2-18-18948/21 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2019. a, Narva Kohtuasja number 2-18-18948 Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi J Z hagi V Z ja V K vastu tehingute kehtetuks tun- nistamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised Hageja: J Z (IK XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi And- rei Matvejev

Kostja I: V Z (IK XXX; elukoht: XXX)

Kostja II: V K (IK XXX; elu-koht: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta J Z hagi V Z ja V K vastu tehingute kehtetuks tunnistamise nõudes läbivaa- tamata.

2. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi mää- rusega peale kohtumääruse jõustumist.

Saata kohtumäärus pooltele teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-18-18948 2(3)

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse V Z ja V K vastu tehingute kehtetuks tunnista- mise nõudes koos menetlusabi taotlusega. 3. jaanuari 2019 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse osaliselt ja kohustas hagejat tasuma 250 eurot riigilõivu nelja võrdse osa- maksena nelja kuu jooksul iga kuu 11. kuupäevaks. Esimene osamakse tuli teha hiljemalt 11. jaanuariks 2019. Kohus selgitas, et otsustab hagi menetlusse võtmise pärast esimese osa- makse tasumist. Iga järgmise riigilõivu osamakse tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaa- tamata. Hageja tasus esimese osamakse summas 62,50 eurot. Viru Maakohus 15.02.2019 määrusega võt- tis hagiavalduse menetlusse. Hageja teist osamakset ei ole tasunud, seega kohtu nõuet riigilõivu järgneva osamakse tasumiseks hageja ei täitnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohus rahuldas 03.01.2019 määrusega hageja menetlusabi taotluse ning kohustas hagejat tasuma riigilõivu summas 250 eurot nelja osamaksena kohtu poolt mää- ratud ajaks. Kohus hoiatas hagejat, et järgneva osamakse tasumata jätmisel jätab kohus hagi lä- bi vaatamata. Kohtumäärus jõustus 23.01.2019. Hageja tasus esimese osamakse summas 62,50 eurot. Kohtu nõuet riigilõivu järgnevate osamaksete tasumiseks hageja ei täitnud. Kohus kont- rollis riigilõivu laekumist Kohtuinfosüsteemist (NAPi kaudu), kuid tasumist ei tuvastanud. Ha- geja ei ole ka esitanud kohtule tõendeid riigilõivu osamakse tasumise kohta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 11 kohaselt, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole esitatud nõude eest riigilõivu tasutud. Vastavalt TsMS § 423 lg-le 3 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Lähtuvalt TsMS § 147 lg 3 kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätes- tatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. Kui hageja jätab rii- gilõivu kohtu määratud tähtpäevaks maksmata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatama- ta.

Kuna hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu kohtu määratud ajaks ja suuru- ses, leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.

Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud

2-18-18948 3(3)

Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatu- ses hageja kanda. Lähtuvalt TsMS § 177 lg-st 2, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetlusku- lude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tu- leb lahendada eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik