2-19-1789/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-1789

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-1789

Tsiviilasi

Ahti Tilga (Tilk) kaebus Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei 21. jaanuari 2019 otsuse peale täiteasjades

nr 084/2018/5133 ja nr 084/2017/93

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Ahti Tilk (ik XXX; elukoht XXX),

esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius, e-post

margus@lentsius.ee;

puudutatud isik I Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

(Jakobi 23, 51006 Tartu; e-post info@tartutaitur.ee),

esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei, e-post

vladimir.kuchmei@tartutaitur.ee;

puudutatud isik II sissenõudja Tootem OÜ (rk 12294260;

asukoht Kummeli 20-20, 50304 Tartu), esindaja juhatuse

liige Svetlana Rastorgujeva, e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ahti Tilga kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 21. jaanuari 2019 otsuse

peale täiteasjades nr 084/2018/5133 ja nr 084/2017/93 rahuldamata.

Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud Ahti Tilga kanda.

3. Jätta Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ja Tootem OÜ menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. Ahti Tilk (avaldaja, võlgnik) esitas 1. veebruaril 2019 Tartu Maakohtule kaebuse Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei (puudutatud isik I, kohtutäitur) 21. jaanuari 2019 otsuse peale

täiteasjades nr 084/2018/5133 ja nr 084/2017/93.

Kaebuse kohaselt toimus täitemenetlus täiteasjas nr 193/2013/1468 Tootem OÜ (puudutatud

isik II, sissenõudja) täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2013 otsuse tsiviilasjas

nr 2-10-19622 (täitedokument) alusel. XX.XX.XXXX esitas sissenõudja täitemenetlust läbiviinud

Tartu kohtutäitur Sirje Taelale avalduse viidatud täitemenetluse üleandmiseks Tartu kohtutäitur

2(6)

Oksana Kutšmeile. Kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei on 13. detsembril 2018 allkirjastanud akti

täitetoimiku üleandmise kohta. Avaldajale toimetati 16. detsembril 2018 kätte nii 13. detsembri

2018 teade kinnisvarale sissenõude pööramise kohta kui 14. detsembri 2018 teade täitemenetluse

ülevõtmise

kohta.

Teadetes

viidati

täiteasjale

nr 084/2018/5133,

mitte

täiteasjale

nr 193/2013/1468. XX.XX.XXXX edastati avaldajale ka rahalise nõude arestimise akt Maksu- ja

Tolliametile ning vara kontol või hoiusel arestimise akt täiteasjas nr 084/2018/5133.

Avaldaja vaidlustas XX.XX.XXXX kaebusega kohtutäituri 13. detsembri 2018 ja 14. detsembri

2018 teated ning XX.XX.XXXX arestimisaktid, taotledes nende tühistamist. Kohtutäitur rahuldas

21. jaanuari 2019 otsusega avaldaja kaebuse osas, mis puudutas kinnisasja ülevaatuse teostamise

suunamist kinnisvaramaaklerile. Ülejäänud osas jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata.

Avaldaja vaidlustab kohtutäituri 21. jaanuari 2019 otsuse ulatuses, milles tema kaebus jäeti

rahuldamata. Avaldaja leiab jätkuvalt, et kohtutäitur on pärast täiteasja temale üleandmist

kohustatud jätkama täitemenetlust endise numbri 193/2013/1468, mitte uue numbri 084/2018/5133

all. Avaldaja märgib, et ei nõustu selles osas kohtutäituri õigusnormidel mittepõhinevate ja

tehnilis-pragmaatilisel käsitlusel baseeruvate põhjendustega. Kuivõrd täiteasja üleandmisel uuele

kohtutäiturile jäävad tehtud täitetoimingud jõusse, vaidlustab avaldaja nii XX.XX.XXXX rahalise

nõude arestimise kui vara kontol või hoiusel arestimise. Avaldaja hinnangul on tegemist

topeltarestimise keelu rikkumisega. Avaldaja märgib, et seadusandja ei ole teinud siinjuures

mistahes erandit elektroonilist arestimissüsteemi puutuvalt. Avaldaja leiab veel, et seoses täiteasja

nr 193/2013/1468 ülevõtmisega ei ole kohtutäituril õigust lahti öelda täiteasjas nr 084/2017/93

sõlmitud maksekokkuleppest. Igakuine makse summas 300 eurot on Tartu Ringkonnakohtu

12. jaanuari 2015 määrusest tsiviilasjas nr 2-10-19622 tuleneva nõude jäägi täitmiseks enam kui

mõistlik ja efektiivne.

Avaldaja palub kohtul tühistada kohtutäituri 21. jaanuari 2019 otsuse osaliselt ulatuses, millega

kohtutäitur jättis avaldaja XX.XX.XXXX kaebuse rahuldamata ning jätta menetluskulud

kohtutäituri kanda.

Avaldaja lisas kaebusele kohtutäituri 13. detsembri 2018 ja 14. detsembri 2018 teated ning

XX.XX.XXXX rahalise nõude arestimise ja vara kontol või hoiusel arestimise aktid, avaldaja

XX.XX.XXXX kaebuse, 21. jaanuari 2019 kohtutäituri otsuse avaldaja XX.XX.XXXX kaebuse

osalise rahuldamise kohta, kohtutäituri 22. jaanuari 2019 teate ja OÜ Walton arvelduskonto

väljavõtte (tl 5-24).

Puudutatud isikute vastused

2. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ei pea avaldaja kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu.

Vastuse kohaselt jätkub ülevõetud täiteasja menetlus numbri 084/2018/5133 all, võlgnevuseks

40 503,60 eurot, millest 36 601 eurot on võlanõude jääk ja 3902,60 eurot kohtutäituri põhitasu

jääk. Kohtutäitur märgib, et täiteasja menetlemise teisele kohtutäiturile üleandmine on sissenõudja

õigus, mida võlgnik mõjutada ei saa, sh kohtutäiturile esitatava kaebusega. Kuna tehnilisest

eripärast lähtuvalt ei ole võimalik ülevõetud täiteasja menetleda selle esialgse numbriga, teavitas

kohtutäitur 14. detsembril 2018 võlgnikku, et ülevõetud nõude sundtäitmist jätkatakse numbri

084/2018/5133 all. Kohtutäituri hinnangul ei saa eelduslikult rikkuda ühtegi võlgniku seadusega

kaitstud õigust see, millist numbrit kannab võlgniku suhtes läbiviidav täitemenetlus. Kohtutäitur

selgitab, et olemuselt ei ole tegemist uue eraldiseisva täitemenetluse alustamisega. Kuigi täiteasja

üleandmisel uuele kohtutäiturile jäävad tehtud täitetoimingud jõusse, peab asja ülevõttev

kohtutäitur muutma vähemalt arestimisaktides määratud arvelduskontot, millele tuleb arestitud

summad üle kanda. Selleks tuleb kohtutäituril elektroonilist arestimissüsteemi kasutavatele

isikutele (krediidiasutused ning Maksu- ja Tolliamet) kätte toimetada arestimisakt. Antud hetkel

süsteemikitsendused arestide üleandmist ei võimalda, mistõttu on varem tehtud arest tühistatud ja

tehtud uus arestimine. Kohtutäitur märgib, et tal on sissenõudjalt heakskiit nii asja menetlemiseks

numbri 084/2018/5133 all kui ka võlgniku pangakontode, Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto

ning töötasu nõude arestidest vabastamiseks ja uuesti arestimiseks. Kuivõrd Tartu kohtutäitur Sirje

Tael tühistas varem teostatud arestid, on avaldaja viited topeltarestimisele põhjendamatud.

3(6)

Kohtutäitur selgitab, et täiteasjas nr 084/2017/93 oli sõlmitud maksekokkulepe põhjusel, et

võlgnikule kuuluvatele kinnisasjade kaasomandiosadele puudus võimalus sissenõuet pöörata ja

muud realiseeritavat vara võlgnikul ei olnud. Olukorras, kus käesoleval ajal on võimalik pöörata

sissenõue avaldaja kaasomandiosadele ja sissenõudja nõuded kokku moodustavad üle 40 000 euro,

ei ole kohtutäituri hinnangul 300 euro suuruste osamaksetega võimalik nõudeid efektiivselt ning

sissenõudja õigustatud huve tagades täita. Sissenõudja on kohtutäiturit teavitanud, et ei nõustu

sissenõudmisel oleva nõude ajatamisega ja palub kohtutäituril viivitamatult rakendada kõiki

seadusega ettenähtud võimalusi avaldaja kohustuste sissenõudmiseks.

Kohtutäitur palub avaldaja kaebuse jätta rahuldamata ja kohtumenetlusega seotud kulud avaldaja

kanda.

Kohtutäitur lisas vastusele 14. detsembri 2018 teate täitemenetluse ülevõtmise kohta, kirjavahetuse

Registrite ja Infosüsteemide Keskusega ning Tootem OÜ avalduse (tl 50-54).

3. Sissenõudja Tootem OÜ vaidleb kaebusele vastu. Vastuse kohaselt on võlgnik juba aastaid

teadlikult vältinud tsiviilasjas nr 2-10-19622 tehtud kohtuotsuse ja –määruse täitmist, kuid

praeguseks on kujunenud seis, kus kohtutäituril on võimalik kahte täitedokumenti täita võlgniku

vara sundvõõrandama asudes, tehes selleks kõik vajalikud täitetoimingud, sh vara arestimise.

Sissenõudja märgib, et ei ole sõlminud võlgnikuga maksekokkulepet menetluskulude tasumiseks

300 euro kaupa kuus. Sissenõudja hinnangul ei saa võlgnik kaevata kohtutäituri 13. detsembri

2018 ja 14. detsembri 2018 teadete peale ja paluda nende tühistamist. Täiteasja uus number ei riiva

kuidagi võlgniku õigusi. Kaebuse eesmärk on vaid täitemenetluse venitamine.

Sissenõudja palub avaldaja kaebuse jätta rahuldamata.

Kohtu põhjendused

4. Kohus on seisukohal, et avaldaja kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

5. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud:

- sissenõudja täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2013 kohtuotsuse tsiviilasjas

nr 2-10-19622 (täitedokument I) alusel oli avaldaja suhtes Tartu kohtutäitur Sirje Taela menetluses

täiteasi nr 193/2013/1468 sissenõudja rahalise nõude 37 751 eurot sissenõudmiseks; Nõude jääk

13. detsembri 2018 seisuga 40 503,60 eurot (võlgnevus 36 601 eurot ja kohtutäituri tasu

3902,60 eurot).

- sissenõudja täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015 kohtumääruse tsiviilasjas

nr 2-10-19622 (täitedokument II) alusel on avaldaja suhtes Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

menetluses täiteasi nr 084/2017/93 sissenõudja rahalise nõude 6174,68 eurot sissenõudmiseks;

Nõude jääk 13. detsembri 2018 seisuga 4643,88 eurot.

- sissenõudja esitas XX.XX.XXXX Tartu kohtutäitur Sirje Taelale avalduse täiteasja

nr 193/2013/1468 menetlemise üle andmiseks Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeile;

- 13. detsembril 2018 võttis Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei üle täitedokumendist I tuleneva

sissenõudja nõude menetlemise ja täitetoimiku täiteasjas nr 193/2013/1468;

- 14. detsembril 2018 koostas kohtutäitur teate täitemenetluse ülevõtmise kohta ja ülevõetud nõude

sundtäitmise jätkamise kohta täiteasja number 084/2018/5133 all;

- 13. detsembril 2018 koostas kohtutäitur täiteasjades nr 084/2017/93 ja nr 084/2018/5133 teate

võlgniku kinnisvarale sissenõude pööramise kohta;

- võlgnik on 13. detsembri 2018 ja 14. detsembri 2018 teated kätte saanud 16. detsembril 2018;

- XX.XX.XXXX edastas kohtutäitur võlgnikule rahalise nõude arestimise akti Maksu- ja

Tolliametile ning vara kontol või hoiusel arestimise akti täiteasjas nr 084/2018/5133;

- XX.XX.XXXX kaebuses kohtutäiturile taotles võlgnik 13. detsembri 2018 ja 14. detsembri 2018

teadete ning XX.XX.XXXX toimingute (arestimine) tühistamist;

- kohtutäitur rahuldas 21. jaanuari 2019 otsusega avaldaja kaebuse osas, mis puudutas kinnisasja

ülevaatuse teostamise suunamist kinnisvaramaaklerile, ülejäänud osas jättis kohtutäitur avaldaja

kaebuse rahuldamata;

4(6)

- avaldaja esitas 1. veebruaril 2019 kohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtutäituri

21. jaanuari 2019 otsuse osaliselt ulatuses, millega kohtutäitur jättis avaldaja XX.XX.XXXX

kaebuse rahuldamata.

6. 14. detsembri 2018 täitemenetluse ülevõtmise teatest (tl 7, 50) nähtub, et kohtutäitur on teatega

teavitanud võlgnikku täitedokumendist I tuleneva sissenõudja nõude menetlemise ülevõtmisest

ning võlgnevuse 40 503,60 eurot sissenõudmise jätkamisest täiteasja nr 084/2018/5133 all.

Avaldaja XX.XX.XXXX kaebuse (tl 22-24) kohaselt puudub täiteasja ülevõtval kohtutäituril

seaduslik alus täiteasja numbri asendamiseks uue numbriga (084/2018/5133), mistõttu on

kohtutäitur kohustatud jätkama täiteasja menetlemist endise numbri (193/2013/1468) all (p 2.2).

Avaldaja on kaebuses palunud kohtutäituri 14. detsembri 2018 teate tühistamist.

Kõige üldisemalt sätestab kohtutäituri ülesanded täitemenetluses täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 8. Viidatud paragrahvi lõikest 1 tulenevalt on kohtutäituril õigus, aga ka kohustus anda teavet

täitemenetluse kohta nii võlgnikule kui sissenõudjale. Kohtu hinnangul on 14. detsembri 2018

teade üksnes informatiivse tähendusega. Antud juhul on kohtutäitur vastava teate koostamisega

täitnud oma seadusest tuleneva selgitamiskohustuse, kui on teavitanud võlgnikku tema suhtes

algatatud täiteasja menetlemise üleandmisest teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile.

Kohtutäiturimäärustiku § 30 lg 5 kohaselt on tegemist hoopis üleandva kohtutäituri kohustusega,

kui ei ole alust eeldada, et menetlusosaline on üleandmisest teadlik.

Kohus selgitab, et TMS-le § 471 lisamisega on alates 9. jaanuarist 2018 loodud regulatsioon

täitemenetluse ühelt kohtutäiturilt teisele andmiseks. TMS § 471 järgi on tegemist sissenõudja

õigusega, millega talle antakse suurem vabadus kohtutäituri valimiseks. Täiteasja menetlemise

üleandmisega ei ole antud juhul muutunud kummagi menetlusosalise menetluslik positsioon

paremaks ega halvemaks. Kohtutäitur on avaldajale selgitanud, et tehnilistest eripäradest tulenevalt

ei ole tal võimalik ülevõetud täiteasja menetleda selle esialgse numbriga. Kohus nõustub siinjuures

kohtutäituriga, et asjaolu, millise täiteasja numbri all jätkatakse ülevõetud nõude sundtäitmist,

eelduslikult ei riku ühtegi võlgniku seadusega kaitstud õigust. Kohtutäiturimäärustiku § 30 lg-st 4

tuleneb, et üleandva kohtutäituri poolt avatud täitetoimik (seega nr 193/2013/1468) tuleb

arhiveerida kohtutäiturimäärustikus sätestatud korras. Kuigi TMS § 471 lg-te 1 ja 2 viimase lause

järgi on oluline täitemenetluse üleandmise juures asja menetlenud kohtutäituri tehtud

täitetoimingute jõusse jäämine, tähendab see eeskätt seda, et sissenõudjad ei kaota arestipandi

järjekohtasid, mitte täiteasja endise numbri säilimist.

Kuna võlgniku jaoks ei ole täiteasja üleandmisega kaasnenud negatiivset mõju (tegemist ei ole uue

eraldiseisva täitemenetluse algatamisega, vaid jätkub võlgnevuse ja täitemenetluse tasude jäägi

summas 40 503,60 eurot sissenõudmine), on avaldaja kaebus põhjendamatu osas, millega on

vaidlustatud kohtutäituri tegevus täiteasja ülevõtmisel sundtäitmise jätkamiseks täiteasja numbri

084/2018/5133 all. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu kohtutäituri vastavate selgitustega, ei anna kohtu

hinnangul alust kohtutäituri 21. jaanuari 2019 otsuse tühistamiseks.

7. 13. detsembri 2018 teatega (tl 5-6) on kohtutäitur teavitanud võlgnikku, et kuivõrd tema

menetlusse on lisandunud veel teinegi sissenõudja nõude sundtäitmiseks läbiviidav täitemenetlus,

kus nõude suurus on kokku üle 40 000 euro, ei ole kohtutäituri hinnangul 300 euro suuruste

osamaksetega võimalik nõudeid efektiivselt ning sissenõudja õigustatud huve tagades täita,

mistõttu asub kohtutäitur sissenõudeid pöörama võlgnikule kuuluvale kinnisvarale.

Avaldaja arvates ei ole täiteasja ülevõtmine aluseks täiteasjas nr 084/2017/93 sõlmitud

kokkuleppest lahtiütlemiseks (XX.XX.XXXX kaebuse p 2.3 ja 1. veebruari 2019 kaebuse p 2.4).

Kohtutäituri selgituse kohaselt sõlmiti kokkulepe seoses asjaoluga, et võlgnikule kuuluvatele

kinnisasjade kaasomandiosadele puudus võimalus sissenõuet pöörata ja muud realiseeritavat vara

võlgnikul kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud. Alles 22. oktoobril 2018 jõustus kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-17-11205 tahteavalduste andmise kohustamiseks, mille alusel oli võimalik muuta

kinnistusraamatus omanikukanded korrektseks, mis omakorda võimaldab võlgnikule kuuluvale

kinnisvarale sissenõuet pöörata.

5(6)

TMS § 8 lg 1 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud

abinõud täitedokumendi täitmiseks. Seega on kohtutäituril õigus pöörata sissenõue võlgniku

varale. Kohus märgib, et siinjuures on lähtutud põhimõttest, et sissenõudja nõue saaks rahuldatud

kõige kiiremal viisil, samas ei või kahjustada võlgniku õigustatud huve – võlgniku ja sissenõudja

huvid peavad olema tasakaalus. TMS §-s 8 sätestatud kohustuse täitmiseks on kohtutäiturile antud

laiaulatuslikud õigused, sh õigus otsustada sobiva menetlustoimingu üle.

Arvestades täitemenetluse eesmärki, milleks on võlausaldaja nõude rahuldamine võimalikult

efektiivselt, siis olukorras, kus 13. detsembri 2018 seisuga moodustavad sissenõudja nõuded kahe

täitedokumendi alusel kokku 45 147,48 eurot (40 503,60 + 4643,88) ja on tuvastatud võlgnikul

realiseeritava kinnisvara olemasolu, on kohtu hinnangul kohtutäitur õigustatud ja kohustatud

pöörama sissenõude ka avaldaja kinnisvarale. Kuivõrd kohtutäituril tuleb TMS § 8 lg 2 järgi

rahalised nõuded täita nende täitmisele esitamise järjekorras (täitedokumendist I tulenev rahaline

nõue 37 751 eurot on esitatud täitmisele 2013. aastal ja täitedokumendist II tulenev rahaline nõue

6174,68 eurot on esitatud täitmisele 2017. aastal), on põhjendatud kohtutäituri seisukoht, et enam

ei ole võimalik 300 euro suuruste osamaksetega nõudeid efektiivselt ning sissenõudja õigustatud

huve tagades täita. Kohus märgib, et kui võlgniku varaline seis võimaldab nõude efektiivset

sundtäitmist, peab kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel tegutsema viivitamata (TMS § 8). Antud

juhul on sissenõudja veel enne võlgniku XX.XX.XXXX kaebuse lahendamist teavitanud 10.

jaanuaril 2019 kohtutäiturit, et ei nõustu täiteasjas nr 084/2018/5133 sissenõudmisel oleva nõude

ajatamisega ja palunud kohtutäituril viivitamata tarvitusele võtta kõik seadusega lubatud abinõud

täitedokumendi täitmiseks (tl 53-54).

Kuna kohtutäituril on kohustus teavitada võlgnikku eesootavatest toimingutest, mis on menetluse

eesmärgi saavutamiseks vajalikud, jätab kohus eeltoodud põhjendustel avaldaja kaebuse

rahuldamata osas, milles vaidlustatakse kohtutäituri tegevus võlgniku kinnisvarale sissenõude

pööramisele asumises.

8. Avaldaja on vaidlustanud nii XX.XX.XXXX rahalise nõude arestimise (tl 8-9) kui vara kontol

või hoiusel arestimise (tl 10-11). Avaldaja hinnangul on tegemist topeltarestimise keelu

rikkumisega. Avaldaja märgib, et seadusandja ei ole teinud siinjuures mistahes erandit

elektroonilist arestimissüsteemi puutuvalt.

Kohtutäitur on selgitanud, et kuigi seadusandja on näinud ette täiteasja menetlemise üleandmise

teisele sama tööpiirkonna kohtutäiturile (TMS § 471), ei võimalda e-aresti süsteemikitsendused

arestide üleandmist (tl 51-52), kuid arestimisaktides määratud kohtutäituri ametialase

arvelduskonto muutmiseks tuleb ülevõtval kohtutäituril elektroonilist arestimissüsteemi

kasutavatele isikutele (krediidiasutused ning Maksu- ja Tolliamet) kätte toimetada arestimisakt

TMS § 631 (samasugune regulatsioon sätestatud ka kohtutäiturimäärustiku §-s 53) järgi. Kuna

vastavat tehnilist võimalust ei ole loodud, on antud juhul varem tehtud arest (võlgniku

arvelduskontod arestitud alates 16. oktoobrist 2013) tühistatud ja XX.XX.XXXX tehtud uus

arestimine. Eeltoodust tuleneb, et avaldaja väited topeltarestimise osas on põhjendamatud, mistõttu

tuleb jätta avaldaja kaebus arestide tühistamise nõudes rahuldamata. Kohtutäitur on

XX.XX.XXXX arestimistoiminguid tehes käitunud TMS § 8 nõuete kohaselt sissenõudja huvides.

Võlgnikul teiste kohtutäiturite juures olevate täitemenetluste puudumisel ei kaotanud sissenõudja

arestide tühistamise ja uuesti arestimise tõttu arestipandi järjekohtasid (TMS § 65 lg 3 alusel on

varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus hilisema arestimise alusel tekkinust eespool).

9. Lähtudes eeltoodud kohtu põhjendustest jätab kohus Ahti Tilga 1. veebruari 2019 kaebuse Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei 21. jaanuari 2019 otsuse tühistamiseks täiteasjades nr 084/2018/5133

ja nr 084/2017/93 täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6(6)

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, millega lahendatakse hagita menetluse

avaldus. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult

või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui

see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et

kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab

menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

Kuna kohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, jätab kohus TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel

menetluskulud avaldaja kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka menetlust lõpetavas määruses.

Kuivõrd kohtutäitur ja sissenõudja on asja materjalidest nähtuvalt teinud kõik menetlustoimingud

isiklikult (TsMS § 175 lg 31 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise

menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ka ei hüvitata), ei ole neil hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ja Tootem OÜ

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise

tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik