4-18-6616/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-6616 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. 2019.a, Tallinn kohtumaja märts Väärteoasja number 4-18-6616 (2303,18,001144) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

K.I 28.12.2018.a kaebus Politsei ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri

- ja migratsioonijärelevalvetalituse 13.12.2018.a kiirmenetluse otsusele nr 10220162397573 . väärteoasjas 2303,18,001144 Kaebuse esitaja K.I, registrikood XXX tegevuskoht xxx. : ; : Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveamet

i Põhja prefektuur Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. 28.12.2018.a kaebus Jätta K.I Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

13.12.2018.a otsusele nr 10220162397573 2303,18,001144 väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

2. 10220162397573 Jätta Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 13.12.2018.a otsus nr väärteoasjas nr 2303,18,001144 muutmata.

3. J

ätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

4. saata lepingulisele esindajale ning Kohtuotsuse ärakiri K.I PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroole. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

4-18-6616 2

VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 13.12.2018.a koostas Politseija Piirivalveamet kiirmenetluse otsuse nr 10220162397573

väärteoasjas 2303,18,001144 K.I suhtes. Otsusega karistati K.I Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 300 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 000 eurot.

Menetlusalust isikut karistati

VMS § 300 lg 2 järgi selle eest, et ta ei kontrollinud, et tema juures

töötavatel välismaalastel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus ning ei lõpetanud töölepingut välismaalasega, kellel puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks või töötamiseks. KAEBUSE SISU 28.12.2018.a esitas kaebuse 13.12.2018.a Politseija Piirivalveameti kiirmenetluse K.I otsusele väärteoasjas kohtuvälise menetleja tehtud otsuse 10220162397573. Menetlusalune isik taotles

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 või alternatiivselt VTMS § 30 järgi ning

hüvitada K.I menetluskulud. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks lõpetada menetlust, tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega vähendada K.I määratud rahatrahvi ning pikendada tasumise tähtaega.

16.01.2019.a saabus Harju Maakohtule Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo

piirija

migratsioonijärelevalvetalituse kirjalik seisukoht K.I esitatud kaebuse osas.

Kohtuväline menetleja nõustus kirjalikus seisukohas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud kaebaja seisukohtadeg kohtuvälise a ning leidis, et menetleja tehtud otsus on õiguspärane. Kohtuvälise menetleja hinnangul on rahatrahv põhjendatud ja

proportsionaalne isiku süüga ning alused karistuse vähendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p

6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas

lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahen kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju deid (p 9) ning süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

1. Objektiivne koosseis

4-18-6616 3

VMS § 300 sätestab tööandja välismaalasel töötamise

vastutuse Eestis seadusliku aluseta viibival võimaldamise eest, kui tööandja ei ole täitnud käesoleva seaduse § s 285 või 286 lõike 1 või 4 sätestatud - kohustusi.

VMS § 300 lg 2 sätestab vastutuse juriidilisele isikule.

Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes

esitatud süüdistuse raames. Kohtul tuleb tuvastada kas K.I rikkus tööandjana seaduses sätestatud kohustusi (VMS § 285 või § 286 lg 1 või § 286 lg 4), kas teo on toime pandud K.I organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt, kas tegu on toime pandud K.I huvides ning kas juriidilise isiku tegu on karistatav VMS § 300 lg 2 järgi. Kuivõrd VMS § 300 on iseloomult viiteline süüteokoos , tuleb kohtul seega kõigepealt tuvastada,

seis kas esineb üks VMS § 285, § 286 lõike 1 või § 286 lõikes 4 sätestatud kohustuste rikkumine. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Tunnistaja M. O ülekuulamise protokoll (kriminaalasjas 1 , mille kohaselt ei teadnud, 8230300056) ta et tema viimane seaduslik viibimise päev oli 21.10.2018.a. Eestisse saabus tunnistaja 06.07.2018.a

ning töötamine sai registreeritud ajaks 16.07.2018-31.12.2018.a. Töö jaoks aitas dokumente vormistada P P. Lühiajalise töötamise registreeris ja tema firma K.I P P .

Tunnistaja O. O ülekuulamise protokoll (kriminaalasjas 18230300056), mille kohaselt saabus ta Schengeni viisaruumi Valgevenest Lätti 06.07.2018. Eestisse saabus samal päeval koos abikaasaga (M. O). Tunnistaja oli teadlik, et biomeetrilise passiga võivad Ukraina kodanikud viibida Schengeni

viisaruumis 90 päeva 180 päeva jooksul viisavabalt. Eestis osutus tööandjaks , kes võttis ta P P

firmasse K.I tööle. Tunnistajale oli tehtud LTR

, mis kehtis alates 16.07.2018 kuni 31.12.2018 ning tööandja kinnitas, et ta võib Eestis seaduslikult viibida kuni LTR lõppeb, ehk kuni aasta lõpuni. Kõik paberid ja dokumendid vormistas P P ise.

Tunnistaja B L. ülekuulamise protokoll (kriminaalasjas 18230300056), mille kohaselt saabus ta Schengeni viisaruumi Valgevenest Lätti 01.07.2018.a. Eestisse saabus samal päeval. Tunnistaja oli teadlik, et biomeetrilise passiga võivad Ukraina kodanikud viibida Schengeni viisaruumis 90 päeva 180 päeva jooksul viisavabalt. Eestis osutus tööandjaks , kes võttis ta firmasse K.I P P

tööle. Tunnistajale oli tehtud LTR, mis kehtis alates 16.07.2018 kuni 31.12.2018 ning tööandja kinnitas, et ta võib Eestis seaduslikult viibida kuni LTR lõppeb, ehk kuni aasta lõpuni. Tunnistaja ei olnud teadlik, et ta oleks pidanud lahkuma Schengenist 04.10.2018.a.

Tunnistaja R. B ülekuulamise protokoll (kriminaalasjas 18230300056), mille kohaselt saabus ta

Schengen -L

i viisaruumi bussiga Ukrainast Valgevenesse ja läbi Leedu äti Eestisse 01.07.2018.a.

Tunnistaja oli teadlik, et biomeetrilise passiga võivad Ukraina kodanikud viibida Schengeni

viisaruumis 90 päeva 180 päeva jooksul viisavabalt. Lühiajalise töötamise registreering tehti töötamiseks firmas K.I, mille omanik on . LTR anti kuni 31.12.2018.a. Tööandja P P

sõnade kohaselt võis ta Eestis viibida kuni lühiajalise töötamise registreerimise lõpuni. Jõudes politseisse 24.10.2018.a sai tunnistaja teada, et ta on olnud Eesti Vabariigis ebaseaduslikult alates 29.09.2018.a.

Tunnistaja V. H ülekuulamise protokoll (kriminaalasjas 18230300056), mille kohaselt saabus ta Schengeni viisaruumi Ukrainast läbi Valgevene bussiga, mis läks edasi Leetu-Lätti 01.07.2018.a.

Riias oli ümberistumine ja ta saabus bussiga Eestisse samal päeval. Tunnistaja oli teadlik, et biomeetrilise passiga võivad Ukraina kodanikud viibida Schengeni viisaruumis 90 päeva 180 päeva jooksul viisavabalt. Lühiajalise töötamise registreering tehti töötamiseks firmas K.I ,

mille omanik on P P. Registreering anti ajavahemikuks 16.07.2018.a kuni 31.12.2018.a. Firma kaasomanik A K ibida andis talle registreeringu paber üle ja ütles, et ta võib Eestis seaduslikult vi

4-18-6616 4

kuni aasta lõuni. Jõudes politseisse 24.10.2018.a sai tunnistaja teada, et ta on olnud Eesti Vabariigis ebaseaduslikult alates 29.09.2018.a. Tunnistaja A. K ülekuulamise protokoll (kriminaalasjas 18230300056), mille kohaselt on ta töötanud ettevõttes K.I umbes 3 kuud. Eelnimetatud Ukraina kodanikud on tunnistaja tuttavad. Tunnistaja sai teada, et eelnimetatud töötajatel on vaja viisat 24.10.2018.a kui Maksuamet käis koos

politseiga kontrollimas ühte tunnistaja teist ehitusobjekti. Objektid kus ukrainlased töötasid olid Sauel ja Raplas. Tunnistaja ei teadnud, mis seadusliku alusega ukrainlased Eesti Vabariigis viibivad ning ta ei kontrollinud nende passe. Tunnistaja töölepingute allkirjastamise juures ei olnud. Samuti ei teadnud tunnistaja, et tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Tunnistaja P P ülekuulamise protokoll (kriminaalasjas 18230300056), mille kohaselt tegeleb firma K.I ehitusja remonttöödega. Firma asutati 4-5 aastat tagasi ja ukrainlasi kutsuti esimest korda ettevõttesse tööle 3 kuud tagasi. Ütluste kohaselt teadis tunnistaja, et tööluba väljastati 6 kuuks

ning arvas, et see on piisav ja kõik on korras. Tunnistaja ei teadnud, et tööandja on kohustatud

kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, mille kohaselt andis K.I seaduslik esindaja P P P P ’i 13.12.2018.a ütlusi. Ütluste kohaselt ei osanud arvata, et töömeestele töölubasid tehes, on vaja veel täiendavalt teha elamisluba. Tunnistaja tunnistab oma eksimust ning lisab, et ei teinud seda tahtlikult. Politseija Piirivalveameti 24.10.2018.a ettekirjutus nr 1044743397, mille kohaselt M. O viibis Eesti ilma seadusliku aluseta alates 22.10.2018.a.

Politseija Piirivalveameti 24.10.2018.a ettekirjutus nr 1044744578, mille kohaselt O. O pidi lahkuma Schengenist hiljemalt 03.10.2018, kuid ei lahkunud. Isik viibis alates 04.10.2018.a kuni ettekirjutuse koostamise päevani Eestis ilma seadusliku aluseta

kokku 21 päeva.

Politseija Piirivalveameti 24.10.2018.a ettekirjutus nr 1044744578, mille kohaselt B pidi R. lahkuma Schengenist hiljemalt , kuid ei lahkunud. Isik viibis alates .a kuni 28.09.2018.a. 29.09.2018 ettekirjutuse koostamise päevani Eestis ilma seadusliku aluseta kokku päeva. 26

Politseija Piirivalveameti 24.10.2018.a ettekirjutus nr 1044742413, mille kohaselt V. H pidi lahkuma Schengenist hiljemalt 28.09.2018.a., kuid ei lahkunud. Isik viibis alates 29.09.2018.a kuni ettekirjutuse koostamise päevani Eestis ilma seadusliku aluseta kokku 26 päeva.

Politseija Piirivalveameti 24.10.2018.a ettekirjutus nr , mille kohaselt L. B pidi 1044741041 lahkuma Schengenist hiljemalt .a., kuid ei lahkunud. Isik viibis alates .a kuni 04.10.2018 05.10.2018 ettekirjutuse koostamise päevani Eestis ilma seadusliku aluseta kokku päeva. 20

Äriregistri väljavõtte järgi on ettevõtja K.I ainukeseks juhatuse liikmeks P P.

Politseija Piirivalveameti kiirmenetluse otsuse nr 10220162397573 ( 13.12.2018.a väärteoasjas 2303,18,001144) kohaselt pani 29.09.2018.a K.I toime väärteo VMS § 300 lg 2 alusel, mis seisnes selles, et isikud M. O, O. O, R. B, V. H ja L. B , omamata töötasid K.I Eestis viibimiseks seadusliku alust kuni 23.10.2018.a. Kiirmenetluse otsuse kohaselt K.I juhatuse liige tunnistas oma süüd ning nõustus kiirmenetluse kohaldamisega. P P

K.I ja eelpool nimetatud Ukraina kodanikega vahelised töölepingud (nr 5;6;7;8;9), mille kohaselt asusid kõik töötajad tööle 1. augustil 2018.a.

4-18-6616 5

VMS § 286 lõikes 1 seob seadusandja vastutuse ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase töötamise

võimaldamise eest tööandja hoolsuskohustuse täitmisega. Välismaalaseks on isik, kes ei ole Eesti

kodanik. See tähendab, et kõik tööandjaid, kes võimaldavad välismaalasel Eestis töötada on kohustatud kontrollima välismaalase riigis viibimise aluse seaduslikkust. Väärteoasjas kogutud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et menetlusalune isik K.I sõlmis Ukraina kodanike M. O, O. O, R. B, V. H ja L. B töölepingud. Seda kinnitavad nii väärteoasja materjalidele lisatud töölepingute koopiad kui ka

isikute ütlused. Samuti on tõendamist leidnud Politseija Piirivalveameti ettekirjutustega, et eelnimetatud Ukraina kodanikud viibisid Eestis ilma seadusliku aluseta. Sealjuures on menetlusalune

isik tunni oma süüd stanud, selgitades, et ta ei olnud nimetatud tööandja kohustusega kursis ning kahetseb oma tegu. Mis puudutab juriidilise isiku vastutust märgib kohus järgmist. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Osaühingu organiks juhatus. Arvestades, et menetlusaluse isiku

organ on kollegiaalne, tuleb selgitada, millisele organi liikmele või liikmetele nimeliselt tegu omistatakse. Äriregistri väljavõtte kohaselt on ettevõtte K.I juhatuse ainukeseks liikmeks P P. Samuti on P P ’i üle kuulatud K.I seadusliku esindajana. Seega on K.I tegu toime pandud tema organi poolt. Samuti võttes arvesse, et pole tuvastatud asjaolusid nagu juhatuse liige oleks tööandja kohustusi rikkunud kas enda või muu kolmanda isiku mis tahes kasu saamise eesmärgil, leiab kohus, et süütegu oli toime pandud juriidilise isiku huvides. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et K.I

rikkus VMS § 286 lõikes 1 sätestatud tööandja kohustust kontrollida, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. K.I Seega vastab poolt toimepandud tegu

e. VMS § 300 lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustel 2. Subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt

on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on

ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on

VMS § 300 lg 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et K.I juhatuse liige P P pani temale etteheidetava väärteo toime KarS § 18 lg 3 sätestab, et i ettevaatamatusest, hooletuse vormis.

sik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul pani P P teo toime hooletusest,

kuna ta ei olnud teadlik tööandja kohustustest, mis kaasnevad välismaalaste töölevõtmisega. Kui

menetlusalune isik oleks käitunud tähelepanelikult ja kohusetundlikult (kontrollinud välismaalaste

Eestis viibimise seaduslikku alust), ei oleks Seega leiab VMS § 286 lg 1 sätestatud kohustust rikutud. kohus leiab, et

0 -s 2

K.I on täitnud VMS § 30 lg sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu. 3. Õigusvastasus ja süü K.I teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §

26 lõike 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Äriseadustiku § 2 lõike 2 kohaselt kantakse äriühing äriregistrisse. Menetlusalune isik K.I on äriregistrisse kantud õigusvõimeline eraõiguslik juriidiline isik ning seega KarS § 37

kohaselt süüvõimeline.

4-18-6616 6

Seega on

K.I tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on

kohus seisukohal, et on pannud toime 0 lg 2 kvalifitseeritava K.I VMS § 30 järgi väärteo. KARISTUS VMS § 302 lg 2 võimaldab kohtuvälisel menetlejal kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Kohtuväline menetleja karistas K.I § VMS 300 lg 2 alusel 000 euro suuruse rahalise 10 karistusega. varasemad karistused puuduvad. Kohtule teadaolevalt K.I KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka

teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-11). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust -

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku

süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. Seega mõjutab K.I süü suurust esmalt asjaolu, et menetlusalune isik jättis kontrollimata kõikide välismaalt pärit töötajate Eestis viibimise õiguslikku alust. Samuti mõjutab süü suurust asjaolu,

et enamus välismaalastest olid Eestis veetnud ilma õiguslikku aluseta 20 või enam päeva. Lisaks mõjutab menetlusaluse isiku süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et K.I seaduslik esindaja pani väärteo toime tahtluse kõige nõrgemas vormis, s.o hooletusest. P P Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süü hinnata keskmiseks. Karistust kergendavate asjaoludena, saab kohtu hinnangul arvesse võtta kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Trahvisumma määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse ka seda, et K.I andis

nõusoleku kiirmenetluse läbiviimiseks ning samuti menetlusaluse isiku tegevusi peale rikkumise

avastamist. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv 10 000 euro ulatuses väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Võttes arvesse, et isiku süü oli

keskmine ning esinesid kergendavad asjaolud loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse

muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus 120 132 p 1 . VTMS § , § , § 133, § 134, § 135 ja § 155 ( )

Violetta Kõvask Kohtunik