2-18-18654/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

19. märts 2019. a, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-18654

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Q.Q vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

8083,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS - registrikood 11919806, asukoht

XXX-i 83-601, 10115, Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel - PlusPlus Legal

OÜ, e-post:

Kostja: Q.Q - isikukood XXX, elukoht XXX-i, xxxx, XXX;

e-post:

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi Q.Q vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt Q.Q-lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja 26.08.2015. a sõlmitud

järelmaksulepingu nr 1524661/96al alusel võlgnevus kokku 7757 (seitse tuhat seitsesada

viiskümmend seitse) eurot 23 senti, sealhulgas

-

põhivõlgnevus 5595,00 eurot;

-

intressid 851,60 eurot;

-

kohtuotsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viivised 1310,63 eurot.

3. Mõista kostja Q.Q-lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt

5595,00 eurot alates 20.03.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud Q.Q kanda.

5. Määrata kindlaks Q.Q poolt PlusPlus Capital AS-le hüvitatavate menetluskulude suurus 700

(seitsesada) eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kaja võib esitada, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise

puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415,

§ 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud.

Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta

ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.

Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja jätab

hagiavaldusele tähtaegselt vastamata.

Hagimaterjalid ja Tartu Maakohtu 14.12.2018. a määrus, millega kohus võttis hagiavalduse

menetlusse, on kostjale kätte toimetatud 21.01.2019 e-posti aadressil , kostja on järgmisel päeval

22.01.2019 dokumentide kättesaamist kinnitatud. Kostjat kohustati hagiavaldusele vastama 30

päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates, seega saabus hagile vastamise tähtaeg 21.02.2019.

Kostja ei ole kuni käesoleva otsuse tegemiseni hagiavaldusele vastanud.

TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb 26.08.2015. a Panga ja Q.Q vahel

sõlmitud järelmaksulepingust nr 1524661/96al (tl 7-10), mille kohaselt võimaldas laenuandja

kostjale laenusumma 5595,00 eurot sõiduki ostmiseks. Kostja asus laenu kasutama ja kohustus

laenu tagastama igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule alates 15.09.2015, kuid kostja

jättis laenumaksed alates esimesest osamaksest tasumata. Pank teavitas kostjat lepingu

ennetähtaegsest lõpetamisest (tl 12) ja ütles lepingu üles 14.04.2016 (tl 13). 27.11.2017 loovutas

Pank oma nõuded kostja vastu hagejale.

Kostja võlgneb järelmaksulepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 5595,00 eurot, intressid 851,60

eurot alates 15.09.2015 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni 14.04.2016 ning viivised 1189,23

eurot alates lepingu lõpetamisele järgnevast päevast 15.04.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni

10.12.2018. a seadusjärgses viivise määras. Lisaks taotleb hageja lisanduva viivise

väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast 11.12.2018 kuni põhinõude 5595,00 euro tasumiseni.

Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui

kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb

kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva

võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu puhul tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt

lepingule on kokku lepitud intressi määr 24,9005% aastas ehk 0,068% päevas

tagastamata järelmaksu summa jäägilt.

Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist

tasumata põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud põhinõudelt

5595,00 eurot viivise väljamõistmist alates 11.12.2018.a. kuni põhinõude täitmiseni

seadusjärgses määras 8% aastas ehk 0,021858% päevas. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja

seisuga (s.o perioodil 11.12.2018 – 19.03.2019) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise

suuruseks 121,40 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise

ajani sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 1310,63 eurot (1189,23+121,40).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,

osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate kulud.

Hageja taotleb kostjalt menetluskulude kogusummas 920 eurot väljamõistmist, s.h riigilõiv 500

eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 420 eurot (s.h käibemaks). Riigilõivu tasumist on

kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile kulunud aeg

1,5 h olukorras, kus dokumentideks on leping 1-l leheküljel koos maksegraafiku ja

tüüptingimustega ja lepingu ülesütlemist ning nõude loovutamist tõendavad dokumendid.

Tegemist on standardse hagiavaldusega, missuguseid on hageja esitanud korduvalt. Kohus peab

põhjendatuks käesolevas menetluses õigusabikulusid kokku 200 euro ulatuses (s.h käibemaks).

Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 200 eurot

(s.h käibemaks) s.o kokku 700 eurot.

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177

lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik