti, s.o uue

põranda tegemine ja soojustamine. Hagejal tuli arvestada, et sahvri asemel vannitoa

ehitamine nõuabki põhjalikke eeltöid ruumi soojus- ja niiskuskindluse tagamiseks ning

konstruktsioonide parandamiseks. Hageja töötaja KK ütluste kohaselt olid töödega

alustamisel puudused teada ja temale kui ehitusel töötavale isikule silmaga näha (nt esiku

vundamendi halb olukord). Hageja teadis, et ei ehitata uut hoonet, vaid parandatakse vana.

Hageja tutvus hoone seisukorraga enne pakkumist ja lepingu allkirjastamist, mistõttu pidid

mõistlikult tegutsevale hoolsale ehitusettevõtjale olema töö- ja materjalikulud ettenähtavad.

32. Kostja I 18.07.2016 taganemisavaldus on kehtiv, kuna hageja oli lepingut oluliselt

rikkunud. Kostjad soovisid hakata elamut kasutama alates juunist 2016 ja selleks oli vajalik

vannitoa olemasolu. Hageja ettenähtud tähtajaks töid ei lõpetanud. Lepingust taganemiseks

andis alust ka see, et hageja teatas kostjale I ehitusobjektilt lahkumisest, mis andis kostjale

I mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi. Kuna lepingu p 14

kohaselt oli hagejal õigus viimasele osamaksele siis, kui kõik tööd on tehtud, ja hageja tegi

kokkulepitud töödest 80%, ei olnud tal õigust seada tööde tegemise jätkamist sõltuvusse

tasu saamisega. Kostjad ei pidanud andma hagejale enne lepingust taganemist täiendavat

tähtaega töödega lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejale oli korduvalt tööde

lõpetamiseks võimalusi antud ja lõpuks keeldus ta ise tööde jätkamisest.

33. Hageja põhinõue on lepingust taganemise tõttu käsitletav kostjale üleantu väärtuse

hüvitamise nõudena. Kostja I võlgneb hagejale kokku 7234,64 eurot. Nõue käibemaksu

hüvitamiseks on põhjendamatu. Pooled leppisid hinnas kokku ilma käibemaksuta.

34. Kostja I võlgneb hagejale viimase osamaksena veel 1700 eurot (2500 eurot - 800 eurot).

Trepp oli hankes nimetatud ja selle maksumus tuleb hageja tasust maha arvata 300 euro

ulatuses. Pooled ei vaidle, et tööde valmimisprotsendiks saab lugeda 20%. Kokkulepitud

tööde maksumusest 7500 eurost tuleb maha arvestada kokku 800 eurot.

35. Põhjendatud on hageja nõue 4100 euro saamiseks esiku vundamendi ja karkassiga seotud

ehitustööde eest. Kokkulepitud esiku laiendamise asemel 1m võrra tuli hagejal teha tervele

esikule uus vundament koos sellega kaasnevate karkassitöödega. Nende tööde vajadust ei

olnud võimalik eelarvestamisel ette näha, kuna vundamendi puudumine avastati ehituse

käigus. Uue ehitise rajamise vajaduse hinnariski ei pea kandma töövõtja. Pärast pakkumise

tegemist ja lepingu sõlmimist hagejale esitatud elektriprojekt ületas kokkulepitud tööde

mahtu, s.o pistikute paigaldamist. Kuna elektritööd on teostatud, on hageja nõue lisandunud

elektritööde eest 1000 euro saamiseks põhjendatud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks

18.07.2016 lepingust taganemisega. Hageja esitas lepingust tuleneva nõude 20.10.2016.

Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis oli 2733,60 eurot, kuid

hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele hagetud summas - 434,64 eurot.

36. Õige ei ole hageja seisukoht, et töödele ei kohaldu RYL standardid. Need kohalduvad hea

ehitustavana ehitusseadustiku § 7 alusel sõltumata sellest, et lepingus standardite

kohaldamises kokku ei lepitud. Eesti oma ehituskvaliteedinäitajate puudumisel on

ehitustegevuses ehituskvaliteedinäitajate alusena kohaldanud Soome vastavaid norme ning

täna võib seda pidada tavaks (RKTKo 3-3-2-56-02, p 17). Hageja vastuväited eksperdi

arvamusele on seega põhjendamatud.

37. Kostja I teatas hagejale lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku tähtaja jooksul.

Kostja I teatas puudustest 20.07.2016 ja 22.07.2016 kirjadega. Enamuses sai kostja I

puudustest teada aga hiljem, sh termokaameraga tuvastatud külmasildadest 24.10.2017.

30.10.2017 puudustest teatamine oli õigeaegne. Teostamata või ebakvaliteetselt teostatud

tööd on tuvastatud ekspertiisiaktiga. Hageja nõustus vannitoa kraanikausi taguse seinaga

seotud puudustega ja sellega, et esiku põrand vajub, kuid leidis, et ülejäänud eksperdi välja

toodud puudused võivad tuleneda kolmandate isikute tehtud töödest või on ekspert

ebaõigesti lähtunud kõrgematest standarditest.

38. Eksperdi arvamusega on tõendatud nii puudustega tööd kui ka kahju suurus, mis on vajalik

selleks, et taastada kohustuste rikkumise eelne olukord. Eksperdi täiendavate selgituste

kohaselt on köögipõrand valesti ehitatud, sest läbi põranda on suured soojakaod (töö

maksumus 6846 eurot, lisandub olemasoleva köögimööbli demonteerimine ja

taaspaigaldamine 1888,80 eurot). Köögipõrand ei vasta ehitusstandardile, sest kahjulik

õhuliikumine peab olema takistatud. Esikus on pool karkassi puudu ja vannitoa sein ei ole

täisnurkne (töö maksumus 2497,50 eurot, lisandub käibemaks 499,50 eurot). Parkett vajab

uuesti paigaldamist, sest see vetrub (töö maksumus 1492 eurot, lisandub käibemaks

298,40 eurot). Ainuüksi nendest puudustest tulenevalt on kostjal I hageja vastu nõue

suurusega 13 522,20 eurot. Hageja nõue on seega kostja I tasaarvestuse tulemusel lõppenud.

Apellatsioonkaebus

39. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja saata asi

maakohtule tagas uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt rahuldada hagi ja mõista

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 14 370 eurot ning viivis VÕS § 94 ja

§ 113 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni otsuse täitmiseni. Menetluskulud palub

hageja jätta kostjate kanda.

40. Kaebuse kohaselt rikkus maakohus otsuse tegemisel menetlusnorme ja kohaldas ebaõigesti

materiaalõiguse norme. Kohus ei arvestanud kõikide asjaolude ja tõenditega ega võtnud

seisukohta kõigi hageja esitatud faktiliste väidete osas. Kohus rikkus põhjendamiskohustust

kuna jättis välja toomata, miks ta hageja väidete ja tõenditega ei nõustu. Otsus ei kajasta

kohtuistungitel toimunut ega istungitel väljatoodud tõendeid, seisukohti ega faktilisi väiteid.

Otsusest ei nähtu millele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et hageja ei tõendanud hagi

aluseks olevaid asjaolusid. Kohus tegi tõenditest ja väidetest ebaõiged järeldused.

41. Ebaõige on maakohtu järeldus, et pooled ei leppinud enne kirjaliku lepingu sõlmimist kokku

lisatööde tegemises (leping 1). Pooled sõlmisid suulise kokkuleppe, kuid ei määranud

lisatööde mahtu. Tähtsust ei ole sellel, kas lisatööde vajadus tekkis enne või pärast

põhilepingu (lepingu 2) sõlmimist. Kostjad esitasid aja jooksul tellimusi lisatööde

tegemiseks,

mis

hageja

vastu

võttis

ja

teostas

jooksvalt.

Hageja

tegutseb

majandustegevuses, mistõttu ta ei tee tööd tasuta. Kirjalikult lepiti kokku üksnes hankes

kirjeldatud töödes. Lisatööd väljusid nende raamidest. Hanke hinnapakkumine oli

konkreetselt määratletud ega sisaldanud piiramatuid ja laienevaid töid. Kostjad lubasid

kõikide tööde eest tasuda.

42. Ebaõige on kohtu järeldus, et hankes ja lisatöödena kajastatud ehitustööd kattuvad. Lisatööd

olid ettevalmistustööd – kööki poolitava seina ja köögis asuva ahju lammutamine. Õige ei

ole kohtu seisukoht, et ahju lammutamine kuulus hanke mahtu, kuna köögipõrand tuli

niikuinii renoveerida. Ahjusid ei ehitata põrandatele, vaid vundamendile. Leping

rekonstrueerimistööde tegemiseks (leping 3) sõlmiti köögi mädanenud põrandatalade

asendamiseks ja esikul puuduva ja amortiseerunud vundamendi rajamiseks. Varjatud

puudused ilmnesid alles tööde käigus ja neid ei olnud võimalik varem tuvastada.

43. Kostjate lisasoovidest või vigadest tulenevad lisatööd, ilma milleta oleks hankes märgitud

eesmärk saanud täidetud, olid järgmised: magamistoa ja esiku õuenurgas oleva ehitise

lammutamine ning sellest tööst tingituna ka magamistoas uue akna ava ehitamine ja uue

akna paigaldamine, magamistoa vana välisvoodri eemaldamine ja uue ehitamine;

magamistoa vana ukse eemaldamine, magamistoa ukseava ehitamine, magamistoa teise

vana ukse paigaldamine ja uksetahvli korrigeerimine; kaminatoa vana ukse eemaldamine,

kaminatoa ukseava vormistamine, ehitamine ja uue ukse paigaldamine; köögipoolse vana

välisvoodri eemaldamine ja uue ehitamine; köögi ja elutoa vahel ava lammutamine ja

ehitamine; kööki poolitava seina lammutamine; ahju lammutamine ja väljavedu ning sellest

tingitud korstna-ava sulgemine, ehitamine; köögi ja elutoa vahele aknaava ehitamine; elutoa

põranda tõstmine ja tasandamine köögi tasapinda; elutoa seina katmine kipsiga; pliidi ja

korstna vahelise müüritise ladumine; niiskusimuri paagi tühjendamine 10x; esikus kipsi

asendamine laudisega, lisaroovitus; teise korruse põranda ehitamine trepiavasse; elektrikilbi

ümbertõstmine, markeerimine, paigaldamine, elektrikilbi ümbertõste ja kaabeldamine 100

jm; elektrikilbist teisele korrusele toitekaabli paigaldamine; katuse roovitus koos

katusepleki ehitamise ja paigaldamisega; köögi põrandatalade vahetamine ja tugipostide

ladumine; teisele korrusele ventilatsiooni ja kanalisatsiooni püstaku läbiviigu rajamine;

terrassiukse ava rekonstrueerimine; vannitoa seinade rekonstrueerimine. Õiged on

maakohtu järeldused esiku rekonstrueerimistöid puudutava nõude tunnustamise osas.

Kohus jättis arvestamata ekspert PP arvamusega selle kohta, et need tööd on lisatööd ja

kohus ei võtnud selles osas otsuses seisukohta.

44. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kostja andis hagejale korduvalt võimaluse tööde

lõpetamiseks ja täiendava tähtaja andmine ei olnud vajalik, kuna hageja keeldus

ehitustöödega jätkamisest. Kohus ei kontrollinud kostjate teadlikult eksitavaid väiteid.

Hageja lahkus objektilt koju paariks päevaks ja pidi naasma. Hageja ei ole kunagi kostjatega

tööde teostamise tähtajas kokku leppinud ja kostja ei andnud hagejale tähtaegasid. Hageja

selgitas kostjale, et tulenevalt lisatööde mahust ei ole ta võimeline konkreetseid tähtaegu

tööde lõpetamise osas andma. Kostja teavitus, et ta asub 20.06.2016 majja elama, ei ole

käsitletav tähtaja andmisena. Hagejale tekitas lisatöid ja lükkas edasi tööde valmimise

tähtaaja ka 16.06.2016 hoones toimunud tulekahju.

45. Kuigi 04.03.2016 lepingu hinnale ei lisandunud käibemaksu, lisandus see lisatööde

maksumustele. Hageja luges tööd ühepoolselt lõplikult üleantuks arve esitamisega ja

arvestas sellest ajast ka viivist. Selleks ajaks oli hageja käibemaksukohustuslane. Tulenevalt

maakohtu seisukohast, et nõue muutus sissenõutavaks lepingust taganemise kuupäeval,

palub hageja arvestada viivist nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevast.

46. Arusaamatuks jääb maakohtu väide, et pooled ei vaidle selle üle, et tööde valmimisjärk oli

20%. Hageja tegi 80% töödest. Arusaamatu on ka maakohtu arvutuskäik selle kohta, et

kokkulepitud tööde maksumusest (7500 eurot) tuleb maha arvestada 800 eurot ja kostja

võlgneb seega hagejale 1700 eurot (2500-800).

47. Maakohus ei võtnud seisukohta ega sisustanud hea ehitustava mõistet ja RYL standardite

kohaldatavust pooltevahelises suhtes. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei hinda hageja väidet

selle kohta, et pooled välistasid selgelt RYL standardite lepingule kohaldamise.

48. Kohus tasaarvestas hageja nõude ebaõigesti kostjate nõudega. Arusaamatuks jääb kostjate

nõude kujunemine. Kostjatel ei olnud alust esitada tingimuslikku tasaarvestuse vastuväitet.

Kostjad ei ole hageja vastu kahjunõuet ega vastuhagi esitanud. Kohus ei hinnanud avalduse

vastavust hagi nõuetele. Kohus ei võtnud arvesse hageja vastuväiteid tasaarvestusele ja

jättis tähelepanuta, et tasaarvestada ei saa nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

Kohus ei kontrollinud, kas hageja üldse vastutab kostjate tasaarvestusavalduses märgitud

kohustuste eest.

49. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse nõuda kindlustuselt välja kahjukäsitlustoimik.

Tulekahju ja selle likvideerimiseks vajalike töödega ekspertiis ei arvestanud.

50. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja ehitas vastavalt eelprojektile juurde esiku. Eelprojekt

koostati kogu hoone renoveerimiseks ja juurdeehituseks, kuid hanke kohaselt teostati

ehitustöid ainult ühes hoone osas. Ekspert leidis kohtuistungil, et eelprojekt oli puudulik,

kuid hageja ehitas esiku vastavalt eelprojektile. 04.03.2016 lepingu p 5 kohaselt ei kuulunud

projektdokumentatsioon tööde hulka. Ekspertiisis jättis aga ekspert selle, et hoone

eelprojekt oli puudulik, arvestamata. Kohus ei võtnud eelprojekti osas üldse seisukohta.

Maakohus ei analüüsinud hageja väiteid selle kohta, et külmasillad on tingitud

renoveerimata jäetud hooneosa kõrvalmõjutustest. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja

soovis läbi viia kordusekspertiisi.

51. Maakohus jättis menetluskulud ebaõiglaselt hageja kanda. Hageja on saamata jäänud

töötasu tõttu juba niigi kahju kandnud. Kohus leidis oma otsuse põhjendavas osas, et hagi

on osaliselt põhjendatud ja seega rahuldas hageja nõude osaliselt. Hageja tegi endast kõik

oleneva, et tekkinud olukord kohtuväliselt lahendada, samas kui kostjad eitasid algusest

peale oma lepingulisi kohustusi ja keeldusid asja lahendamisest kompromissiga. Kostjad

käitusid pahatahtlikult ja esitasid algselt tingimusliku tasaarvestuse vastuväite. Kohtuotsuse

tulemusel ei peagi kostjad lisatööde eest tasuma ja hageja peab hoopis ebaõiglaselt hüvitama

kostjatele menetluskulud.

Vastus apellatsioonkaebusele

52. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

53. Hageja loobus ringkonnakohtu istungil hagist kostja II vastu. Ringkonnakohus leiab, et

hagist loobumine tuleb vastu võtta. Apellatsioonimenetluses hagist osalise loobumise

vastuvõtmise tõttu tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 alusel maakohtu otsuse osas,

milles kohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata ja lõpetab selles osas asja menetluse.

Muus osas jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

54. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsuse

põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt tuleb otsuse

põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab

otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab

otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses

põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud.

55. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse

või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks.

56. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on

nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus

nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6

sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

57. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

58. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ja kostja I sõlmisid 04.03.2016 kirjaliku

töövõtulepingu, mille aluseks oli kostja I poolt korraldatud hankes nr 34955 määratud tööd

maksumusega 7500 eurot, mis on lepingu p 7 kohaselt tööde lõplik maksumus. Maakohus

leidis õigesti, et tegemist oli siduva eelarvega VÕS § 639 mõttes. Kohus hindas tehtud töid,

sh apellatsioonkaebuses loetletud töid, ja leidis põhjendatult, et siduv eelarve hõlmas neist

enamikku, v.a elektritööd ning esiku vundamendi ja karkassitööd, mis ületasid kokkulepitud

ja ettenähtavat töömahtu ning hageja riski, mistõttu arvestas maakohus otsuse tegemisel

nende tööde maksumust. Muu hulgas andis maakohus tööde hindamise osas hinnangu

ekspert PP arvamusele. Ringkonnakohtul puudub alus teha selles osas teistsuguseid

järeldusi. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus eksperdi arvamuse osas

seisukohta võtnud, ei vasta tõele.

59. Hageja väited, nagu oleks hageja ja kostja I sõlminud nii enne kirjaliku töövõtulepingu

sõlmimist kui ka pärast seda, s.o 06.02.2016 ja 16.03.2016 suulised töövõtulepingud

lisatööde tegemise kohta, tõendamist ei leidnud. Maakohus märkis õigesti, et asjas

puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleks sõlminud kokkuleppeid lisatööde tegemiseks,

st, et kostja I oleks esitanud tellimused mingite konkreetsete lisatööde tegemiseks ja hageja

oleks võtnud need täitmiseks, nagu hageja väidab. Hageja märgib ka ise, et lisatööde mahus

ja maksumuses väidetavate suuliste lepingute sõlmimisel kokku ei lepitud.

60. Hageja ei toonud hagiavalduses ega hilisemates menetlusdokumentides välja faktilisi

asjaolusid selle kohta, millal siis tema arvates iga väidetava lisatöö tegemises ja millistes

hindades kokku lepiti. Samuti ei toonud hageja välja faktilisi asjaolusid selle kohta, et ta

juhtis mingi vaidlusaluse töö osas kostja I tähelepanu sellele, et tegemist on kirjaliku lepingu

raamest väljuva lisatööga, mille eest tuleb eraldi tasuda ja kui suur see summa on ning et

kostja I lubas nende eest tasuda.

61. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et sellekohased faktiväited on esitatud

ammendavalt 30.10.2017 menetlusdokumendis koos viidetega tõenditele. Ringkonnakohtu

hinnangul see nii ei ole. Nimetatud menetlusdokumendis (II kd lk 74-92) ei ole eelnimetatud

faktilisi asjaolusid välja toodud. Selles on kajastatud üksnes hageja nägemus selle kohta,

milliseid töid ta loeb kirjalikust lepingust väljuvateks lisatöödeks ja hageja ei ole seostanud

oma väiteid ühegi tõendiga. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest

asjaolusid otsima ja seaduse kohaselt ei võigi seda teha. Suuliste lepingute sõlmimise ja

nende sisuga seonduvad asjaolud tuleb kohtu ette tuua poolel, kes nendele tugineb, viidates

ka konkreetsetele tõenditele, mis neid asjaolusid kinnitavad. Antud juhul oleks seda pidanud

tegema hageja, kes ei ole seda teinud.

62. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et enne 04.03.2016 siduva eelarvega kirjaliku lepingu sõlmimist

käis hageja kaks korda kohapeal objektiga tutvumas, tutvus projektiga ja tegi

hinnakalkulatsioonid vajaminevatele ehitusmaterjalidele. Seega oli hageja teadlik elamu

tegelikust seisukorrast ja hanke mahust ning pidi professionaalina hinnapakkumist tehes

arvestama sellega, milliste tööde tegemine võib osutuda lepingu eesmärgi saavutamiseks

vajalikuks.

63. 04.03.2016 kirjaliku töövõtulepingu p-s 4 leppisid hageja ja kostja I kokku, et töövõtja

ülesandeks olevad tööd on määratud tellija hankes 34955, vastavalt renoveerimise

projektile. Seega on hageja sidunud oma töömahu ka projektiga. Hageja ei ole tuginenud

asjaolule, et kostja I oleks esitanud talle valed lähteandmed või oleks projektil olnud

puudusi, mis tõid endaga kaasa mingite lisatööde tegemise vajaduse. Kostjal I oli alust

eeldada, et hinnapakkumine sisaldab kõiki tema soovitud tulemuse saavutamiseks vajalikke

töid, kuna hageja enne 04.03.2016 kirjaliku lepingu sõlmimist hinnapakkumist ei

korrigeerinud ega viidanud millegagi võimalusele, et kostjal I tuleb soovitud tulemuse

saavutamiseks tegelikult maksta hagejale pakkumises märgitust oluliselt suurem summa.

Kui hageja oleks seda teinud, oleks kostja I saanud kaaluda, kas hagejaga on mõistlik üldse

töövõtulepingut sõlmida või sõlmida see mõne teise pakkujaga.

64. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks hageja kunagi kostjaga I tööde

teostamise tähtajas kokku leppinud. Lepingu p-des 17 ja 18 lepiti kokku, et tööde alustamise

tähtaeg on 07.03.2016 ja lõpptähtaeg orienteeruvalt 30.04.2016 kuni 07.05.2016. Maakohus

tuvastas õigesti, et kostja I nõudis hagejalt korduvalt selgitusi tööde valmimise viibimise

kohta ja hageja ei pidanud enda määratud tähtaegadest kinni. Kuna hageja teatas 17.07.2016

kostjale, et ta tööde tegemisega ei jätka ja viib oma tööriistad objektilt ära, oli kostjal I õigus

lepingust taganeda VÕS § 114 lg 4 ja § 116 lg 2 p 4 alusel hagejapoolse olulise

lepingurikkumise tõttu. VÕS § 116 lg 4 teise lause järgi ei pidanud kostja I andma hagejale

täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Kohus tõlgendas hageja 17.07.2016 e-kirja (I kd

lk 99 ja pöördel) õigesti. Selles kirjas sidus hageja tööde jätkamise 4500 euro maksmisega

kostja I poolt ja sellest ei saa teha järeldust, et hageja teatas üksnes paaripäevasest

kojuminekust ja pidi siis jätkama tööde tegemisega, nagu hageja apellatsioonkaebuses

väidab.

65. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et lisatööde maksumusele lisandub

käibemaks. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ei olnud nende tööde tegemise ajal

käibemaksukohustuslane. Asjaolu, et hageja otsustas kirjutada välja arved ajal, mil ta oli

end võtnud käibemaksukohuslasena arvele maksu-ja tolliametis, ei anna talle õigust esitada

varasema perioodi eest käibemaksuga arveid (Käibemaksuseaduse § 11 lg 1 p 1, § 11 lg 5,

§ 24).

66. Ringkonnakohtu istungil loobus hageja apellatsioonkaebuses esitatud taotlusest arvestada

viivist mitte alates arve tasumise tähtaja möödumisest, nagu ta taotles hagiavalduses, vaid

alates nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevast, st lepingust taganemisest. Seetõttu

ringkonnakohus hageja sellekohaseid väiteid ei käsitle.

67. Maakohus on otsuses läbivalt märkinud, et pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et hageja oli

teinud kokkulepitud töid 80% ulatuses. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et

maakohus on ühes lauses (14 teine lõik) märkinud tööde valmiduse astmeks 20%. Tegemist

on ilmse trükiveaga, mis ei mõjuta otsuse sisu, kuna rahalise arvestuse tegemisel lähtus

kohus õigest protsendist (80%).

68. Ringkonnakohus ei jaga hageja seisukohta, et maakohtu arvutuskäik hagejale võlgnetava

summa osas on ebaselge. Maakohus lähtus arvutuste tegemisel sellest, et viimase etapi

tööde maksumus oli lepingu p 14 järgi 2500 eurot, millest 80% tehtud tööde maksumus on

2000 eurot ja millest kohus lahutas maha kokku lepitud, kuid tegemata töö, st trepi

maksumuse 300 euro suuruses, saades viimase etapi tööde eest kostja I poolt hagejale

võlgnetava summa suuruseks 1700 eurot. Kokku tuvastas maakohus kostja I võlgnevuse

hageja ees 7234,64 euro suuruses õigesti (viimane osamakse 1700 eurot + tasu esiku

vundamendi ja karkassitööde eest 4100 eurot + tasu lisandunud elektritööde eest 1000 eurot

ja viivis 434,64 eurot).

69. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus jätnud käsitlemata poolte

väited hea ehitustava ja RYL standardite kohta. Maakohus on käsitlenud neid väiteid piisava

põhjalikkusega ja viidanud ka asjakohasele kohtupraktikale. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et RYL nõuete lepingus välistamine ei tähenda seda, et need nõuded ei kehti

hageja poolte tehtud töödele hea ehitustavana Ehitusseadustiku § 7 kohaselt.

70. Hageja leiab ebaõigesti, et kostja I ei saanud oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada, kuna

ta ei esitanud hageja vastu hagi ega vastuhagi. Tasaarvestus on võlasuhte lõpetamise viis

vastastikuste rahaliste nõuete lõpetamiseks kattuvas osas ühe poole tahteavalduse alusel

kujundusõigusena. VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud tasaarvestuse eelduste täitmise korral tekib

tasaarvestuseks õigustatud isikul subjektiivne õigus, mille teostamiseks on vajalik

tasaarvestuse avalduse tegemine teisele poolele (VÕS § 198) ja mille tagajärjel

tasaarvestatavad nõuded VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad. Tasaarvestuse vastuväite võib

esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus). Tasaarvestuse aluseks oleva

nõude maksmapanekuks ei ole vajalik vastuhagi esitamine. Protsessuaalse vastuväite

esitamise korral kontrollib kohus tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja

tasaarvestuse lubatavust (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-42-12, p 10 jt).

71. Ekslik on ka hageja seisukoht, et kostjal I ei olnud õigust esitada tingimuslikku

tasaarvestuse vastuväidet. Protsessuaalne tasaarvestuse avaldus ja sellega kaasnev

vastuväide, mis tehakse juhuks, kui kohus teise poole hagi rahuldab, ei ole tingimuslikuks

tasaarvestuseks VÕS § 198 tähenduses ja selline protsessuaalne tasaarvestus on lubatav (vt

nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-23-11, p 10).

72. Hageja tõlgendab VÕS § 200 lg-t 4 ebaõigesti, kui leiab, et nimetatud säte välistab kostja I

nõude maksmapaneku, kuna hageja esitas sellele vastuväiteid. Nimetatud sätte tähenduses

on tasaarvestust välistavateks vastuväideteks üksnes sellised vastuväited, mis välistavad

täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-129-11,

p 9, nr 3-2-1-95-11, p 17 jt). Selliseid vastuväiteid ei ole hageja käesolevas menetluses

esitanud. Kostjal I on õigus oma nõue maksma panna.

73. Kostja I on tõendanud hageja poolse lepingu rikkumise, sellega hagejale kahju tekkimise ja

kahju suuruse. Maakohus tegi eksperdi arvamuse alusel kindlaks, et ainuüksi valesti

ehitatud köögipõranda ümbertegemiseks kulub 6846 eurot, millele lisandub olemasoleva

köögimööbli demonteerimine ja taaspaigaldamine 1888,80 eurot. Esiku karkassi ja vannitoa

seina parandamiseks kulub 2497,50 eurot, millele lisandub käibemaks 499,50 eurot ning

parketi uuesti paigaldamiseks 1492 eurot, millele lisandub käibemaks 298,40 eurot, s.o

ainuüksi nendest puudustest tulenevalt on kostjal I hageja vastu nõue suurusega 13 522,20

eurot.

74. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja taotlused

16.06.2016 toimunud tulekahju kahjukäsitlustoimiku kindlustusettevõttelt väljanõudmiseks

ja kordusekspertiisi määramiseks. 11.10.2017 eelistungil määras kohus eelmenetlust

lõpetavaks tähtajaks 06.11.2017 ja selgitas, et pärast seda saab esitada taotlusi ja uusi

asjaolusid üksnes erandlikel asjaoludel, s.o TsMS § 331 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel (II

kd lk 70). Pärast ekspertiisiakti saamist andis kohus pooltele võimaluse esitada hiljemalt

12.03.2018 täiendavaid seisukohti ja taotlusi, mida ei ole saadud objektiivse takistuse tõttu

varem esitada (III kd lk 61).

75. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et põleng oli maja teises küljes, mitte hageja poolt renoveerimisel

olnud osas. Taotlused on sedavõrd üldsõnalised ega põhine hageja poolt kohtu ette toodud

asjaoludel ning seetõttu jääb ebaselgeks, milliste asjaolude tõendamist hageja eelmärgitud

taotlusi esitades silmas pidas. Ebaselgust ei kõrvaldanud hageja ka ringkonnakohtu istungil.

Samuti ei põhistanud hageja eelnimetatud taotlusi esitades, et tal oli selliste taotluste

hilinemisega esitamiseks mõjuv põhjus.

76. Maakohus leidis õigesti, et kahjukäsitlustoimiku väljanõudmise taotlus (III kd lk 79) on

põhistamata ja esitatud hilinenult (III kd lk 115). Samuti jättis maakohus õigesti

rahuldamata hageja 13.04.2018 kohtuistungil esitatud taotluse kordusekspertiisi

määramiseks, mille käigus soovis hageja ekspertiisi tegemist ka lepingu osaks olevale

eelprojektile. Kohus ei tuvastanud eksperdi kohtuistungil antud ütluste ja ekspertiisiakti

vahel vastuolusid ja leidis, et hageja ei esitanud taotlust kohtu määratud tähtajaks (III kd

lk 165). Hagejal oli võimalik tuua tulekahju ja projektiga seonduvad asjaolud kohtu ette

varem ning esitada kohtule õigeaegselt nendega seonduvad taotlused. Samuti oli hagejal

võimalik esitada tulekahju ja projektiga seonduvaid küsimusi eksperdile, mida ta ei teinud

(hageja küsimused eksperdile II kd lk 177,178). Seetõttu ei pidanud ekspert tulekahju ja

selle likvideerimiseks vajalike tööde ning eelprojekti kvaliteediga seonduvaid küsimusi

ekspertiisi tegemisel käsitlema.

77. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Maakohus jättis hagi rahuldamata, st otsus tehti hageja kahjuks, mistõttu oli menetluskulude

hageja kanda jätmine õige. Asjaolu, et hagi jäi rahuldamata kostjate poolt tehtud

tasaarvestuse tõttu, ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust. Maakohus ei pidanud

kohaldama TsMS § 162 lg-t 4 kui erinormi § 162 lg 1 suhtes, nagu hageja leiab.

78. TsMS § 162 lg-ga 4 on kehtestatud kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (vt nt

Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-63-11, p 14; nr 3-2-1-126-14, p 16). TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks ei piisa väitest, et vaidluse oleks võinud lahendada kohtuvälises korras.

Hageja ei toonud kohtu ette erandlikke asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et

menetluskulude hageja kanda jätmine oli äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega

puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise

osas.

Menetluskulud

79. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda.

80. Kostjad palusid ringkonnakohtule esitatud kirjalikus taotluses hagejalt välja mõista

apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 2856 eurot (käibemaksuga).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostjate esindajal menetluskulude katteks tagatise

andmise taotluse koostamiseks 4 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks

kaebuse ja asja materjaliga tutvumisele ning vastuse koostamisele 10 tundi, kohtuistungiks

ettevalmistumisele, menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtuistungil osalemisele 3

tundi - kokku 17 tundi. Esindaja tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ringkonnakohtu istungil palus kostjate esindaja arvestada kohtuistungi ajakulu vastavalt

selle tegelikule kestusele.

81. Hageja vaidles kostja menetluskulude taotlusele osaliselt vastu, leides, et esindaja ajakulu

tuleb vähendada 6 tunni ulatuses, s.o summas 1008 eurot. Tagatise taotluse koostamiseks

on mõistlik ajakulu 2 tundi ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 4 tundi.

Kohtuistungil esitatud täiendava taotluse istungi ajakulu arvestamiseks palus hageja jätta

rahuldamata.

82. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tagatise taotluse koostamise ajakulu 4 tundi ja

vastuse koostamise ajakulu 10 tundi on mõistlik. Nimetatud toimingud olid vajalikud ja

põhjendatud. Samas jätab ringkonnakohus arvestamata taotluses märgitud ajakulu

menetluskulude nimekirja koostamiseks (mis on ära toodud koos kohtuistungiks

ettevalmistumise ja istungil osalemise ajakuluga). Riigikohus on korduvalt märkinud, et

kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja

need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist

põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahendeid

nr-d 3-2-1-77-14, p 12, 3-2-1-4-15, p 13 jt). Ringkonnakohus jätab menetluskulude

nimekirja koostamise ajakulu arvestamata.

83. Ringkonnakohtu istung kestis 2 tundi 20 minutit. Arvestades vaidluse mahukust, on

põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 2 tundi.

Seega arvestab

ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks esindaja toimingute ajakuluks kokku 18 tundi 20

minutit. Ringkonnakohtu hinnangul oli selline ajakulu ja esindaja tehtud toimingud kostjate

õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud. Kostjate esindaja tunnihind 140

eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Seega kuulub hageja poolt kostjatele

hüvitamisele õigusabikulu suurusega 3080 eurot (käibemaksuga). Sellest 2184 eurot

hüvitatakse kostjatele tagatiste kontole kantud summa arvel.

84. Kostjate taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjatele kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Ande Tänav