2-18-19106/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

18. märts 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-19106

Hagi ese

Oleg Yankovskiy hagi Wanareval OÜ vastu

töötasu saamiseks ja töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

5900 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Oleg Yankovskiy (isikukood XXX; elukoht

XXX).

Kostja Wanareval OÜ (registrikood 12624088;

asukoht Tulika tn, 62-47, Tallinn, 13426, Harjumaa;

e-post r.aaslaid@maatehingud.ee), seaduslik esindaja

Taavi Mertsina.

Viimane kohtuistung

26. veebruar 2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Oleg Yankovskiy hagi Wanareval OÜ vastu töötasu saamiseks ja

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

2. Tuvastada, et Wanareval OÜ ja Oleg Yankovskiy tööleping ei ole ülesütlemisega

lõppenud. Lõpetada Wanareval OÜ ja Oleg Yankovskiy töösuhe alates 15.

juunist 2018.

3. Mõista Wanareval OÜ-lt Oleg Yankovskiy kasuks välja 6000 eurot (sh töötasu

2400 eurot ning töölepingu lõpetamise hüvitis töölepingu seaduse § 109 lg 1 järgi

3600 eurot). Välja mõistetud summa on brutosumma, millest Wanareval OÜ

peab kinni pidama ja tasuma seaduses ettenähtud maksud ja maksed.

4. Jätta menetluskulud Wanareval OÜ kanda.

5. Mõista Wanareval OÜ-lt Oleg Yankovskiy kasuks välja menetluskulu 105 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

2/4

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Oleg Yankovskiy (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile Wanareval

OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu

8000 eurot. Avalduse kohaselt võttis kostja hageja tööle ja registreeris ta 2. aprillil

2018 Maksu- ja Tolliametis. Töölepingut hagejale kätte ei antud. Suuliselt oli kokku

lepitud töötasus kokku 8000 eurot. Kostja hagejale töötasu ei maksnud. Kostja lõpetas

lepingu 15. juunil 2018. Töövaidluskomisjoni istungil soovis hageja, et kostjalt

mõistetaks tema kasuks välja töötasu 2018. a aprilli ja mai eest kokku 2400 eurot

(bruto) ning tuvastataks töölepingu ülesütlemise tühisus. Hageja avaldas soovi, et

juhul, kui ülesütlemise tühisus tuvastatakse, lõpetaks töövaidluskomisjon töösuhte.

2. Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel ta ei

sõlminud hagejaga töölepingut. Juunis 2018 pidasid pooled läbirääkimisi töölepingu

sõlmimise üle, kuid kokkuleppele nad ei jõudnud.

3. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 19. novembri 2018. a otsusega nr 4-

1/1615/18-18 hageja avalduse, tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas

töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 15. juunist 2018 ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 2400 eurot (bruto).

4. Kostja esitas 18. detsembril 2018. a Tartu Maakohtule taotluse hageja avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses osas, milles töövaidluskomisjon avalduse rahuldas.

5. Hageja esitas 3. veebruaril 2019 kohtule kirjaliku seisukoha, milles tõi välja, et pooled

olid sõlminud suulise töölepingu ning hageja töötas kostja juures. Hageja tegi

fassaaditöid ehitusobjektil Väike-Maarjas. Kuna suuliselt kokkulepitud töötasu suurust

ei ole võimalik tõendada, nõuab hageja aprilli ja mai 2018 töötasu 1200 eurot kuus

(bruto), arvestades, et statistikaameti andmetel oli keskmine palk ehitussektoris 2018. a

II kvartalis 1250 eurot (bruto) kuus. Hageja palub kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja

mõista hüvitis, lähtudes kolmekordsest hageja nõutud brutokuutöötasust 3600 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

6. Töövaidluse lahendamise seaduse (TVlS) § 58 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon

avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et

kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras

3/4

hagina. TVlS § 58 lg 5 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid

lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. TVlS

§ 59 lg 1 teise lause järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud

vaidlustatud

osaga.

Seega

menetleb

kohus

hageja

nõudeid

osas,

milles

töövaidluskomisjon need rahuldas. Arvestades eeltoodut menetleb kohus hageja nõuet

mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 2400 eurot (bruto) ja tuvastada töölepingu

ülesütlemise tühisus.

7. Hageja mõlema nõude esmaseks eelduseks on asjaolu, et pooled on sõlminud

töölepingu. Kostja väitel ei ole pooled töölepingut sõlminud. Kohus märgib, et kuigi

TLS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb tööleping sõlmida kirjalikult, siis sama sätte

teise lause kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema

tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

8. Hageja on töölepingu sõlmimise tõendamiseks tuginenud töötamise registri kandele,

mille kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu alusel 2. aprillist 2018 kuni 15.

juunini 2018 (tl 15), fotodele ehitusobjektist (tl 44-48) ning Orako OÜ juhatuse liikme

Ragner Krolli kirjaliku selgituse, mille kohaselt hageja tegi Väike-Maarjas, Pikk tn 8

tervisekeskuse ehitusobjektil fassaaditöid (tl 113). Kohtu hinnangul saab nendest

tõenditest koostoimes järeldada, et hageja töötas kostja heaks Väike-Maarja

ehitusobjektil 2. aprillist 2018 kuni 15. juunini 2018, st pooled olid sõlminud

töölepingu TLS § 4 lg 2 teise lause järgi.

9. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et tegi töid Väike-Maarja ehitusobjektil. Seda, et

hageja töötas samal objektil on selgelt kinnitanud Ragner Kroll. Sellele viitavad ka

hageja esitatud fotod ehitusobjektist. Seejuures on esimesel fotol kujutatud mees

hagejaga sarnane. Kohus märgib, et kuna fotol on mees seljaga, siis üksnes foto selle

tuvastamiseks, et tegu oli hagejaga, piisav ei ole, kuid siiski viitab foto koos teiste

tõenditega asjaolule, et hageja objektil töötas. Seda, et hageja töötas objektil kostja

kasuks, näitab töötamise registri kanne. Töötamise registris teeb kandeid tööandja.

Seega on kostja ise töötamise registrist nähtuva seose allikaks. Kostja selgitused

töötamise registri kande tegemise kohta on olnud menetluse kestel vastuolulised.

Töövaidluskomisjoni istungil (tl 70) väitis kostja, et hageja pidi 2. aprillil 2018 tööle

tulema, mistõttu kostja tegi registrisse kande, hageja aga tööle ei tulnud. Samas ei

osanud kostja selgitada, miks sellisel juhul töötamise lõpetamise ajaks on märgitud

alles 15. juuni 2018. Töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikus vastuses oli kostja

väitnud hoopis, et hagejaga peeti läbirääkimise töölepingu sõlmimise osas 2018. a

juunis. Kohtuistungil väitis kostja, et tegi töötamise registri kande meeltesegaduses.

Kohtu hinnangul ei ole kostja selgitused arvestades eeltoodut usutavad ning töötamise

registri kanne koos teiste tõenditega näitab seda, et hageja töötas tegelikult kostja

heaks. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka kostja ütlused kohtuistungil, kus istungi alguses

tegi kostja hagejale etteheiteid töö kvaliteedis, mis viitab selgelt asjaolule, et hageja

kostja heaks töötas.

10. Eelnevaga on kohus tuvastanud, et pooled olid sõlminud töölepingu ning hageja töötas

kostja juures 2. aprillist 2018 kuni 15. juunini 2018. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on

tööandja kohustatud maksma töötajale töötasu. Pooled ei ole esitanud tõendeid selle

kohta, milline oli poolte kokkulepitud töötasu. Samuti ei ole pooled välja toonud, et

nende töösuhtele kohalduks kollektiivleping. Seetõttu saab TLS § 29 lg 2 kohaselt

lugeda töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Hageja on nimetatud asjaolu tõendamiseks esitanud statistikaameti andmebaasi

väljavõtte, mille kohaselt oli ehitussektoris keskmine brutotöötasu 2018. a II kvartalis

4/4

1250 eurot kuus (tl 112). Kuivõrd hageja tegi ehitustöid, saab kohtu hinnangul lugeda

nimetatud tõendi alusel tuvastatuks, et TLS § 29 lg 2 kohaselt on brutotöötasu suurus

1250 eurot kuus. Hageja on nõudnud töötasu kahe kuu eest ning summas 1200 eurot

kuus. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks hagejale töötasu maksnud.

Seega tuleb hageja nõue töötasu saamiseks rahuldada ning mõista kostjalt hageja

kasuks välja töötasu brutosummas 2400 eurot.

11. Hageja on palunud tuvastada ka töölepingu ülesütlemise tühisus. Samas nähtub poolte

menetlusdokumentides esitatud seisukohtadest ning kohtuistungil öeldust, et tegelikult

kostja hagejale mingit ülesütlemisavaldust ei esitanud ning kostja tegi lihtsalt töötamise

registrisse kande töösuhte lõppemise kohta. Kohus leiab, et sellises olukorras, ei saa

rääkida ülesütlemise tühisusest, kuna töölepingut ei ole tegelikult üles öeldud.

Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole

teisele poolele suunatud tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest

täitmisest ning ülesütlemisavaldus tuleb edastada teisele lepingupoolele. Kuna

ülesütlemisavaldust ei ole tehtud, ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Samas on

hageja esitanud taotluse, et kohus töölepingu TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetaks.

Riigikohus on leidnud, et TLS § 107 alusel lõpetab kohus töölepingu ka juhul, kui

kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude lahendamisel, et tööandja ei ole

ülesütlemisavaldust esitanud, st leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (vt Riigikohtu 7.

detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Seega tuleb tööleping TLS §

107 lg 2 kohaselt alates 15. juunist 2018 lõpetada.

12. Kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel

mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu

keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi

hüvitist (vt Riigikohtu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 32.5). Praegu

on hageja avaldanud soovi hüvitise saamiseks. Seega tuleb töölepingu lõpetamise tõttu

hagejale hüvitis välja mõista sõltumata sellest, et töövaidluskomisjon seda ekslikult ei

ole teinud. Hageja soovib hüvitist brutosummas 3600 eurot. Kuivõrd hagejale ei ole

eelnevalt tuvastatud asjaoludel töötasu makstud, saab kohtu hinnangul hüvitise suuruse

määramisel lähtuda eelnevalt tuvastatud TLS § 29 lg 2 järgsest tasust. Hageja nõutud

hüvitise suurus ei ületa kolmekordset eelnevalt tuvastatud kuu töötasumäära. Kostja ei

ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks hüvitise vähendamiseks. Seega

mõistab kohus TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3600 eurot

(bruto).

13. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulu jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162

lg 1 järgi kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema

menetluskuluks esindajatasu 105 eurot. Kohtu hinnangul on selles summas esindajatasu

põhjendatud ja vajalik ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik