1-18-8086/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-8086

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2019, Narva kohtumaja . märts Kohtuasja number 1-18-8086 (18244000938) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marjet Metskaev Tõlk Irina Štšelina Kriminaalasi Viru Vangla materjalid T.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu T.Z ik XXX; viibimiskoht Viru Vangla

Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu T.Z kaitsja Irina

Žurina

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: - -

Vabastada T.Z Viru Maakohtu 09.10.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmi

sest tingimisi enne tähtaega.

Katseajaks määrata 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest.

Katseaja jooksul peab T.Z kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma KarS § 75 lg 1 ps 1- - s 2 ja 2 de

6 ja § 75 lg 2 p de

2 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustusi. T.Z on kohustatud: 1) elama alalises elukohas aadressil ;

xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

1-18-8086

7) mitte tarvitama alkoholi;

8) . mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid

Määrata OSAÜHINGule IDA VIRU ADVOKAADIBÜROO makstava riigi õigusabi - tasu suuruseks T.Z-ile Viru Maakohtus osutatu eest 120 ( d riigi õigusabi ükssada kaks ) eurot ja 36 senti

20 ( ) eurot

06 senti. kümmend , sh käibemaks kakskümmend ja

Jätta riigi õigusabi kulu riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada ru Maakohtu Vi Narva kohtumajale 15 ,

päeva jooksul alates päevast mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 09.10.2018 otsusega tunnistati T.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaja alguseks oli 08.10.2018.

2. 14.02.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid T.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. T.Z karistusaeg algas 08.10.2018, see lõppeb ja KarS § kohane tähtaeg saabus 08.07.2019

76 lg 1 p 2 23.02.2019. T.Z . iseloomustuses märgib vangla, et ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist

3. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, des vangla arvamuses

nõustu toodud argumentidega, ei toe T.Z ta ennetähtaegset vabanemist.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 4. Kohtuistungil avaldas T.Z , et toetab enda tingimisi enne aegset vangistusest

täht vabastamist. T.Z et seks märkis täiendavalt, on invaliidsuspensionär ning pensioni suuru on 400 eurot kuus. Vabanedes hakkab otsima tööd, eelkõige ehitusel, milline töökogemus on tal varasemalt ka olemas. T tema hinnangul reaalne. öö leidmine on Tal eksisteerib küll kõnetakistus see pole takistuseks füüsilise töö tegemisel

5 aasta sõltuvusravi , kuid . Peale 201 ei ole narkootilisi aineid tarvitanud. Õigusrikkumisi sundis toime panema elu, kui puudus sissetulek .

– ei olnud tööd ega pensioni Peale lähedase isikuna ema surma 2003 aastal on teda toetanud sugulane A K. Vanglas viibitu T.Z d aeg on olnud piisav järelduste tegemiseks. soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega.

5. Kaitsja toetas T.Z

seisukohta, tuues välja, et on tagatud püsiv T.Z-ile sissetulek xxx

näol. T.Z-il puuduvad distsiplinaarkaristused. Kõnehäire takistas vanglas viibides töö otsimist, kuid töö leidmine on reaalne ja T.Z poolt piisavalt põhjendatud. Vabanemise korral on tagatud elukoht sotsiaalpinnal ning olemas on lähedane, kes on valmis toetama vajaduse korral toiduainetega. Positiivne on, et T.Z tunnistab enda sõltuvust ning on pika perioodi vältel suutnud hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest. T.Z on motiveeritud õiguskuulekaks eluks.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ning kuulanud ära süüd saab tingimisi enne tähtaega lase ja kaitsja seisukohad, leiab, et T.Z vangistusest vabastada.

7. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1-18-8086

Kohus möönab, et on ära kandnud T.Z enam kui poole talle Viru Maakohtu 09.10.2018 otsusega . St, et T.Z puhul on mõistetud vangistusest viidatud otsusest tulenevalt täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks.

8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt KarS § 76 lg e asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat -le 4 kuriteo toimepanemis elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Saab nõustuda kaitsjaga, et T.Z käitumist vangistuse ajal on vangla poolt hinnatud posiitivseks. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse T.Z ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib ka, et kuna mõistetud karistus on alla ühe aasta, siis ei ole T.Z-ile koostatud individuaalset täitmiskava ja seega taasühiskonnastavaid tegevusi ta läbinud ei ole. Kohus ei saa seega hinnata, kas T.Z Seda asjaolu ei saa aga hinnata ka on vangistuskava eesmärke täitnud. tema kahjuks. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3

06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus -1-1-91- täidetud.

