Legislator Case Law & Legislation
2-19-1255/5 AI generated

2-19-1255/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-1255/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-19-1255/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
contract for medical treatment arbitration clause contrary to medical advice termination agreement therapeutic cross-comparison compensatory rest
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Merit Helm Näncy-Marita Maltseva Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1255 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi R G vastu tervisekahjustuste tekitamisega seotud ravikindlustushüvitiste hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Haigekassa (registrikood xxx), asukoht Lastekodu tn 48, 10144 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Pille Pihler, e-post: pille.pihler@haigekassa.ee Kostja: R G (isikukood xxx), registrijärgne elukoht xxx; muu sideaadress xxx, e-post: xxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Eesti Haigekassa ja R G´i vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt: 1.1 Kostja tunnistab hageja nõuet 4 187,34 (neli tuhat ükssada kaheksakümmend seitse eurot ja 34 senti) eurot. 1.2 Kostja tasub punktis 1.1 nimetatud nõude summa Eesti Haigekassa arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is või arveldusarvele nr xxx AS-i SEB Pank ositi 42 (neljakümne kahes) osas kalendrikuu 20.ndaks kuupäevaks alates kohtumääruse kinnitamisele järgnevast kuust ning mitte vähem kui 100 (üks sada) eurot kuus. Viimase makse suurus on 87,34 (kaheksakümmend seitse eurot ja 34 senti) eurot. 1.3 Kohustus on täidetud, kui nõude kogusumma on laekunud hageja arveldusarvele. Makse selgitusse tuleb märkida „G, tsiviilasjas 2-19-1255“. 1.4 Maksega hilinemisel, või kui sooritatud makset ei ole võimalik üheselt seostada tsiviilasjaga 2-19-1255 (kompromissiga) makse selgituse ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem punktis 1.2. määratud osamaksest, kohustub kostja viivitamata tasuma kogu tasumata summa.

2 (3) 1.5 Juhul kui kostja kohustub punktis 1.4 sätestatud alusel viivitamata tasuma kogu tasumata summa ning võlgnevus ei ole laekunud hageja arveldusarvele

5 tööpäeva jooksul, on hagejal õigus pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Täitemenetlusega kaasnevad kulud kannab kostja.

2. Antud asjas hagejal menetluskulud puuduvad ja kostjal ei ole hageja ees muid kohustusi. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-1255 kompromissiga.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks selliselt, et pooltelt menetluskulusid välja ei mõista.

5. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. 25.01.2019.a esitas Eesti Haigekassa hagi R G vastu tervisekahjustuste tekitamisega seotud ravikindlustushüvitiste hüvitamise nõudes.

2. 15.02.2019.a kohtumäärusega võttis kohus avalduse menetlusse.

3. 14.03.2019.a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu. Pooled paluvad kohtul kokkulepe kinnitada ning lõpetada tsiviilasjas menetlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohus leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Kompromiss kuulub kinnitamisele.

6. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

7. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda. Kuivõrd kohtutoimikust nähtuvalt menetluskulud puuduvad, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

3 (3) /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik*