3-18-958/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.03.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-958

Haldusasi

OÜ Heindre kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.04.2018

maksuotsuse nr 12.2-3/040772-3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Heindre, volitatud esindaja vandeadvokaat

Martin Kruus, seaduslik esindaja Heino Junolainen

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Asja läbivaatamine

05.03.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Heindre kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.04.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-958

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 11.08.2017 korralduse nr 12.2-3/040772-1 alusel

OÜ Heindre maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel

juuli kuni oktoober 2016. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust

omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 23.02.2018 kontrollaktis nr

12.2-3/040772-2. OÜ Heindre esitas kontrollaktile eriarvamuse 09.04.2018.

2. MTA kohustas 13.04.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/040772-3 (mille lahutamatuks osaks

on MTA 23.02.2018 kontrollakt) OÜ-d Heindre tasuma maksusumma 27 776,66 eurot.

Kontrolli tulemusena vähendas MTA OÜ Heindre sisendkäibemaksu 13 727 euro võrra

(käibedeklaratsiooni (KMD) rida 5) ning suurendas tulumaksukohustust 14 049,66 euro võrra

(tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse dekla-

ratsiooni lisa 6, kood 6070).

1) OÜ Heindre on MTA-le esitatud andmete kohaselt soetanud kontrollitaval perioodil

WINTONS OÜ-lt (Wintons OÜ) keevisvõrkude ja rangide valmistamise ning keevisvõrkude

lõikuse ja pakendamise teenust. OÜ Heindre on kajastanud Wintons OÜ arvetele kajastatud

käibemaksu kokku 13 727 eurot enda KMD-del sisendkäibemaksu hulgas.

MTA tuvastas, et OÜ Heindre ei ole Wintons OÜ-lt arvetel märgitud teenuseid soetanud. OÜ

Heindre heaks väidetavalt alltöövõtu korras tööd teinud isikud olid tegelikkuses OÜ Heindre

enda töötajad. OÜ Heindre ja Wintons OÜ vahel vormistatud dokumendid on puudulikud ega

tõenda tehingute toimumist. Wintons OÜ poolt tehingute kohta antud seletused ning esitatud

dokumendid on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. MTA on saanud seletused kõigilt OÜ

Heindre heaks kontrollitaval perioodil töötanud ning Wintons OÜ poolt deklareeritud isikutelt

ning need viitavad sellele, et väidetavalt alltöövõtu korras tööd teinud isikud olid tegelikkuses

OÜ Heindre töötajad.

OÜ Heindre oli tehingute tegelikest asjaoludest teadlik ning soovis fiktiivsete tehingute abil

vähendada oma maksukohustust. Sellele viitavad järgmised asjaolud: faktilisi tööandja

kohustusi on täitnud OÜ Heindre või OÜ-ga Heindre seotud isikud; OÜ Heindre on kõnealust

skeemi teadlikult kasutanud pikema aja jooksul ning tõenäoliselt kasutab jätkuvalt; fiktiivsete

arvete abil sai OÜ Heindre vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ning viia ettevõtlusest

raha välja tulumaksuvabalt.

Seega on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused (õiguslik alus: käibemaksu-

seaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1.

2) OÜ Heindre on kontrollitaval perioodil kandnud ettevõtlusega mitteseotud kulusid

vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) §-le 51 lg 2 p 3 (väljamaksed, mille kohta maksumaksjal

puudub raamatupidamist reguleeritavates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdoku-

ment). Antud juhul on arvetel kajastatud tehingu majanduslik sisu ebaõige, kuna sellist teenust

ei saadudki.

OÜ Heindre on Wintons OÜ fiktiivsete arvete alusel tasunud kokku 76 740 eurot. Wintons OÜ

poolt deklareeritud andmetest nähtub, et OÜ Heindre töötajatele on töötasudena välja makstud

kokku 12 996,78 eurot ning riigile tööjõumaksude näol 7544,56 eurot. Kuna eelmainitud

väljamaksed on tehtud OÜ Heindre rahalistest vahenditest ning OÜ Heindre ettevõtluse tarbeks,

siis Wintons OÜ-le kantud summast 20 541,34 eurot on OÜ Heindre ettevõtlusega seotud.

Ülejäänud summa, s.o 56 198,66 eurot (76 740 – 12 996,78 – 7544,56) on OÜ Heindre

ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt on jäänud deklareerimata ja tasumata tulumaks kokku

14 049,66 eurot (56 198,66 x 20/80). Õiguslik alus: TuMS § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja 4.

3-18-958

3(12)

3) Vastusena eriarvamusele selgitas maksuhaldur järgmist:

MTA ei teinud oma järeldusi tuginedes üksnes asjaolule, et äriühingute vahel ei ole sõlmitud

kirjalikku lepingut, vaid tõendeid kogumis hinnates. Esitatud dokumendid ei anna ülevaadet

sellest, mis teenuseid täpselt osutati, mis mahus, mis perioodil jms. Esitatud komplekteerimis-

lehed on koostatud OÜ Heindre, mitte Wintons OÜ poolt, seega puudub veendumus ja kontroll

selle üle, kelle poolt ja millal on lehtedel kajastatud tooted valmistatud. Esitatud arvetest ega

tööde üleandmise aktidest ei selgu, et komplekteerimislehed oleksid nende aluseks. Puudub

võimalus need omavahel kokku viia ning kogumis analüüsida. Komplekteerimislehed ei anna

ülevaadet saadud teenuste hindade kujunemisest. Esitatud aktid dubleerivad üldsõnalisi arveid

ega anna midagi juurde, sh ei aita tuvastada tehingute sisu.

Asjaolu, et Wintons OÜ juhatuse liige ei osanud MTA küsimustele ammendavalt vastata ning

andis vastuolulise ja ebausaldusväärse seletuse, ei tähenda, et MTA on uurimispõhimõtet

rikkunud. OÜ Heindre maksustamist ei too kaasa asjaolu, et Wintons OÜ on töid osaliselt ka

vahendanud, vaid see, et väidetavalt Wintons OÜ töötajad on tõenditele tuginedes olnud

tegelikkuses OÜ Heindre tööjõud.

Täiendav maksukohustus ei kaasne üksnes asjaoluga, et Wintons OÜ on võtnud OÜ Heindre

poolt talle kontrollitud perioodil kontole kantud summad sularahas välja. Eeltoodu kogumis

muude kogutud tõenditega kinnitab järeldust, et äriühingute vahel ei ole tehinguid toimunud

ning arvete eesmärk oli mh ettevõtlusest raha tulumaksuvabalt väljaviimine.

Töötasude maksmisega ega muude töökorralduslike küsimustega ei pea tegelema äriühingu

juhtkond. Olukord aga, kus eelnimetatud küsimustega tegelesid isikud, kellel puudub Wintons

OÜ-ga tööalane seos, kuid kes on tööalaselt või sugulussidemete kaudu seotud Heindre OÜ-ga,

viitab sellele, et töötajate tegelikuks tööandjaks oli OÜ Heindre.

Asjaolu, et tööd on teostatud OÜ Heindre materjalidest, kinnitab kogumis teiste tõenditega, et

Wintons OÜ roll kõnealuste tehingute juures piirdus üksnes töötajate registreerimise, töötasude

deklareerimise ja OÜ-le Heindre arvete väljastamisega. Eriarvamuses toodud seisukoht, et

käibemaksukohustuslasest tehingupartneri arvete sisendkäibemaksu koosseisus arvestamine on

OÜ-le Heindre oluline, ei lükka MTA järeldusi ümber, vaid hoopis kinnitab neid. Käibemaks

on oma olemuselt lisandunud väärtuse maks, selle arvele lisamine ei mõjuta teenuse/kauba enda

hinda ega muuda reaalselt toimunud tehingut maksukohustuslasele soodsamaks. Ainuüksi

käibemaksukohustuslase staatuse omamine ei tähenda automaatselt ka seda, et tehingupartner

on usaldusväärne. OÜ Heindre on seejuures jätnud kommenteerimata asjaolu, et OÜ Heindre ja

Wintons OÜ vahelise koostöö lõppedes võttis OÜ Heindre heaks töötanud isikud üle ning

hakkas OÜ-le Heindre arveid väljastama Scanest OÜ.

Olukorras, kus valminud toodang ning selle kogus ja kvaliteet ei ole usaldusväärselt tuvas-

tatavad, tööd on teostatud OÜ Heindre materjalidest ning OÜ Heindre tööjõuga, ei ole

turuhindade tuvastamine võimalik ning puudub alus tulumaksuga hindamise teel maksusta-

miseks. Asjaolu, et Wintons OÜ-l ei ole maksuvõlga, ei tähenda, et äriühing on oma

maksukohustusi korrektselt täitnud. Õige ei ole OÜ Heindre käsitlus, et tulumaksu saab määrata

vaid siis, kui on tuvastatud raha ettevõtlusesse või seotud isikute kätte jõudmine. Sel juhul oleks

tulnud kõne alla hoopis väljamaksete maksustamine nt erisoodustustena või töötasudena. Antud

juhul on välja viidud raha kasutamise otstarve osaliselt tuvastamata, mistõttu on see

maksustatav tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud väljamakse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. OÜ Heindre palub 14.05.2018 kaebuses MTA 13.04.2018 maksuotsus tühistada.

3-18-958

4(12)

1) Maksuhaldur ei vaidlusta seda, et kaebaja on arvetel näidatud tooted saanud ja oma

klientidele edasi müünud. Küsimus saab olla üksnes selles, kas kaebaja tootis vaidlusalused

tooted oma tööjõu abil või ostis nende valmistamiseks teenust Wintons OÜ-lt. Olukorras, kus

kõnealused tooted olid vaidluseta olemas, ei saa tekkida ka küsimusi nende ebapiisavas

kajastamises vaidlusalustel arvetel. Eelnevast tulenevalt ei saa olla vaidlust ka selles, et Wintons

OÜ arvetel olid näidatud just need tööd, mida teostasid faktiliselt kaebajale kuuluvas tootmis-

kompleksis (Loode 3, Vajangu küla) 10 töötajat. Põhjendamata on maksuhalduri etteheide, et

Wintons OÜ ja kaebaja vahelised tehingud olid puudulikult dokumenteeritud. Tehingute osas

on tuvastatud valmistatud tooted, tasumisele kuuluv hind ja tehingu pooled. Tehingu pooled on

registreeritud käibemaksukohustuslasena ning tegutsevad äriühingud, kes on deklareerinud ja

tasunud makse.

2) Maksuhaldurile on esitatud kogu Wintons OÜ poolt valmistatud toodangu lõikes komplek-

teerimislehed, millel on näidatud igapäevaselt valmistatud tooted, nende täpsed mahuühikud ja

toodete spetsifikatsioon. Samuti nähtub komplekteerimislehtedelt lõpptellija, seega on võimalik

tuvastada, et tooted on kaebaja poolt kolmandatele isikutele samas mahus edasi müüdud. Kõiki

tooteid valmistasid kaebajale Wintons OÜ töötajad. Toodete valmistamise kuupäev on komp-

lekteerimislehtedel kajastatud. Toodete väljamüügihind on tuvastatav tellijatele väljastatud

arvetelt, kuid sellel puudub seos kaebaja ja Wintons OÜ vahelise lepingulise suhtega.

Kaebaja on menetluses selgitanud, et osutatud teenuse eest arvestati tasu päevade kaupa

sõltuvalt sellest, kui palju tööjõudu pidi Wintons OÜ tööde teostamiseks rakendama. Kuivõrd

kaebaja klientide poolt esitatud tellimuste keerukus, mahud ja tarneajad periooditi muutusid,

tingis see vajaduse rakendada selleks vajalikul määral tööjõudu. Üldjuhul arvestasid pooled

sellega, et töid teostavad 8 töötajat. Tellimuste mahu suurenemisega seonduvalt lepiti vajadusel

jooksvalt kokku suurem või väiksem tasumäär päeva kohta. Vastavalt kirjeldatud kokkulepetele

on Wintons OÜ väljastanud ka arved ja kaebaja need tasunud. Selline kokkulepe (teenustöö

tasustamine päevamäära alusel) ei ole ettevõtluses tavatu ega keelatud.

Maksuhalduri etteheide, mille kohaselt ei selgu Wintons OÜ arvetelt teenuse lõpptulemus,

valmistatud toodangu kogus, nomenklatuur jmt, on ainetu. Teenuse hinna kujunemisel oli

esmaseks kriteeriumiks osutatud tööde ajaline maht päevade lõikes. Seega puudus maksu-

halduri poolt viidatud asjaolude kajastamiseks arvel vajadus. Sama asjaolu puudutab ka tööde

üleandmise akte. Aktide eesmärgiks oli poolte vahel fikseerida, et kuu jooksul on näidatud

mahus tööpäevade lõikes teenuseid osutatud ning selle alusel esitatud arve kuulub tasumisele.

Üleandmise akti eesmärgiks ei ole haldus- või maksuõigusliku tõendamiskohustuse täitmine,

vaid lepingu poolte võlakohustuste fikseerimine.

3) Kaebaja ei saa kommenteerida Wintons OÜ tegevusega seonduvat. Samuti ei saa kaebajale

tekkida sellest vastutust. Kaebaja ei ole Wintons OÜ-lt kontrolliperioodi kestel soetanud

valmistooteid ega selliseid arveid tasunud. Samuti ei tea kaebaja midagi Wintons OÜ ja tema

lepingupartnerite vahelistest sularahatehingutest. Wintons OÜ täitis kohustusi pikema perioodi

vältel valdavalt samade töötajatega, mille põhjal puudus kaebajal põhjus kahtlustada, et

Wintons OÜ ei täida sõlmitud töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi või sellega seonduvaid

maksukohustusi. Eelnevast tulenevalt puudus kaebajal põhjus kahelda ka selles, et teenust

osutab Wintons OÜ. Samuti puudus kaebajal põhjus kahtlustada Wintons OÜ-d võimalikus

õigusvastases käitumises.

4) Kaebaja ei näe midagi tavatut ega lubamatut ka selles, et kaebaja juhatuse liige Jane Komp

suhtles Wintons OÜ töötajatega Vajangu tootmiskompleksis. Samuti jääb arusamatuks, miks ei

võinud Wintons OÜ töötajatega seonduvaid korralduslikke küsimusi lahendada Aandre Rosin

või Rein Rosin. Maksuhaldur ei ole pidanud vajalikuks küsida A. Rosini käest selgitusi,

rikkudes sellega uurimispõhimõtet. Kaebaja poolt küsitud A. Rosini selgitustest nähtub, et

3-18-958

5(12)

Wintons OÜ võttis temaga ühendust tema tööandja OÜ Mittest kaudu, kes on Vajangu tootmis-

kompleksi omanik. A. Rosin oli nõus oma jooksvate tööülesannete kõrvalt täitma korraldus-

likke ülesandeid ka Wintons OÜ juhtkonna ja töötajate vaheliste suhete haldamisel. A. Rosin ei

ole juba aastaid kaebajaga seotud.

5) Maksuotsuse üheks läbivaks eelduseks on väide, et kaebaja maksukohustus on Wintons

OÜ-ga tehtud tehingute kaudu vähenenud. Selline väide ei ole põhjendatud ega õige. Kaebaja

maksukohustus sai kõnealuste tehingute tegemisel väheneda üksnes juhul, kui tehingud oleksid

tehtud keskmisest turuhinnast madalama hinnaga. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur sellist

asjaolu tuvastanud ega isegi analüüsinud.

6) Kaebaja on osutatud teenuse eest esitatud arved Wintons OÜ-le tasunud. Wintons OÜ on

kaebajale esitatud arveid enda KMD-des kajastanud ning arvestanud nendelt tasumisele

kuuluvat käibemaksu. Kuivõrd Wintons OÜ-l täitmata maksukohustusi ei ole, on Wintons OÜ

deklareeritud maksukohustused eelduslikult ka täitnud. Kaebaja ja Wintons OÜ vahel, samuti

samade äriühingutega seotud isikute vahel ei eksisteeri mingisuguseid muid suhteid. Eelnevast

tulenevalt jääb arusaamatuks, milles sai seisneda kaebaja huvi vaidlusaluste, väidetavalt

fiktiivsete, tehingute tegemises.

7) Olukorras, kus maksuhaldurile on teada valmistatud toodangu maht, nomenklatuur,

edasimüügi hind ja toodangu valmistamise kulude täpne suurus, on võimalik välja selgitada ka

toodangu kulu majanduslik põhjendatus. Wintons OÜ-le toodete valmistamise eest makstud

tasu on põhjendatud ja mõistlik, mistõttu on tegemist ettevõtlusega seonduva ja vajaliku

kulutusega.

Kaebaja ei ole palganud tööjõudu toodete valmistamiseks. Kaebajal puudub kogemus ja soov,

et otsida endale tänastes tööturutingimustes sobivaid töötajaid ning kanda sellega seonduvat

tööandjal lasuvat vastutust. Seega on kaebaja otsustanud vastava teenuse kolmandatelt isikutelt

sisse osta ja kavatseb seda teha ka edaspidi, kuivõrd peab seda ettevõtluses mõistlikuks ja ei näe

selles midagi seadusevastast.

Tehtud kulutuste kohta on olemas nõuetele vastavad kuludokumendid. Maksuhaldurile on

esitatud ka täiendavad dokumendid, mille põhjal ei saa olla kahtlust selles, et kulutused on

tehtud kaebaja ettevõtlusega seonduval eesmärgil. Ostetud teenuse abil valmistatud tooted on

lepingupartneritele kasumlikult edasi müüdud. Puuduvad tõendid selle kohta, et toodetud

teenuste kulu ei vastaks mõistlikule keskmisele turuhinnale. Eelnevast tulenevalt on

maksuhaldur põhjendamatult suurendanud maksuotsusega kaebaja tulumaksukohustust.

8) Kaebaja ei ole osalenud maksupettuses. Ühtegi tõendit, mis viitaks ühingute või ühingute

tegevust kontrollivate isikute seotusele, maksuhaldur esitanud ei ole. Kui näilik tehing tehakse

teise tehingu varjamiseks, on maksu määramiseks vaja lisaks poolte tahtele tuvastada ka

maksueelis. Käesoleval juhul on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja ja Wintons OÜ

vaheliste tehingutega soovis kaebaja varjata tegelikke töölepingulisi suhteid oma töötajatega

ning ühingust rahalisi vahendeid välja viia ilma maksukohustust täitmata. Samas ei ole

maksuhaldur tuvastanud ega selgitanud, milles sai seisneda sellise tegevusega seonduv kaebaja

majanduslik huvi. Ühingu poolt Wintons OÜ-le tasutud rahalised vahendid väljusid kaebajaga

seotud isikute kontrolli alt ega ole nendeni tagasi jõudnud.

4. Maksu- ja Tolliamet palub 18.05.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Wintons OÜ arvetel ei ole näidatud mitte tooted (st kaup), vaid teenused. Teenuse

mahuühikuks on päev. Kaebaja müüs oma klientidele metalltooteid. Seega ei ole Wintons OÜ-

ga tehtud tehingute puhul võimalik tuvastada tehingu tegelikku majanduslikku sisu, nagu KMS

§ 37 seda ette näeb.

3-18-958

6(12)

Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidelt ei ole võimalik tuvastada, milliseid teenuseid ja

millises mahus Wintons OÜ nimel töötajate registrisse kantud töötajad tegid. Kaebaja juhatuse

liikme seletuse järgi teostati töid Vajangu külas, kus on ka kaebaja tegevuskoht ja tootmine ning

ladu. Töövahendid ja materjalid olid kaebaja poolt. Mingit püsivat lepingut ei ole kaebaja ja

Wintons OÜ vahel sõlmitud. Kõik töötajad kinnitasid töökohana Loode 3. Kogutud andmetest

ei nähtu, et Wintons OÜ tasuks Loode 3 asuvas tootmisüksuses metallitööde tegemisega

kaasnevate kulude eest (rent, elekter, vesi, jäätmekäitlus, koristamine vms).

Komplekteerimislehtede järgi ei ole väidetavalt Wintons OÜ poolt osutatud teenused

kokkuviidavad Wintons OÜ arvetel ja üleandmise-vastuvõtmise aktidel näidatud töödega.

Komplekteerimislehtedel ei ole kajastatud andmeid, kelle poolt ja mis koguses tooted

valmistati, millises koguses ja mis oli teenuste hinnaks. Kaebaja ja Wintons OÜ seletuste

kohaselt kujunes päevades arvestatud teenuse hind vastavalt töö keerukusele. Tööde keerukuse

astet ei ole samuti võimalik komplekteerimislehtede järgi selgeks teha. Pealegi ostis kaebaja

sisse märkimisväärses koguses metalli ja metalltooteid. Komplekteerimislehtedel on kajastatud

nii need tooted, mis on kohapealses tootmisüksused valmistatud, kui ka need tooted, mis on

sisse ostetud ja edasi müüdud. Oluline on seegi, et kui Wintons OÜ arvetel oli teenuse sisuks

märgitud keevisvõrkude ja rangide valmistamine, keevisvõrkude lõikus ja pakendamine, siis

komplekteerimislehtedel kajastatud andmeid ei ole võimalik mitmetel juhtudel nimetatud

tegevuse hulka liigitada. Seega ei ole komplekteerimislehtede alusel võimalik kindlaks teha

seda, kui suures mahus on töid tehtud. Ka kaebaja ei ole esitanud arvestusi, millest nähtuks,

kuidas täpselt on komplekteerimislehtedel kajastatud andmed kokku viidavad töötajate poolt

tehtud töö sisuga ja töötajatega.

2) Töötajate seletustest nähtuvalt ei ole nende töö korraldamises mingit osatähtsust Wintons

OÜ-l. Kuigi kaebaja väitel paneb Wintons OÜ iga kord töölehe järgi paika, kui palju inimesi

peab ta tootmisesse saatma, ei kinnita nimetatud väidet töötajate ütlused. Samuti ei nähtu

töötajate seletustest, et nendega oleks mingil perioodil koos töötanud WPH Teenused OÜ, WPH

Nova OÜ või Nantex OÜ kaudu palgatud töötajad, nagu Wintons OÜ juhatuse liige väidab.

Komplekteerimislehtede alusel ei ole võimalik kindlaks teha, et mingil perioodil oleksid

kaebaja tootmisüksuses töötanud rohkem töötajaid, kui Wintons OÜ nimel oli töötajate

registrisse kantud. Isegi kaebuses on selgitatud, et ei saa vaidlust olla selles, et Wintons OÜ

arvetel näidatud tööd tegid Vajangu tootmiskompleksis need 10 töötajat, keda maksumenetluses

on küsitletud ja kes olid kontrollitud perioodil kantud Wintons OÜ nimel töötajate registrisse.

Seega ei ole ühegi tõendiga tuvastatav, et peale töötajate registris registreeritud töötajate oleks

Wintons OÜ tõepoolest kasutanud kaebaja metallitööde tarbeks veel ülalnimetatud äriühingute

poolt vahendatud tööjõudu.

Teostatud tööde mahu kindlakstegemist ei võimalda ka asjaolu, et Wintons OÜ raamatu-

pidamises kajastatud WPH Teenused OÜ, WPH Nova OÜ või Nantex OÜ arvetel on teenuse

ühikuks märgitud komplektide arv, Wintons OÜ poolt kaebajale esitatud arvetel päevade arv

ning komplekteerimislehtedel konkreetsed metalltooted.

3) Asjaolu, et töötajad viitasid oma seletustes Wintons OÜ-le kui oma tööandjale, ei tõenda

tegelikku töösuhet Wintons OÜ ja töötajate vahel. Töötajate seletustest nähtub, et Wintons OÜ

juhatuse liige töötajate juhtimisega ega nende töö korraldamisega mingil viisil ei tegelenud ning

nii tööülesannete jagamise, nende täitmise kontrollimise, tööajaarvestuse pidamisega, kui ka

töötasu väljamaksmisega tegelesid kaebaja juhatuse liige J. Komp või viimasega isiklike ja

ärisuhete kaudu seotud A. Rosin ja R. Rosin.

4) Kaebusele lisatud A. Rosina selgitusi ei saa pidada usaldusväärseteks, kuna A. Rosina

puhul on tegemist kaebaja endise juhatuse liikmega (kuni 08.12.2014) ning ühtlasi kaebaja

juhatuse liikme J. Kompi elukaaslasega. Üks töötaja on oma seletuses avaldanud, et töötab

3-18-958

7(12)

Vajangul metallitehases sellest ajast alates, kui see hoone üldse üles ehitati ning enne oli firma

nimeks Varo Grupp. Äriregistrist nähtub, et A. Rosin oli ka OÜ-s Varo Grupp juhatuse liikmeks

kuni 22.06.2015, peale mida sai juhatuse liikmeks Carl Kink, s.o sama isik, kellega seotud

äriühingutelt Wintons OÜ väidetavalt teenuseid soetas, kuid mille saamine ei leidnud kinnitust.

Samas oli C. Kink isik, kellele Wintons OÜ juhatuse liige Keijo Keneth Indreko andis edasi

sularaha, mille kaebaja oli Wintons OÜ pangakontole maksnud. Äriregistri andmetel oli

A. Rosin OÜ Swescosteel juhatuse liikmeks kuni 17.02.2015, pärast mida said selle äriühingu

juhatuse liikmeteks K. K. Indreko ja C. Kink. Seega on Wintons OÜ fiktiivsete arvetega seotud

isikud omavahel pikemaajalistes ärialastes sidemetes. A. Rosina seotus kaebajaga nähtub ka

kaebaja maksuarvestuses kajastatud Konecranes OÜ arvest, kus kaebaja esindajaks on märgitud

A. Rosin. Järelikult ei piirdu A. Rosina roll kaebaja tegevuses üksnes Wintons OÜ tasuta

aitamisega, nagu ta oma seletuses väidab. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast

tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste

ja tõenditega. Kaebajal puudub õigus otsustada maksuhalduri asemel, milliseid tõendeid maksu-

haldur peaks koguma.

5) Wintons OÜ on oma sisendkäibemaksuarvestuses kajastanud WPH Teenused OÜ, WPH

Nova OÜ või Nantex OÜ arveid, millel kajastatud tehingute tegelik toimumine ei ole kinnitust

leidnud. Seega sõltumata asjaolust, et Wintons OÜ on kaebajale esitatud arveid oma KMD-del

kajastanud, on ta nimetatud fiktiivsete arvete alusel vähendanud tasumisele kuulunud käibe-

maksu. Seega ei ole õige kaebuse väide, et Wintons OÜ on kaebajale osutatud teenustelt

käibemaksu tasunud. Kaebaja kajastas oma maksuarvestuses teadvalt fiktiivseid tehinguid,

deklareeris alusetult sisendkäibemaksu ning viis maksuvabalt raha ettevõtlusest välja. Sellises

olukorras ei ole kaebaja väidetav teadmatus tehingupartneri maksude tasumisest argumendiks

maksumääramise vaidlustamisel.

6) Kaebaja väitel tõendab tulumaksu määramise ebaõigsust asjaolu, et kaebaja on Wintons

OÜ töötajate poolt valmistatud tooted saanud ja edasi müünud. Wintons OÜ-le tehtud

väljamaksete puhul ei ole mingilgi viisil tuvastatav, milliste teenuste eest Wintons OÜ-le

väljamakseid tehti (v.a töötasu ja tööjõumaksud) ning see asjaolu koos teiste asjas kogutud

tõenditega kinnitab, et Wintons OÜ-ga vormistatud tehingud olid näilikud ning kajastatud

kaebaja maksuarvestuses üksnes maksueelise saamise eesmärgil. Tööjõukuludega (palgad ja

tööjõumaksud) seotud osa Wintons OÜ-le tehtud väljamaksetest on kaebaja ettevõtlusega

seotud ega kuulu tulumaksuga maksustamisele.

7) Kaebaja väitel on Wintons OÜ-le tehtud väljamaksed tema ettevõtlusega seotud seetõttu,

et kulutused vastavad turuhinnale. Selle väite esitamisel ei ole kaebaja aga selgitanud, milline

on see turuhind, millega pidanuks maksuhaldur kaebaja väljamakseid võrdlema. Olukorras, kus

ei ole võimalik kindlaks teha saadud teenuste mahtu, ei ole ka võimalik teha otsustusi osas, kas

makstud summad vastavad turuhinnale või mitte.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et OÜ Heindre kaebus ei anna alust MTA 13.04.2018 maksuotsuse

tühistamiseks.

6. Kaebaja on maksumenetluses esitatud dokumentide kohaselt soetanud kontrollitud

perioodil käibemaksukohustuslasena registreeritud Wintons OÜ-lt teenust (keevisvõrkude ja

rangide valmistamise ning keevisvõrkude lõikus ja pakendamine) kogusummas 82 362 eurot,

sh käibemaks 13 727 eurot. Kaebaja on deklareerinud Wintons OÜ arvetel kajastuva käibe-

maksu enda sisendkäibemaksuna (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1). Wintons OÜ poolt/arvelt on

3-18-958

8(12)

tasutud kõnealust tööd reaalselt teostanud füüsilistele isikutele töötasudena 12 996,78 ning

deklareeritud ja tasutud riigile tööjõumaksudena 7544,56 eurot.

Maksuhaldur on seisukohal, et tegelikkuses teostas kaebaja nimetatud arvetel kajastatud töö

enda tööjõuga, st teenuse soetamist teiselt äriühingult tegelikkuses ei toimunud, vaid kaebaja

töötajad olid kunstlikult vormistatud Wintons OÜ töötajateks. Sellise tegevuse eesmärgiks oli

maksuhalduri hinnangul ebaseadusliku maksueelise saamine, s.o mulje loomine teenuse soeta-

misest alusetu sisendkäibemaksu deklareerimiseks (mis võimaldas vähendada kaebaja poolt

kaupade müümisel tekkivat käibemaksu tasumise kohustust) ning töötajate töötasu ületavas

summas maksuvabade väljamaksete tegemine (tuvastamata eesmärgil tehtud väljamaksed on

sisustatavad ettevõtlusest kasumi varjatud väljaviimisena tulumaksukohustust kandmata).

7. Kohtu hinnangul esineb eelkirjeldatud viisil (töötajate vormistamine variäriühingu

töötajateks ja mulje jätmine sellelt äriühingult teenuse soetamisest suuremas maksumuses, kui

töölepingulise suhtega kaasnev kulu) toimimise korral selge maksueelis nii käibe- kui

tulumaksu osas. Maksuhaldur on seega rikkumisega kaasneva maksueelise piisavalt

arusaadavalt avanud ning küsimus on üksnes selles, kas kogutud on piisavalt tõendeid kaebaja

poolt sellises rikkumises teadliku osalemise kohta.

8. Vaidluse all on Wintons OÜ poolt perioodil juuli kuni oktoober 2016 kaebajale esitatud

igakuised arved (kokku 4 arvet), kus on teenuse nimetuseks „Keevisvõrkude ja rangide

valmistamine, keevisvõrkude lõikus ja pakendamine“, mahuks ja ühikuks päevade arv (mis

vastab tööpäevade arvule vastavas kalendrikuus) ning ühiku hind, mis erineb kuude lõikes (nt

Wintons OÜ 2016. a juuli arve mahuks oli 21 päeva, ühiku hinnaks 695 eurot ja summaks

17 514 eurot ning 2016. a septembri arve mahuks oli 22 päeva, ühiku hinnaks 885 eurot ja

summaks 23 364 eurot). Koos arvetega on esitatud teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise

aktid, mis kajastavad tööde mahuna kalendrikuu tööpäevade arvu ning arve lõppsummat.1

Lisaks on esitatud komplekteerimislehed2, mis on oma olemuselt OÜ Heindre klientide

(tellimuste) põhiselt koostatud aktid (nt on osaühing Baltic Log Cabins tarbeks komplekteeritud

24.08.2016 armatuurkandurid D10 L=700, 70 tk3).

Kaebaja (juhatuse liige J. Komp) on maksumenetluses selgitanud Wintons OÜ-ga toimunud

tehinguid alljärgnevalt4: kui kaebajale / OÜ-le Heindre tuleb tellimus, siis edastatakse Wintons

OÜ-le tööleht, kus kajastub töö maht. Selle järgi paneb Wintons OÜ paika töötajate arvu. Kui

tööd on teostatud, siis Heindre OÜ koostab akti ja see allkirjastatakse koos Wintons OÜ-ga.

Akti alusel väljastab Wintons OÜ arve eelmises kuus töötatud päevade eest. Kuna tehakse palju

eritöid, mille keerukuse aste on erinev, siis sellest sõltuvalt kujuneb hind. Inimesi on erinevalt,

sest tööde maht on erinev.

Wintons OÜ (juhatuse liige K. K. Indreko) on selgitanud samu tehinguid järgmiselt5: OÜ

Heindre tegevuskohas (Loode 3, Vajangu küla) on kõik Wintons OÜ 8 töötajat tööl. Päevade

arv arvel näitab seda, mitu päeva töölised töötasid seal tegevuskohas. Teenuse hind kujunes

mahu pealt. Tegemist on musta metalli käitlemisega. Hind kujunes vastavalt kokkuleppele. OÜ

Heindre tegevuskohas käisid tööl ka Wintons OÜ allhankijate WPH Teenused OÜ, WPH Nova

OÜ või Nantex OÜ töötajad. Lisaks on Wintons OÜ selgitanud6, et päeva hind jaguneb tööliste

vahel ja arvutatakse tundi ümber ning on olemas OÜ Heindre töökäsud, kus oli kirjas töö ning

1 Wintons OÜ arved ja teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise aktid – MTA vastuse lisad 2-5

2 Komplekteerimislehed – MTA vastuse lisad 11-13

3 Komplekteerimisleht nr 20160406 – MTA vastuse lisa 11 lk 1

4 J. Komp 26.01.2017 suuliste seletuste protokoll – MTA vastuse lisa 10

5 K. K. Indreko 07.12.2016 suuliste seletuste protokoll – MTA vastuse lisa 14

6 Wintons OÜ 01.10.2017 e-kiri – MTA vastuse lisa 15

3-18-958

9(12)

neid võib olla kuni 400 tk kuus. Iga käsk on tagastatud tööna OÜ-le Heindre. Näiteks jaanuari

arve hind on väiksem, kuna tehti sama meeste arvuga vähem tööd.

9. Maksuhaldur on tuvastanud, et arvetel kajastatud töid reaalselt teostanud füüsilised isikud

käisid igapäevaselt fikseeritud tööajaga (n.ö 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas) tööl kaebaja

tootmisüksuses ning täitsid tootmiseks vajalikke igapäevaseid tööülesandeid. Töid teostanud

füüsiliste isikute ütlustest7 ei nähtu, et neid oleks vastavalt vajadusele lähetatud Wintons OÜ

poolt kaebaja tootmisüksusesse (Loode 3, Vajangu küla). Kõik töötajad kinnitasid, et töötavad

ainuüksi kaebaja tootmisüksuses ja mitte kunagi mujal, samuti seda, et nad töötavad seal

igapäevaselt. Ühegi töötaja seletusest ei ole tuvastatav, et olenevalt tellimuste suurusest

otsustaks keegi nende töötamise igapäevasest tavatööajast erinevalt (v.a ületunnitööd), st et nad

peaksid mõnedel ajavahemikel mitte töötama Heindre OÜ metallitootmisüksuses või töötama

mõnel muul objektil. Töötajate ütlustest ei nähtu ka see, et nendega koos oleks teinud töid WPH

Teenused OÜ, WPH Nova OÜ või Nantex OÜ töötajad.

Seejuures on mitmed töötajad nimetanud enda ülemusena J. Kompi ning selgitanud ka seda, et

palka maksis neile sularahas tootmistsehhi kontoris J. Komp / kontoris töötanud naisterahvas.

Samuti on töötajad kinnitanud, et andsid palga saamise kohta allkirju8. J. Komp on küll eitanud

töötajatele palga maksmist9 (ning maksuhaldurile ei ole kellegi poolt esitatud ka töötajate

viidatud palgalehti, kuhu allkirjad anti), kuid kohtu hinnangul tuleb mitme töötaja kattuvaid

ütlusi pidada selles osas usaldusväärsemaks.

Enda ülemustena või tööalaseid korraldusi andnud isikutena on töötajad nimetatud ka A. ja R.

Rosinat ning Vovat (V.Z.), kes oli üks töötajatest.10 Samas on mitmed töötajad selgitanud, et

Wintons OÜ juhatuse liige K. K. Indreko on neile tundmatu ja/või ei teata, miks on nende

tööandjaks vormistatud Wintons OÜ.11

10. Kaebaja ei näe kaebuse kohaselt midagi tavatut ega lubamatut selles, et kaebaja juhatuse

liige J. Komp suhtles tööd teinud füüsiliste isikutega. Kohtu hinnangul tuleb selles osas esmalt

märkida, et maksuhaldur ei olegi heitnud kaebajale ette töötajatega suhtlemise (sh tööülesannete

andmise) keelatust. Küll aga tuleneb maksuhalduri poolt küsitletud töötajate selgitustest, et

J. Komp (ja/või A. ja R. Rosin) oli siiski nende faktiline juht, mitte pelgalt tööandja tehingu-

partneri esindaja, kellega viisakusest või mõne üksiku korraldusliku küsimusega seoses

suheldi12.

A. ja R. Rosinat ei pea kaebaja enda, vaid Wintons OÜ esindajateks, kes lahendasid korraldus-

likke küsimusi Wintons OÜ juhtkonna ja töötajate vahel. Kohtu hinnangul ei viita kogutud teave

sellele, et Wintons OÜ juhtkond (selle juhatuse liige K. K. Indreko) omaks kokkupuuteid

kaebaja tootmishoones töid teostanud füüsiliste isikute töö korraldamisega, sh kolmandate

isikute (A. ja R. Rosina) vahendusel. K. K. Indreko ei ole sellele oma ütlustes viidanud.

Seejuures on usutavam maksuhalduri põhjendus, et A. ja R. Rosin esindasid suhtluses

töötajatega kaebajat, mitte Wintons OÜ-d. Sellele viitavad maksuhalduri poolt tuvastatud

pikaajalised ärilised ja perekondlikud seosed kaebaja ning A. ja R. Rosina vahel, eelkõige

asjaolud, et A. Rosin on kaebaja endine juhatuse liige ja J. Kompi elukaaslane ning R. Rosin on

7 Töötajate suuliste seletuste protokollid – MTA vastuse lisad 18-27

8 Töötajate suuliste seletuste protokollid – MTA vastuse lisad 18, 20, 23, 24, 26, 27

9 J. Kompi 26.01.2017 seletuste protokoll (p 21) ja 23.01.2018 seletuste protokoll – MTA vastuse lisad 10 ja 33

10 Töötajate suuliste seletuste protokollid – MTA vastuse lisad 18-23 ja 25-27

11 Töötajate suuliste seletuste protokollid – MTA vastuse lisad 19, 23, 25, 26, 27

12 Vt ka kontrollakti p 1.1.2.1 alap c

3-18-958

10(12)

A. Rosina isa. Samuti on kaebaja esile toonud, et A. Rosina seosed Vajangu tootmis-

kompleksiga väljenduvad seeläbi, et ta on seotud tootmiskompleksi omanikuks oleva OÜ-ga

Mittest (alates 20.11.2018 on A. Rosin OÜ Mittest osanik).

Tähelepanuväärne on seejuures asjaolu, et esmastel ütluste andmisel13 ei maininud J. Komp

maksuhaldurile A. ja R. Rosinat, kui temalt küsiti, kes isikuliselt kontrollis tehtud tööd ja andis

tööülesandeid töötajatele. J. Komp nimetas korduvalt üksnes V. Z.it. Kohtu hinnangul ei saa

pidada usutavaks, et J. Komp ei teadnud või ei pidanud oluliseks märkida, et tegelikkuses

koordineerisid töid ka tema elukaaslane ja viimase isa. Pigem viitab see soovimatusele vastavat

teavet anda, milleks puuduks igasugune põhjus, kui A. ja R. Rosin oleksid ka tegelikkuses olnud

Wintons OÜ esindajad. V. Z.it on töötajate ütluste pinnalt alus pidada toodangu kvaliteedi

kontrollijaks, mitte tööandja esindajaks töölepingulises suhtes.

11. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et kaebaja oleks tellinud Wintons OÜ-lt konkretiseeritud

tööpanuseid (nt konkreetses mahus keevisvõrkude ja rangide valmistamist mõne tellimuse

täitmiseks), samuti ei ole esitatud piisavaid tõendeid ega selgitusi selle kohta, et saadud

tööpanust oleks jooksvalt või periooditi fikseeritud, st peetud teenuse/töömahu ja sellele vastava

tasu arvestust. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et Wintons OÜ arved, teenuse

üleandmise-vastuvõtmise aktid ning komplekteerimislehed, samuti Wintons OÜ ja kaebaja

esindajate seletused ei võimalda tuvastada, kuidas arvestati Wintons OÜ arvetelt nähtuv

igakuise teenuse maht ja hind. Kaebaja on selgitanud, et kuna töö keerukuse aste ja maht on

erinev ning inimesi on erinevalt, siis sellest kujuneb ka hind. Wintons OÜ on selgitanud nii

seda, et töö hind kujunes mahu pealt ja päeva hind jaguneb tööliste vahel, kui ka seda, et hind

kujunes vastavalt kokkuleppele. Samas ei ole kummagi tehingupartneri poolt esitatud või

selgitatud vastavaid kokkuleppeid ega ka tööajaarvestusi, kust nähtuks, mitu töötajat igal päeval

tööl käis ning mitme töötaja poolt, millises mahus ja milliseid (eri)töid igapäevaselt tehti.

Kaebaja on seejuures selgitanud, et Wintond OÜ arve koostati nende poolt koostatud akti alusel.

Aktidele on märgitud päevade arv ja kuu lõppsumma. Seega peaks kaebaja teadma, kuidas

vastav summa arvestati.

Kogutud teave viitab, et arvestust on peetud kaebajale esitatud tellimuste ja laoseisu (valminud

kauba) põhiselt, mitte aga allhanke mahu põhiselt. Dokumentatsioon ei viita, et jooksvalt oleks

peetud tööaja ja –mahu arvestust valminud toodangu lõikes (st kui mitu inimtöötundi kulus

konkreetses mahus toodangu valmistamiseks), mille pinnalt oleks koostatud arve. Selle asemel

on valminud toodangu mahtu ja selleks kulunud töötundide hulka esile toomata vormistatud

kord kuus üldsõnaline akt ja arve, mille sisuks on tööpäevade arv ja summaks tööpäevade arvu

korrutis juhusliku ühikuhinnaga (puuduvad kontrollitavad tõendid vastavate ühikuhindade

arvestamise ja kokkuleppimise kohta). Nimetatu viitab, et arve lõppsumma ei ole saadud reaalse

töömahu ja kokku lepitud ühikuhinna korrutisena (mis iseloomustab teenuse soetamist), vaid

pigem on lähtepunktiks olnud arve lõppsumma, mille taha on leitud üldine tehingu kirjeldus ja

kontrollimatu ühikuhind (mis iseloomustab töösuhte näitamist teenuse soetamisena ja kasumi

varjatud jaotamist).

Kaebaja esindajad ei osanud ka kohtuistungil arusaadavalt selgitada, milliste algandmete ja

millise arvutuskäigu tulemusena saadi Wintons OÜ arvete summa, täpsemalt ühiku hind

(tööpäeva maksumus). Seisukohta, et kuna arve lõppsumma on sobiv, siis arvutuskäik ei ole

oluline, ei saa pidada piisavaks selgituseks, mis veenaks kohut kaebaja heausksuses ja tehingute

toimumises arvetel näidatud kujul.

12. Eelnev viitab sellele, et kaebaja ja Wintons OÜ vaheline õigussuhe ei vasta teenuse

osutamisele iseloomulikele tunnustele (kus osapoolte jaoks on oluline teenuse täpse mahu

13 J. Komp 26.01.2017 suuliste seletuste protokoll – MTA vastuse lisa 10

3-18-958

11(12)

fikseerimine, millest sõltub ühe poole kulu ja teise tulu) ning Wintons OÜ ja töid teostanud

füüsiliste isikute vaheline suhe ei vasta töölepingulise suhte tunnustele (kus tööandja tagab

töötingimused ning juhib ja kontrollib tööülesannete täitmist – töölepingu seaduse § 1 lg 1, §

28 lg 2). Samas vastab töölepingulise suhte tunnustele kaebaja ja reaalselt töid teostanud

füüsiliste isikute vaheline faktiline tööalane suhtlus. Äärmisel juhul saaksid tuvastatud asjaolud

viidata sellises olukorras tööjõurendile, kuid selliselt ei ole kaebaja ja Wintons OÜ endi vahelist

väidetavat õigussuhet sisustanud. Seejuures ei võimalda väidetavate tehingute kohta antud

selgitused ja vormistatud dokumendid tuvastada Wintons OÜ arvetel kajastatud summade

kujunemist ka selles kontekstis, kui sisustada suhet tööjõurendina. Lisaks ei saa tähelepanuta

jätta ilmnenud vastuolusid, näiteks selles, et osade töötajate kinnitusel maksis neile töötasu

J. Komp, mida viimane küll eitab, kuid mis viitab otseselt töösuhtele, samuti selles, et kinnitust

ei leidnud Wintons OÜ väide allhankijate (WPH Teenused OÜ, WPH Nova OÜ või Nantex

OÜ) töötajate kasutamisest kaebaja tootmisüksuses.

13. Seejuures ei saa pidada veenvaks kaebaja põhjendust selle kohta, miks on kaebaja poolt

kauba valmistamise ärimudel ehitatud üles allhanke kasutamise ehk siis tööjõuteenuse ostmise

kaudu. Kaebuse kohaselt „Kaebajal puudub kogemus ja soov, et otsida endale tänastes tööturu-

tingimustes sobivaid töötajaid ning kanda sellega seonduvat tööandjal lasuvat vastutust“.

Kohtu jaoks ei ole usutav, et aastaid antud valdkonnas tegutsev ettevõtja on valmis kirjeldatud

ebamugavuse vältimiseks tasuma enda toodete valmistamise eest neljakordset hinda võrreldes

reaalse tööjõukuluga (Wintons OÜ arvete kogusumma oli 82 362 eurot, sellest tööjõukulu

20 541,34 eurot). Seejuures on kaebaja täitnud tööde teostamise ajal enamikke tööandjale

iseloomulikke funktsioone (mh taganud töötajatele töövahendid), st väidetav teenuse ostmine

ei ole sellest kaebajat vabastanud.

14. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole veenvad kaebaja seisukohad, et kaebaja pidas

heauskselt tema tegevuskohas töid teostanud isikuid allhankija töölisteks ning nende tööpanust

teise juriidilise isiku (Wintons OÜ) poolt teenuse osutamiseks.

Riigikohus on ühtlasi korduvalt rõhutanud, et teenuse sisu puudulik kajastamine arvel ja selle

kontrollimatus annab aluse nii sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramiseks kui tulumaksu

määramiseks.14

15. Kaebaja on lisaks toonud esile, et Wintons OÜ on deklareerinud käibemaksu seoses

kaebajaga toimunud väidetavate tehingutega. Samas ei ole tuvastatud, et Wintons OÜ oleks

käibemaksu reaalselt tasunud, kuna on omakorda deklareerinud samas suurusjärgus

sisendkäibemaksu. Samas viitavad Wintons OÜ osas tuvastatud asjaolud, sh juhatuse liikme

vastuolulised selgitused, et äriühingu nimel esitatud KMD-d, sh deklareeritud sisendkäibemaks,

ei ole usaldusväärsed. Nimelt väitis Wintons OÜ esindaja K. K. Indreko maksuhaldurile, et

kasutas kaebaja tootmisüksuses ka allhankijaid (WPH Teenused OÜ, WPH Nova OÜ või

Nantex OÜ), mis aga kinnitust ei leidnud. Seega ei saa olla põhjendatud ka sellise allhankijate

arvete alusel sisendkäibemaksu deklareerimine Wintons OÜ poolt.

16. Tähelepanuta ei saa siinkohal jätta ka asjaolu, et kõnealuste tehingutega seotud füüsiliste

isikute osas esinevad pettusele viitavad seosed.

Riigikohus on selgitanud, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu

teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist

taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või

teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibe-

maksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab

14 Vt nr Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-57-13 p 13 ning otsuse nr 3-3-1-76-14 p16

3-18-958

12(12)

maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitme-

sugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased

suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust

korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta,

kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha.15

Wintons OÜ juhatuse liikme K. K. Indreko seletustest16 tulenevalt jõuti tehinguteni väidetavate

allhankijatega (WPH Teenused OÜ, WPH Nova OÜ või Nantex OÜ) C. Kinki kaudu, kes on

maksualaste süütegude ja dokumentide võltsimise eest kriminaalkorras karistatud isik

(kriminaalasjad nr 1-12-6272 ja 1-16-7785). Seejuures selgitas K. K. Indreko, et andis

C. Kinkile üle sularaha, mille oli Wintons OÜ pangakontolt välja võtnud. Wintons OÜ

pangakontole laekus omakorda raha kaebajalt. Seega saab asuda seisukohale, et kaebaja poolt

Wintons OÜ-le tasutud summad jõudsid vähemalt osaliselt C. Kinkini, kes on varasemalt mh

süüdi mõistetud näilike tehinguahelate lavastamises alusetu sisendkäibemaksu deklareerimise

eesmärgil. Eelnev toetab ka vaidlusaluste tehingutega seonduvalt maksupettuse kahtlust,

seejuures asjaolu, et kaebaja poolt Wintons OÜ arvete alusel tasutud summad ja nende edasine

liikumine võis olla kaebaja kontrolli all.

Maksuhaldur on ühtlasi esile toonud, et A. Rosin (töötajaid juhendanud isik, kaebaja endine

juhatuse liige ja kaebaja praeguse juhatuse liikme eluskaaslane) oli ka OÜ-s Varo Grupp

juhatuse liikmeks kuni 22.06.2015, peale mida sai juhatuse liikmeks C. Kink. Samuti oli A.

Rosin OÜ Swescosteel juhatuse liikmeks kuni 17.02.2015, pärast mida said selle äriühingu

juhatuse liikmeteks K. K. Indreko ja C. Kink. Seega on vaidlusaluse tehinguteahelaga, sh

kaebajaga seotud füüsilised isikud omavahel pikemaajalistes ärialastes ja perekondlikes

sidemetes.

17. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA 13.04.2018 maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud.

Kogutud teave viitab piisava usaldusväärsusega sellele, et Wintons OÜ kaebajale teenust ei

osutanud ning puudub võimalus, et kaebaja seda ei teadnud (olukorras, kus töid teostanud

füüsilised isikud olid faktiliselt kaebaja töötajad). Seega puudus kaebajal alus Wintons OÜ

arvete alusel sisendkäibemaksu arvestada (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1).

Väljamaksete tegemist selliste arvete alusel, millel märgitud teenust ei ole tegelikkuses saadud

ja mida kaebaja teadis, tuleb ühtlasi lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks, millelt

kuulub tasumisele tulumaks (TuMS § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja 4). Maksuhaldur on seejuures

jätnud tulumaksu määramata sellelt osalt väljamaksest, mille puhul on tuvastatud, et vaatamata

algdokumendi puudulikkusele on vahendeid siiski kasutatud kaebaja ettevõtluse tarbeks (s.o

tasutud kaebaja töötajate töötasu).

Eeltoodust tulenevalt ei kuulu OÜ Heindre kaebus rahuldamisele.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik

15 Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-74-09 p 10

16 K. K. Indreko 07.12.2016 suuliste seletuste protokoll – MTA vastuse lisa 14