9. KarS § 76 lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal arvestab kohus ka

süüdlase elutingimusi. T.Z on andnud oma vabanemisjärgset aadressi, milleks saab olema viimase elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse xxx. Vangla iseloomustuse kohaselt elas kinnipeetav ka enne vangistust xxx, aadressil xxx ja Jõhvi vallavalitsus on esitanud teate, et T.Z vanglast vabanemise korral tagatakse talle sotsiaalelamispind xxx aadressi xxx ga . Täiendavalt on Jõhvi vallavalitsus lisanud ate, et varasematel kordadel on

te T.Z rikkunud sealseid sisekorra eeskirju, mistõttu on temaga leping lõpetatud. Kuna T.Z ei ole vastustanud enda elama asumist xxx xxx antakse mh pakutaval üüripinnal ning sotsiaalpind üürile taotlejale, kes vabanes kinnipidamiskohast ja vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist oli tema elukohaks Jõhvi vald (linn) ning nimetatud kriteeriumitele T.Z ka vastab la ja Jõhvi Val valitsus on avaldanud nõustumust tagada T.Z-ile T.Z-il elamispind, siis on elukoht vabanemise järgselt olemas. Seega on T.Z-il , ka olemas. vabanemisel elukoht, mis on kontrollnõuete kohaldamiseks vajalik

10.

KarS § 76 lg 4 sätestab et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et k kinnipidamisasutuses

T.Z aristuse eesmärki saab lugeda täidetuks ning karistuse eesmärkide lõplikku saavutamist tuleb kohtu veendumusel T.Z osas jätkata kriminaalhooldaja järelevalve all.

T.Z varavastase kuriteo toimepanemises, mis oli toime pandud mõisteti süüdi süstemaatiliselt. Viru Maakohtu 09.10.2018 kohtuotsusest nähtuvalt on süüks arvatavaid episoode kolm ning mis on toime pandud . ca ühe dekaadi pikkuse perioodi jooksul Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Viru Maakohtu 09.10.2018 kohtuotsuse süüdimõistmise aluseks olev tegu pole

realiseerunud kuriteoks. on ka T.Z üheks ja ainukeseks T.Z-i varasemalt süüdi mõistetud ja karistatud KarS § 199 järgi. Lisaks on süüdi mõistetud T.Z ka KarS § s 266 sätestatud kuriteo toimepanemise eest. Tema viimane karistusaeg - kinnipidamisastuses lõppes 24.07.2018, s.o pärast 8 kuu pikkuse vangistuse täielikku ärakandmist. Seega järeldub, et vähem kui kahe kuu jooksul pärast kinnipidamisasutusest vabanemist on naasnud taas oma varasema ebaseadusliku elustiili juurde. K T.Z õrvuti k iga, mis viitab irjeldatud käitumismustr varasema kuritegeliku käitumise pinnalt ohuprognoosile, tuleb arvestada aga arvestada ka

T.Z käitumist vangistuses viibimise ajal, tema suhtumist toimepandud kuritegudesse ning motiveeritust edaspidisele seaduskuulekale elule.

1-18-8086

11. Kohus osutab sellele, et kuigi

iseloomustuses on vangla välja toonud, et uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks on mh riskikäitumismuster, kus kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine ning soodusteguriks sõltuvus mõnuainetest, siis süüvides T.Z tuleb märkida kohta esitatud materjalidesse ning kohtuistungil tajutusse, järgnevat. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et T.Z-il on varasemalt diagnoositud xxx ning teda on karistatud väärteokorras narkootilise aine tarvitamsie eest ilma arsti ettekirjutuseta. Samas tuleb arvestada sellegagi, et T.Z on aastaid tagasi asunud sõltuvusravile. Sõltumata sellest, kas nimetatud ravi sai läbitud terves mahus või osaliselt, peab peatuma asjaolul, et kuritegude toimepanemist tingivaks faktoriks ei ole saanud pidada narkosõltuvust. Seoses varasemalt diagnoositud xxx on asjakohane märkida, et vangistuses viibimise perioodil T.Z narkootilisi aineid tarbinud ei ole ning narkootilise aine tarvitamine on olnud välistatud vameetmete tõttu. Seega on T.Z näidanud üles ka vangla rangete tur

suutlikkust elada elu, mis on sõltuvusinete vaba.

12. Arvestades isiku

võimekust tööturul toime tulla, märgib kohus, et tulenevalt T.Z tervislikust seisundist võib olla takistatud tema töötamine erialadel, mis nõuavad head kõneoskust, kuid süüdimõistetu füüsiline võimekus teha ehitustöid ei ole sattunud lihtsamaid mingilgi viisil kahtluse alla. Et T.Z võiks töötada ehitustöödel on usutav ka selle pinnalt, et varasemas eluperioodis on tal vastav kogemus olemas. Kui siia juurde arvestada, et tulenevalt T.Z tervislikust seisundist on talle määratud pikaajaline puue, siis on tal võimalus taotleda vangistusest vabanemise järgselt ka vastavat asjakohast toetust, mis tagaks samuti tema paremat igapäevast toimetulekut.

13. Puutuvalt T.Z ega on asjakohane viidata

igapäevase toimetuleku ja elutingimust ka T.Z K, kes on valmis teda materiaalselt ka toetama ja seda vajaduse lähisugulasele A tekkel toiduainetega. Seega on materiaal T.Z se igapäevase toimetuleku garantiiks sugulane ning toeks võiks olla ka Töötukassa pakutavad teenused irata pole võimalik . Kuigi e seda, et T.Z-il

11 500 euro ulatuses, siis tuleb siiski nentida, et on täitmata nõudeid ca kaalukat mõju avaldab kohtu po on võimalik toime tulla olt kohtuistungil tajutu, et T.Z-il ja elada seaduskuulekat elu, kui tal on olemas tugi ja toeks on ka katseajaks määratav kriminaalhooldusametnik. Nimetatuga seoses märgib kohus, et kriminaalhooldusametnik on just see isik, kes teo k stab järelvalvet riminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale pandud kohustuste täitmise järele ning soodustab kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. On selge, et jaoks o T.Z n kõrvaline abi tema iseseisvaks toimetulekuks ja õiguskuulekal teel püsimiseks hädavajalik ning kohus peab selle toe saamist ja olemasolu sedavõrd kaalukaks, et jaatada T.Z

tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatust.

14. et T.Z-i on korduvalt karistatud ja seda teise astme kuritegude

Kohus möönab, eest. Siiski ei kaalu neist kuritegudest tulenev ohtlikkus kohtu arvates üles eelmainitud asjaolusid, mis räägivad vabastamise kasuks. Erinevalt vangla ja prokuröri seisukohast on kohus veendumusel, et T.Z puhul esineb lootus, et asjakohase toe olemasolul vabaduses viibides on võimalik teda suunata õiguskuulekale teele. Jättes

T.Z vabastamata, vabaneks ta vangistusest jub

oleks a 08.07.2019 ehk vähem kui nelja kuu pärast. Pärast seda ei riigil võimalik T.Z-i T.Z enam mingilgi viisil suunata. on aga ise leidnud, et põhjendatud on tema vabastamine tingimisi enne tähtaega ning vabanemise järgsed tingimused on talle ka teada. Kohus asub seisukohale, et katseaeg võib motiveerida süüdimõistetut oma elus muudatusi tegema. Tutvudes T.Z varasemate kohtulahenditega, siis järeldub neist, et vähemalt viimastel aastatel ei ole antud võimalust tingimisi T.Z-ile enne tähtaega vabaneda ei ole varasemalt enne tähtaeg . Kuna

T.Z-i a vabastatud, siis on tal ka puudunud riigipoolne tugi vangistusest vabanemisel ning ta on pidanud toime tulema vaid oma oskustele ja kogemustele tuginedes ilma asjakohase suunamise ja toeta.

1-18-8086

15. aitab tagada ja kontrollida T.Z

Käitumiskontrolli aegne katseaeg soovi täitmist elada seaduskuulekat elu. Kohus märgib, et kui T.Z rikub katseaja tingimusi, siis saab kandmata osa vangistusest . Andes T.Z-ile täitmisele pöörata võimaluse vabaneda enne tähtaega, annab see ka T.Z-ile võimaluse tõestada en da suutlikkust elada seaduskuulekat elu. Kui ka T.Z rikkub katseaja kontrollinõudeid, siis on kriminaalhooldusametnikul võimaluse sellele reageerida ning esitada kohtul võttes e erakorraline ettekanne. Kokku leiab kohus ülaltoodud argumentidele tuginede ennetähtaegne vabanemine aitab s, et T.Z paremini kaasa karistuse eesmärkide täitmisele, kui vangistuse jätkuv kandmine.

16. k

KarS § 76 lg 5 kohaselt atseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. atakse süüdlane sama seadustiku § Katseajaks allut

-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Seega on T.Z puhuselt väikseim võimalik katseaeg 6 kuud, mida kohus peab käesoleval juhul ka proportsionaalseks karistuse ärakandmata osa ja isikuandmetega. Arvestades T.Z T.Z varasemat sõltuvushäiret, peab kohus vajalikuks lisaks käitumiskontrolliaegsetele nõuetele täiendavalt määrata T.Z-ile a või tarvita a narkootilisi või kohustuse mitte omad

d psühhotroopseid aineid uti, kuna materjalidest nähtub, et . Sam T.Z on manustanud varasemalt koos alkoholiga ravimit Sudafed, keelab kohus T.Z-il ka katseajaks alkoholi tarvitamise.

Kohtu veendumusel võib alkohol olla T.Z õiguskuulekust härivaks faktoriks.

17. kaitsja

T.Z

I. Žurina esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 120,36 20,06 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil euro suuruses summas, sh käibemaks vangla ennetähtaegse vabastamise materjalide tutvumisele ja analüüsile üks tund, s.o summas

50 eurot; kohtuistungil osalemisele pool tundi, s.o 25 eurot; sõidule kulunud ajatasu on eurot ning sõidukuluks on eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. 15,30

Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindud - -st 3 ning toimingute tegemise ajal es riigi õigusabi seaduse § 23 lg st 1 ja § 21 lg kehtinud justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg § 7 lg

-st 10, -dest

3 ja 4, § 151 lg 1 p- -d 2 ja 3 rahuldab kohus st ja § 17 lg kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks eurot, sh käibemaks Kõnealune menetluskulu 120,36 20,06 eurot. jääb riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/