1-19-1571/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-1571

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. 2019, Tallinn märts Kriminaalasja number 1-19-1571 (18231602614) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi L.H s

üüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi L s ühimenetluse Prokurör Alan Rüütel Süüdistatav L.H

Ik: XXX; Eesi Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; töökoht: puudub; elukoht: XXX, asukoht Tallinna Vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 09.11.2018, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 10.11.2018 vahistamismääruse alusel kuni 09.01.2019, vahi all pidamise tähtaega pikendatud kuni 09.03.2019.

V asem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus, viimati ar

- Harju Maakohtu 14.09.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p

9 ja § 25 lg 2 järgi ja KrMS § 238 lg 2 ning KarS § 68 lg

1 alusel vangistus 1 kuu ja 27 päeva, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga kohaldamata. Katseaeg 14.09.2015 kuni 13.09.2016. Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. L.H

118 lg 1 p 1 ja

süüdi tunnistada KarS § ettenähtud kuriteo toimepanemises mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat. 2. L.H-le kolmandiku KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud.

3. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ära kandmisele osa karistusest, so vangistus 6 (kuus) kuud. 4. karistusaja hulka eelvangistus ning m koheselt KarS § 68 lg 1 alusel arvestada õistetud ja kandmisele kuuluva 6 (kuus) kuulise vangistuse kandmist arvestada alates L.H kahtlustatavana kinni pidamisest, s.o alates 09.11.2018.

5. vangistus 2 KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud osa karistusest, so tähtajaline

(kaks) aastat ja 10 ( ) kuud L.H kümme jäetakse suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et L.H temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 pun tide 1 kuni 6 sätete alusel pan k dud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 sätestatud kohustus Lääne p 2, 5, 8 i Tallinna Vangla - Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all ( , tel.: 663 7076 Pärnu mnt 142, Tallinn ). 6. KarS -de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada L.H-d

§ 75 lg 1 p järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territoorium

i piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

7. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.

8. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata L.H-le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi.

9. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata L.H-le käitumiskontrolli ajaks kohustus asuda vangistuse kandmise järgselt alkoholismivastasele ravile, millega kaasnevad psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtud ning ravi kestab kuni raviarsti otsuseni selle kohta, et ravi ei ole enam vajalik.

10. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata L.H-le käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

11. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada L.H-le määratud 3 (kolm) aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.03.2019.

12. L.H

suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva 6 kuulise vangistuse tähtaja saabumisel. Menetluskulu

13. L.H-lt

välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1350 (tuhat kolmsada

viiskümmend) eurot; - isiku ekspertiisi nr

; XX teostamise kulud 84 (kaheksakümmend neli) eurot - määratud kaitsjale Karine Nersesjan kohtueelses menetluses makstud tasu 30 (kolmkümmend) eurot ja määratud kaitsjale Leelo Viil kohtueelses menetluses makstud tasu 240 (kakssada nelikümmend) eurot ning määr atud kaitsjale Leelo Viil kohtulikus menetluses makstud tasu 210 (kakssada kümme) eurot, kokku kaitsjatele makstud tasu 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; s.o kokku menetluskulu 1914 (tuhat ) eurot, mis tuleb kohtuotsuse üheksasada neliteist jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „ , menetluskulud, ositi tasumine“. L.H , 1-19-1571 Makseinfo koos viitenu L.H-le mbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

XXX ukse avamiseks ja lukustamiseks tehtud kulutused, mis on Lukuabi arve kohaselt 55 (viiskümmend viis) eurot, jätta riigi kanda. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluse käigus ära võetud objektid , salvestised

14. 09.11.2019 korterist Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus XXX kaasa võetud rohelist tooni polosärk, mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule J L . (akt 2019-225) 15. korterist proov Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX kaasa võetud verekahtlasest määrdumisest polosärgil (pakend 1.1), asitõendite laos Tallinn, mis asub Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. (akt 2019-225) 16. korter proov Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX ist kaasa võetud verekahtlasest määrdumisest põrandal asitõendite laos Tallinn, (pakend 2), mis asub Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. (akt 2019-225)

17. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 korterist kaasa võetud XXX punasemusta käepidemega nuga (pakend 3) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel hävitada ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. (akt 2019-225) 18. korteri Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX st kaasa võetud musta värvi noatupp (pakend 4) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel hävitada KrMS § 126 ning lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. (akt 2019-225)

19. Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud pappkarp sigareti konidega (pakend 5), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi

. (akt 2019-225) 20.

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud plekkpurk sigareti konidega (pakend 6), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi

. (akt 2019-225) 21.

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud valgete täppidega sinine kruus sigareti konidega (pakend 7), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi

. (akt 2019-225) 22.

valget Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud värvi kruus „Bandi“ (pakend 9), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi

. (akt 2019-225) 23.

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud klaaspudel „Laua viin“ (pakend 10), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi

. (akt 2019-225) 24.

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud plastpudel „Selver. Apelsini porgandi mahlajook“ (pakend 11), mis asub -sidruniasitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. (akt 2019-225) 25. .11.2019

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09 XXX korterist kaasa võetud plastpudel „Coca Cola“ (pakend 14), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi

. (akt 2019-225) 26. 1.2019

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.1 XXX korterist kaasa võetud plekkpurk „Monster“ (pakend 15), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi

. (akt 2019-225) 27.

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.201 XXX korterist kaasa võetud noatupega nuga „Fiskars“ (pakend 16), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, kui konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asi. (akt 2019-225) 28.

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud roheline kaart „Tallinn ja Harjumaa ühiskaart“ aknalaualt (pakend 17), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtu setu asi. (akt 2019-225) 29.

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud plekkpurk „Rock“ (pakend 19), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi

. (akt 2019-225)

30.

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud musta käepidemega nuga (pakend 20), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi. (akt 2019-225) 31.

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud roheline kaart „Tallinn ja Harjumaa Ühiskaart“ jope taskust (pakend 21), mis asub asitõendite laos Tall

. (akt inn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi 2019-225) 32. - Asitõend: 09.11.2018 Põhja Eesti Regionaalhaiglast aadressilt J.Sütiste tee 19, Tallinn kaasa võetud kannatanu J jope „House“ kapuutsiga roheline s (lahti lõigatud) L -hallika (pakend 1), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tagastada KrMS § 126 lg

3 p 2 alusel asja omanikule J L . (akt 2019-225) 33. - Asitõend: 09.11.2018 Põhja Eesti Regionaalhaiglast aadressilt J.Sütiste tee 19, Tallinn kaasa võetud kannatanu J L sinised teksapüksid „Denim Reserved“ (pakend 2), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule J L . (akt 2019-225)

34. Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud küünealused kaapeproovid (pakend 1), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. (akt 2019-225)

35. Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud must jope (pakend 2), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 tagastada KrMS § 126 lg

3 p 2 alusel asja omanikule L.H-le ning anda L.H kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks L.H isiklike asjade hulgas. (akt 2019-225)

36. Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud musta värvi sviiter (pakend 3), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule L.H-le ning anda L.H kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks L.H isiklike asjade hulgas. (akt 2019-225)

37. Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud halli värvi seljaosa ja punase aga polosärk (pakend 4), mis asub asitõendite -halli-triibulise esios laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule L.H-le ning anda L.H kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks L.H isiklike asjade hulgas. (akt 2019-225)

38. Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud beežid tumedate elementidega püksid koos püksirihmaga (pakend 5), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule L.H-le ning anda L.H kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks L.H isiklike asjade hulgas. (akt 2019-225) 39. musta Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud värvi sokid „Adidas“ mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (pakend 6), tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule L.H-le ning anda L.H kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks L.H isiklike asjade hulgas. (akt 2019-225)

40. Asitõend: 09.11.2018 kahtlustatava L.H isiku läbivaatuse käigus võetud puuteproov (pakend 7), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi

. (akt 2019-225) 41.

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2 XXX korterist kaasa võetud mobiiltelefon „Huawei“ (pakend 8), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tagastada asja omanikule K H ning anda L.H kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks L.H isiklike asjade hulgas. (akt 2019-224) 42.

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud mobiiltelefon „Xperia“ Sony Ericsson“ (pakend 12), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. (akt 2019-224)

43.

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX korterist kaasa võetud mobiiltelefon „Samsung“ (pakend 13), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

(akt 2019-224) 44.

Asitõend: sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 XXX orterist kaasa võetud mobiiltelefon „ “ (pakend ), mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1, LG hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. (akt 2019-224) 45. ning CD plaat Asitõend: CD plaat sündmuskohavaatluse fototabeliga nr 183088 häirekeskuse kõnesalvestisega, mis asuvad kriminaaltoimiku tagakaanel ümbrikus, jätta

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

46. Muud esemed: XXX

võtit, mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud kinnistu omanikule A T de omanikule A T . jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg le 1, esitades määruskaebuse 15 - päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlu

statava kohtumääruse teinud kohtule.

1.

SÜÜDISTUSE SISU

L.H ´t süüdistatakse selles, et tema 09.11.2018 kella 09:07 paiku aadressil XXX asuvas korteris lõi ühe korra noaga J L (L) rindkere piirkonda. Oma tegevusega põhjustas L.H J L tahtlikult eluohtliku tervisekahjustuse, s.o rindkere eesseina lahtine haav, millega tekitas kannatanule vasaku kopsu ülasagara vigastuse, mille tulemusel tekkis õhkrind. Sellise teoga tekitas L.H kannatanule raske tervisekahjustuse.

Oma tegevusega pani L.H toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kurite toimepanemises on tõendamist leidnud täies o

mahus

. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

Kannatanu J L ütluste (tl 25-29) kohaselt 09.11.2018 hommikul vabanes ta M haiglast, kuhu oli ta viidud XX maja juurest. Pärast haiglast vabanemist läks ta XX korterisse. Elab seal koos oma venna I ja E. K tn korterisse jõudes olid korteris E ja L.H. L.H joob tema sõnul kõvasti viina. Kui L.H tsüklisse on sattunud ja väga joobes on, siis ta muutub agressiivseks. Kannatanu sõnul istusid nad korteris kolmekesi maha. Tema istus diivanile ja võttis ühe lonksu viina pudelist, mis oli laual. L.H istus tema kõrval ja istus tema vastas voodi peal.

L.H-l oli seljas lühike E hallikat värvi pluus, jalas tumedad tööpüksid. L.H võttis samuti laua peal olevast viinapudelist lonksu ning ägestus järsku, tõusis püsti ja võttis taskust noa välja. Nuga oli nagu ehitusnuga, punase peaga ning nuga oli tupes. Kui L.H ehitusnoa taskust välja võttis, siis ta ütles „ma võin sulle nuga anda“. Kanntanu ei oska öelda, mille peale L.H ägestus. E oli talle eelnevalt trepikotta lastes öelnud, et L.H on tsüklis. Kannatanu sõnul on L.H temast tunduvalt J L pikem, tal oli nuga käes ja ta lõi noaga ülevalt alla talle vasakule poole rinda ning tõmbas siis noa välja.

Ta tundis füüsilist valu. Haavast hakkas verd jooksma ning selle peale ütles L.H, et see ei ole hullu midagi. Sel hetkel oli tal jope lukk eest laht - i. Ta i ning nuga läbistas vaid t särk võttis t särgi seljast ning viskas selle toa põrandale kraanikausi juurde. L.H hakkas - kannatanut veel ähvardama, et ta annab talle veel nuga. istus ja ütles L.H-le, et kas ta on täiesti ära E keeranud. L.H ähvardas , et ta lööb teda ka. ütles L.H-le, et talle on vaja kiirabi kutsuda, E E aga L.H ütles selle peale, et pole hullu tahtist korterist väljuda, kuid L.H ütles, et midagi.

E keegi ei lähe korterist välja ja keegi ei kutsu kiirabi. pääses korterist minema. L.H vehkis E noaga ja loopis seda nuga vastu seina. Seejärel viskas L.H noa maha ja ütles, et ta ei tee midagi enam sellega. Seejärel sai kannatanu toast põgenema. Ta jooksis esimesele korrusele uksest välja, kuid ta ei suutnud enam kaugemale minna, kui kaevuluugi juurde, mis Sõle Selveri pool XX da mineval proual endale kiirabi nurgal on. Tal hakkas pilt eest ära minema. Ta palus möö kutsuda ja selgitas talle, et sai nuga. Ta viskas kaevuluugi juurde pikali, kuna ei suutnud enam käia.

Mäletab, et üks naisterahvas heledate juustega jäi kiirabi saabumist ootama ning proua, kes kiirabi kutsus, pidi ära min Kannatanu sõnul võis kõik juhtuda hommikul kella 10 aeg. ema. Hommikul haiglast vabanedes oli ta kaine ja korteris võttis vaid lonksu viina.

Äratundmiseks esitamise protokolli (30 tundnud ära fotol nr 3 -33) kohaselt on kannatanu J L isiku, kes on L.H ning kes teda korteris pussitas. Kannatanu J L XX sõnu juhuslikust möödujast, kes talle kiirabi kutsus tõendab asitõendi vaatlusprotokoll Häirekeskusele tehtud , kõnest (54 56), mille kohaselt helistas Häirekeskusele naistera on üks - hvas, kes teatas, et

XX mees, kes on rinna piirkonda nuga saanud ning näha on verejooksu. Naisterahva sõnul oli kannatanu talle võõras ning seetõttu ei osanud ta öelda kannatanu vanust ega juhtunu täpsemaid asjaolusid.

Tunnistaja E R -

ütluste (136 139) kohaselt läks ta alates 1. novembrist 2018 kuuks ajaks XX korterisse elama. Seal elasid veel I ja J L. L.H tunneb ta juba üle kümne aasta. Tihedamalt hakkasid läbi saama 2016. aasta jaanuarist. Tema sõnul on L.H kaine peaga väga rahulik ja teeb korralikult tööd. Kui ta alkoholi joob, siis ta muutub agressiivseks, pigem just siis, kui viina joob. Kange alkohol muudab ta täiesti ebastabiilseks, ta sonib läbi une, läheb agressiivseks. Hommikul ei mäleta ta midagi, mis ta öösel teinud on. Tal on närvid läbi. Kui L.H end purju joob keerab ta täiesti ära ja tal tuleb viha purse peale. Ta lihtsalt keerab ära. Varasemalt pole ta kedagi pussitanud. L.H-d ärritab tema isiklik elu kõige rohkem, teda ei tohi nokkida ega torkida. Ta võib ilma põhjuseta lihtsalt agressiivseks minna ja hakkab nö „keema“ ja keer

ab ära, kuigi näiteks enne seda on rahulik.

Tunnistaja E R -20:00 paiku ja sai

sõnul tuli ta 08.11.2018 töölt umbes kella 19:00 XX tänava maja juures kokku M K, J L j V V ja K V a a. Läksid Selverisse ja M K ostis kaks liitrist pudelit viina. Istusid

XX maja juures õues trepi peal. Kella 21:00 paiku helistas talle L.H, kes rääkis, et tahab öömaja saada, kuna läks naisega tülli. Ta oli suhteliselt purjus. Tunnistaja ütles enda sõnul L.H-le , et ta pigem ei tuleks, kuna seal oli juba palju rahvast. L.H ütles, et talle, et ta nad ära saadaks ja J saaks ju jääda. L.H jõudis peale 21:00 millalgi

XX tänava maja juurde, kus kõik koos viina võtsid. L.H oli maja juurde jõudes purjus. J tahtis purjus peaga L.H-ga mõõtu võtta, et näha, kas ta on kõvem mees. Ta ütles J, et ta ei torgiks L.H-d , kuna ta on just naisega tülli läinud ja ei ole väga heas meeleolus. L.H mitu korda lennutas vastu sõiduteed, J aga pärast seda rahunes kõik maha. Mingi aeg läksid nad kõik koos tuppa – V, L.H , K, J ja M. Istusid toas ja jõid viina. Õhtul tuli korterisse politsei. Ta ei tea, kes politsei välja kutsus. Mäletab, et J tuli ka kiirabi, kuna tal olid mingid hingamisraskused. Kiirabi viis J minema. Pärast seda läksid korterist ära ning ta jäid koos L.H-ga korterisse. Liitrisest V, K ja M viinapu

delist jäi lauale pool pudelit viina.

09.11.2018 hommikul ärkas tunnistaja selle peale üles, et E R J L karjus akna all. J tahtis enda telefoni saada. L.H magas sel ajal, kui ta J läks sisse laskma. Ta nägi, et pudelist, mis oli laua peal varasemalt poolik, oli L.H veel viina joonud. Kui ta koridorist J ülesse jõudis oli L.H juba ülesse tõusnud. Tõustes oli ta veel purjus. Võib olla öösel jõi seda viina, mis laua peal oli. - Öösel L.H sonis läbi une. Tunnistaja istus enda sõnul enda vana voodi peale. Tema viina ei joonud. J ja L.H hakkasid viina jooma. J J oli haiglast tulles kaine. Ühel hetkel oli külmkapi juures püsti. L.H tõusis diivani pealt püsti ja vehkis oma käega. Ta ei näinud, kas tal oli midagi käes, kuid ta nägi, et L.H lõi parema käega J rinna piirkonda vasakule poole. Ta nägi, et pärast löömist oli seljas oleva heledat värvi pluusi vasakult poolt õla piirkonnast pluus katki ning J samast kohast jooksis verd. Nuga ta L.H käes ei näinud. Ta mäletab, et L.H-l olid sel ajal jalas ehituspüksid. Tunnistaja oli korteris veel paar minutit ja läks siis korterist ära. Kui ta korterist lahkus, siis L.H istus diivanil ning J istus laua juures. Kui ta lahkus, siis oli kõik taas rahulik, välja arvatud L.H, kes ütles , et ta on veel peksu väärt. Tunnistaja ütluste kohaselt ei J viitsinud tema enam seal korteris olla, sest L.H hakkas ka tema kallal mölisema. Tunnistaja ei pidanud vajalikuks abi kutsuda, sest kõik tundus oleva rahulik ja pealegi koguaeg kakeldakse ja ta ei arvanud, et asjad nii hullud on. Hiljem sai tunnistaja teada, et J on haiglas. Ta ise rääkis J telefoni teel ning J

ütles talle, et nad olid XX tänava korteris L.H-ga viina joonud ja ühel hetke J J ei olnud asjale pihta saanud ja l L.H ütles : „ma pean ühe korra veel sind suskama“. siis oligi L.H J J äsanud. Ta selgitas , et L.H valas lihtsalt oma viha tema peale välja ja et L.H oleks ükskõik keda pussitanud, kes sõnul oli L.H pärast noaga J asemel oleks olnud. J pussitamist magama jäänud nuga käes. oli korterist verisena välja hiilinud ja mööduja oli J kiirabi talle kutsunud. Tunnistaja ei usu, et J L.H-d provotseeris, sest J tuli haiglast kainena tagasi. Ta arvab, et L.H lihtsalt plahvatas ja valas oma viha välja Tunnistaja sõnul sai J peal. ta aru, et kui J oli ühe korra nuga saanud, siis nad istusid ja jõid viina edasi ja kui L.H teist korda J nuga andis, siis J ootas, kuni

L.H ära vajus ja hiilis siis korterist minema.

Eeltoodud tõenditest nähtub, et kannatanu on andnud riimuvaid ütlusi selle tunnistaja E R ja kohta, et 09.11.2018 viibis kannatanu J L korteris koos tunnistaja E R XX ja süüdistatav L.H-ga . Nii kannatanu kui ka tunnistaja on öelnud, et L.H oli tol hetkel oma joomisega taas tsüklisse sattunud. Samuti on mõlemad kinnitanud, et kui L.H alkoholi joob, siis ta muutub agressiivseks ja eriti siis kui viina joob. Kange alkohol muudab ta täiesti ebastabiilseks ja agressiivseks. Ta võib ilma põhjuseta agressiivseks minna ja keerab ära, kuigi enne seda on rahulik. Kannatanu oli enda sõnul 09.11 hommikul võtnud ühe pitsi viina, kuid oli kaine, sest oli just haiglast välja saanud. Ka tunnistaja sõnade kohaselt oli J L tol hommikul kaine. Samuti kattuvad kannatanu ja tunnistaja ütlused selles, et L.H ägestus ootamatult ja ilma põhjuseta ning ühel hetkel lõi L.H parema käega Jt rinna piirkonda. Tunnistaja E R ei näinud, kas L.H-l oli löömise hetkel midagi käes, kuid ta nägi, et pärast löömist jooksis õla J piirkonnast verd. J Asjaolu, et tunnistaja ei näinud, millega L.H lõi ei kahanda tunnistaja ütluste usaldusväärsust, kuna rünne L.H poolt toimus ootamatult ja see polnud kuidagi etteaimatav, mistõttu on eluliselt usutav, et tunnistajal võis jääda märkamatuk E R s nuga, millega L.H kannatanut pussitas.

Tunnistaja on enda ütlustes öelnud, et ta aru sai aru, et kui J oli ühe korra nuga saanud, siis nad istusid ja jõid viina edasi ja kui L.H teist korda ootas, kuni L.H ära vajus J nuga andis, siis J ja hiilis siis korterist minema. Süüdistatavale on esitatud süüdistus eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises, mis väljendus selles, et süüdistatav lõi ühe korra noaga J L rindkere piirkonda. Kannatanu enda ütlustest nähtub samuti, et süüdistatav lõi teda ühe korra noaga. Kui kannatanu on tajunud vaid ühte lööki ja vaid ühest löögist tingitud valu ja vaid ühest löögist on põhjustatud eluohtlik tervisekahjustus, siis tuleb selle juurde ka jääda. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta tunnistaja ütlused selles osas nagu oleks süüdistatav kaks korda kannatanut pussitanud. Samuti ei ole kohtul

e esitatud tõendeid, mis viitaks kahele noalöögile.

Kannatanu ja tunnistaja riimuvaid vad ütlusi kinnita ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga nr 183088 CD plaadil (tl 3-6; CD plaat toimiku tagakaane küljes), millelt nähtub sündmuskohalt leitud verekahtlane määrdumine ning kannatanu verekahtlase määrdumisega katkine polosärk Neid on vaadeldud ka asitõendi ja teo toimepanemise vahend, s.o nuga. vaatlusprotokollis koos fototabeliga (tl 64-69 I e protokolli koos fototabeliga ). siku läbivaatus st

(tl 7-13) J L nähtub, et rinna ülaosas on plaaster, vasaku külje peal suurem side, millest väljas toru. Isiku vasakul käel näha verega määrdumist.

Tunnistaja V O -42) kohaselt oli ta 09.11.2018 autopatrullis koos patrullpolitseinik ütluste (41 T L ning sai väljakutsed aadressile XX, kus mees on saanud noaga löögi rindu. Sündmuskohale jõudes oli XXX ja S tänava poolsel küljel kõnnitee ääres muru peal poolistuvas asendis J L. Tal oli seljas rohelist värvi ruuduline jope, jope lukk oli eest lahti ning tema ülakeha oli paljas. Kiirabi osutas J L J L J L esmaabi. Ta küsis käest, et mis juhtus ja kes teda lõi, mille peale vastas: „L.H“ Seejärel küsis, et kus see juhtus. Selle küsimuse peale vastas ta, et korteris. . Seejärel läksid nad X. korrusele. Politseile teadaolevalt elab J L korteris . Korduvatele XX koputustele ust ei avatud, kuid korterist XX oli kuulda joobes mehe jorinat. Seejärel avasid nad ukse, uks oli lukustamata. Korterisse sisenedes istus paremal pool seina ääres oleval voodil meesterahvas. Meesterahvas oli tugevas joobes. Isik ei allunud politsei korraldustele käed nähtavale panna. Tunnistaja sõnul tundu , et joobeseisundi tõttu ei saanud isik lihtsalt s kohati asjadest aru. Isikule lähenedes nägid politseinikud tema kõrval paremal pool voodi peal ehitusnuga, noa kõrval oli ka musta värvi vutlar. Isik toimetati Kesklinna politseijaoskonda, kus nähti kätel oli näha vere äärdumist. , et L.H m Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 73- ell 09:24 . L.H-l 74) tõendab, et L.H peeti kinni 09.11.2018 k XXX silmaga nähtavaid vigastusi ei tuvastatud.

Eeltoodud sündmuste kirjeldustele toimunu kohta vastavad ka kannatanul nähtuvad vigastused. J L vigastusi ja SA Põhja Eesti Regionaalhaiglasse saabumist tõendavad - J L ravidokumendid (tl 18-24). Ravidokumentide kohaselt saabus J L 09.11.2018 haiglasse noahaavaga vasaku rangluu piirkonnas. Dokumentide kohaselt oli noaga lööjaks L.H nimeline isik. Haiglast tuvastatud kannatanul traumaatiline hemopneumotooraks, s.o veriõhkrind. Isiku ekspertiisiakt nr (tl 35-40) kohaselt tuvastati kannatanul r - XX innaõõnde ulatuv torke lõikehaav vasakul pool rindkere eespinnal koos vasaku kopsu ülasagara vigastusega, nahakriimustus vasaku küünarvarre sirutuspinnal ja nahaalune verevalum vasaku küünarvarre alumises kolmandikus. J L tuvastatud vigastused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal. Torkelõikehaav vasakul pool rindkerel on iseloomulik teravale vägivallale ja võis olla tekitatud löögist teravaservalise torke lõikevahendiga (noaga). Nahakriimustus vasakul küünarvarrel - võis olla tekitatud teravaservalise eseme (võimalik, et noa lõikeserva) libiseval liikumisel nahapinnal. Nahaalune verevalum vasakul küünarvarrel võis olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega või kukkumisest/löömisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel koos kopsu vigastusega on eluohtlik tervisekahjustus. Ekspertiisiks esitatud meditsiinidokumentides puudub J L vasakul pool rindkerel paikneva torkea selle tekitamist ekspertiisiks lõikehaava üksikasjalikum kirjeldus, kuid ei saa välistad esitatud fotodel kujutatud punast värvi käepidemega ehitusnoaga.

Tunnistaja V V ütluste (tl 44-46) kohaselt 08.11.2018 koos K V ja J , K läks ta XX. Jõid õllet ja siidrit ning said kokku E R (hüüdnimega E). XX maja juures ütles E, et L.H oli talle helistanud ning öelnud, et läks naisega riidu ja ühineb nendega. Umbes 30 45 minuti päras tuli L.H .

- Selleks ajaks olid nad jõudnud kamba peale ära juua ühe pudeli viina ja teisest pudelist pool. Kui L.H jõudis oli ta alkoholijoobes ning J oli ka tugevas alkoholijoobes. Mingi hetk hakkasid J mavahel taidlema. Tema koos K ja L.H õues o tõid poest kaks 1 liitrilist Laua Viina ning käksid . Esimese pudeli jõid rahulikult ära. Vahepeal käis ka politsei korteris, korterisse XX kuna naaber oli liigse lärmi peale politsei kutsunud. L.H viidi alla, kuna tal ei olnud isikut tõendavat dokumenti kaasas. Kui L.H alla viidi, valas terve klaasi viina ja jõi selle J endale ruttu ära. Selle peale ta viskas põrandale külili magama. Mõne aja pärast K ütles talle, et

J ajab suust mingi vedelikku välja ja on näost sinine. Seepeale kutsuti viidi ära. J kiirabi ja J Peale seda läks tunnistaja korterisse tagasi. Korteris oli E, K, L ja K. L.H oli tunnistaja sõnul väga joobes ja käitus imelikult. Ta istu diivani peal ja vehkis lihtsalt kätega oma näo ees. Ta oli nii purjus, et ei suutnud midagi selgesõnaliselt välja öelda. Mõni hetk hiljem tunnistaja koos K ja K E L.H. lahkus korterist ja korterisse jäi ja Järgmisel hommikul 09.11.2018 kella 08:56 ajal helistas talle E

E J tuli ja ütles, et liigub nende juurde. Tunnistaja sõnul oli talle öelnud, et hommikul kell 07:00 paiku

J korterisse. E XX tänavale ja ta lasi oli tunnistajale öelnud, et kui

ta korterist lahku, siis L.H oli olnud agressiivselt meelestatud. E sõnul oli ta korterist lahkunud, kuna ta ei olnud varasemalt L.H-d selliselt käitumas näinud ja ta ei tahtnud seal korteris olla. Tunnistaja sõnul oli E talle öelnud, et teel nende juurde käis ta poest läbi ja kuulis uudistest, et

E helistas selle peale tunnistajale V V ja XX tänaval oli pussitamine toimunud. ütles, et pussitamine võis olla korteris , kuna L.H oli väga agressiivselt meelestatud. XX Tunnistaja sõnul oli E talle kinnitanud, et kui tema korteris viibis, siis J ja L.H ei olnud veel tülis ning oli kõik korras. J

Tunnistaja I E ütluste (tl 47 49) kohaselt 08.11.2018 sai ta Sõle tänaval kokku I - , J ja E. Läksid alkoholipoodi ja ostsid suured õlled ning liikusid tänava korterisse, XX kus elavad J ja I. Korter V ja tema naine K. Nad hakkasid jooma ning mingil hetkel tuli isse jõudes olid seal seltskonda L.H. Mingil hetkel käis korteris politsei ning hiljem räägiti talle, et korteris oli käinud ka kiirabi, sest J oli ennast üle joonud. Mingil hetkel lahkus ta koos V ja K korterist ning korterisse jäi L.H ja E. Korterist lahkudes oli L.H väga purjus, ta tolgendas mööda tube ringi ja rääkis pudi keeles, ta käitus veidralt. Hiljem kuulis kellegi käest, et J oli pussitatud.

Eeltoodud tunnistajate V V ja I E ütlustest nähtub, et nad ei tea tõendamiseseme asjaolusid, kuna ei viibinud teo toimepanemise ajal (09.11) korteris ning on juhtunu osas saanud teavet teiste isikute vahendusel, mistõttu ei ole võimalik nende tunnistajate ütlustega süüdistatava süü olemasolu või puudumise tuvastamiseks arvestada. Arvestada saab eelnimetatud tunnistajate ütlustega osas, mis puudutab L.H käitumist ja seisundit pussitamisele eelnevalt, kuna siis viibisid tunnistajad ka ise korteris. Seejuures tuleb tõdeda, et tunnistajate ütlused on üheselt riimuvad ning mõlemad tunnistajad on öelnud, et L.H oli juba 08.11 õhtul väga purjus ning samuti käitus väga veidralt istu diivani peal ja vehkis lihtsalt kätega oma näo , rääkis pudi - ees keeles ega suutnud midagi selgesõnaliselt välja öelda.

L.H kahtlustatavana antud ütluste (tl 87-89) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemis

E R, kes elab aadressil . Samas t. Enda sõnul läks ta 08.11.2018 külla XXX korteris elavad veel J ja I E ja I . J korteris ei olnud. Enda . Kui ta korterisse läks, siis olid seal sõnul jõid nad korteris viina. Viina jõid nad mitu pudelit ja jäi ööseks Ei korterisse. Magama ta

08.11 öösel vastu 09.11 ei läinudki. Hommikul oli vist korteris Inno, J ja E. 09.11.2018 hommikul jõi ta enda sõnul samas korteris edasi. Enda sõnul oli ta väga purjus. Ta ei mäleta, miks tekkis vaidlus või tüli ning ei mäleta, kes alustas või miks. Tal tekkis rüselus J. Tal oli seljas musta värvi jope ja jalas tööpüksid. Tööpükste taskus paremal pool oli ehitusnuga, mida kandis suhteliselt tihti kaasas, kuna tööalaselt läks seda vaja. Ta ei mäleta, mis värvi või milline nuga välja nägi. Ta ei mäleta vahepealset hetke, kuid mäletab, et ühel hetkel oli tal ilmselt paremas käes sama ehitusnuga, mida tavaliselt taskus kannab. Ta ei tea, miks tal see nuga käes võis olla. Kuid mäletab, et tuikus ülitugevalt ja kukkus noa otsa. J Nuga tabas teda kopsu piirkonda. I ja E pidid ka samal ajal toas olemas. Hetkest, kui J noa otsa kukkus ei mäleta ta enam midagi. Teab vaid seda, et ühel hetkel oli ta politseijaoskonnas. Enda sõnul ei tarvita ta alkoholi tihti ja kui tarvitab, siis agressiivseks ei muutu.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 71-72) kohaselt 09.11.2018 kell 09:57 tuvastati L.H-l alkoholijoove 1,58 mg/l. Lisaks esineid L.H-l joobele viitavad järgmised tunnused: silmade punetus, suured silma pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, kõne aeglane, ei taju aja-, isiku ja kohataju, viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta ning koordinatsioon väga häiritud.

Isiku läbivaatuse protokolli (tl 75-86) kohaselt oli L.H-l seljas musta värvi verekahtlase määrdumisega jope ning parema käe pöidla ja nimetissõrme vahel asuval peapesa osal kuivanud verekahtlane määrdumine.

Eeltoodud tõenditest nähtub, et süüdistatava ütlused langevad kokku kannatanu ja kõigi tunnistajate ütlustega selles osas, et 08.11.2018 viibiti seltskonnaga XXX korteris ning joodi alkoholi. Samuti kattuvad tunnistajate, süüdistatava ning kannatanu ütlused selles osas, et L.H oli väga purjus. Kohus loeb kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlused usaldusväärseks selles osas, milles need omavahel kattuvad.

Kohtu hinnangul esinevad lahknevused süüdistatava, kannatanu ütlustes J L ja tunnistaja E R kõige olulisemas. Süüdistatav on öelnud, et kannatanu J L tuikus ülitugevalt ja kukkus noa otsa. Samas on kannatanu ise ja ka samal ajal korteris viibinud E R J L oli tol hommikul öelnud, et kaine. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütlustes, kuna need on omavahel riimuvad. Küll aga on kohtu hinnangul süüdistatava ütlused tõele mittevastavad. Noa otsa kukkumise välistab see, et kannatanu ei olnud purjus, seega ei ole eluliselt usutav, et ta ülitugevalt kõikus. Isegi kui kannatanu mingil põhjusel ise noa otsa kukkus, siis ei saanud kannatanu, kes oli joonud paar pitsi viina enda keha üle kaotada täielikku kontrolli ning oma keha raskusega rakendada kukkumisel niivõrd suurt jõudu, et nuga läbib tema keha ning ulatub kopsu ning tekitab kannatanule torke-lõikehaav rindkere eespinnal koos kopsu ülasagara vigastusega. Noa otsa kukkumise välistab ka eksperdiarvamus, mille kohaselt torke lõikehaav - vasakul pool rindkere võis olla tekitatud löögist teravaservalise tore lõikevahendiga. Kuivõrd -

kannatanul tekkinud tervisekahjustused on tekitatud noaga saadud löögi tagajärjel, mitte aga noa otsa kukkumisest, ei saa süüdistatava ütlusi tuikumise ja noa otsa kukkumise osas pidada eluliselt usutavaks. Kohtueelses menetlusest antud ütlustes oli süüdistatav kõiges kahtlev ega mäletanud, mis täpselt juhtus. Süüdistatav ei osanud täpselt öelda, kes 09.11 hommikul korteris olid, samuti arvab ta, et tal tekkis rüselus , kuid samas ei oska öelda mis põhjusel J ja kes alustas ja miks alustas. Kannatanu ja tunnistaja E R ust ei toimunud, vaid on öelnud, et mingit rüsel äkitselt ning ilma ühegi põhjuseta ründas süüdistatav Rüseluse puudumisele viitab ka J L. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et L.H-l nähtavaid vigastusi ei tuvastatud. Seega ei ole usutav Samuti on süüdistatava väide toimunud rüseluse kohta. süüdistatav kindel, et hommikul olid korteris samal ajal nii tema ise, J, I ja E. Tegelikult aga Innot korteris ei olnud. ustes ei ole ka Süüdistatava vastuolulistes ja ebausaldusväärsetes ütl midagi tavapäratut, kui võtta arvesse isiku alkoholijoovet, mis oli 1,58 mg/l. Tegemist on raske alkoholijoobega, mille puhul isiku võime sündmusi mäletada on piiratud ja mälu võib sellisel juhul olla episoodiline või katkendlik.

Kohtu hinnangul süüdistatava väide, et tuikus ülitugevalt ja kukkus ise noa otsa kannatanu , ei ole usaldusväärsed ega ühti tunnistaja E R ja kannatanu J L ütlustega olulises osas. Süüdistatava ütl , kusjuures süüdistatav väidab mingit used on pigem ennast kaitsvad asjaolu kindlalt teadvat olukorras, kus ta eelnenud ega järgnenud sündmusi ei mäleta süüdistatava ütlused ei . Kuna

riimu teiste kogutud tõenditega ning on seejuures ka ebaloogilised, leiab kohus, et süüdistatava ütlused tuleb tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus selles osas kohtus uuritud teiste tõendite pinnalt. Samuti ei ole kohtul alust kahelda omavahel riimuvate kannatanu ja tunnistaja E R ütluste usaldusväärsuses. Samuti on kannatanu algusest peale rääkinud sündmuste kohta üht ja sama ning öelnud , et noaga lõi versiooni nii politseile kui ka kiirabile teda L.H, mitte et ta oleks ise noa otsa kukkunud.

Seega on tõendamist leidnud, et L.H 09.11.2018 kella 09:07 paiku aadressil

XXX asuvas korteri J L rindkere piirkonda. Oma tegevusega s lõi ühe korra noaga põhjustas L.H J L eluohtliku tervisekahjustuse, s.o rindkere eesseina lahtise haava, millega tekitas kannatanule vasaku kopsu ülasagara vigastuse, mille tulemusel tekkis õhkrind. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast (Vabariigi valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) lähtudes on on rinnaõõnde J L esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna tegemist ulatuva haavaga ning mille puhul oleks saabuda kannatanu surm, kui kannatanu oleks võinud jäänud meditsiinilise abita. Seega on tõendamist leidnud KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teise inimese raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on tud oht le le põhjusta elule.

Järgmisena peab kohus hindama L.H tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut noaga lüüa ja nii ka läks, st süüdistatav saavutas püstitatud eesmärgi. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkisid kannatanul erinevad tervisekahjustused, s.h kannatanule noaga rindkerre lüües tekitas vigastuse, mis oli ohtlik elule, lisaks esinesid kannatanul nahakriimustus vasaku küünarvarre sirutuspinnal ja nahaalune verevalum vasaku küünarvarre alumises kolmandikus. Nahakriimustus võis olla tekitatud teravaservalise eseme libiseval liikumisel nahapinnal. Nahaalune verevalum on iseloomulik tömbile traumale ja võis olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega või kukkumisest/löömisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Nimetatud vigastused võisid olla tekitatud mitte rohkem kui 2- Seega tuleb lisaks tuvastada, kas

3 päeva enne 09.11.2018. süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu vad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega tõsiseid vigastusi, mis või isik saab aru, et noaga rindkeresse lüües võib vigastada ka elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. b ka Kuid süüdistataval oli sellest täiesti ükskõik, mida näita süüdistatava käitumine pärast noaga löömist, s.t ta ei tundnud tekitatud kahjustuste vastu mingit huvi ning tunnistaja E R diivanil edasi ütluste kohaselt istus süüdistatav . Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus.

Süüd või teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et L.H-d ekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt - arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette

18 lg 1 p 1 näinud neljakuni kaheteistaastase vangistuse.

Hinnates L.H süü suurust KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav lõi noaga kannatanut rindkeresse ning tekitas kannatanule - rinnaõõnde ulatuva torke lõikehaava vasakul pool rindkerel koos kopsu vigastusega, millega tekkis oht kannatanu elule. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid, vigastuste tekitamise intensiivsust

ja süüdistatava ükskõikset käitumist kannatanu suhtes on süüdistatava süü keskmine.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses tunnistanud süüteo toimepanemist ning tehtut kahetsenud. Ka kohtuistungil tunnistas süüdistatav enda süüd ning kahetses toimepandut. Seega arvestab kohus süüdistatava kahetsusavaldusega kui kergendava asjaoluga KarS § 5

7 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes.

Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p 9 kuriteo eest, mille eest on m karistuseks 2 kuud

– § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud õistetud vangistust, mille kandmises vabastatud. Seega ei ole t ta oli KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi isikut varem isikuvastase kuriteo toimepanemise eest karistatud, kuid isikuandmed näitavad, et ta on ka varasemalt õigusvastaselt käitunud. Lisaks on isikul ka 10 kehtivat väärteokaristust.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

Kehtiv karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii KarS § 73 kui ka § 74 sätteid. Karistuse kohaldamata jätmise tingimuste valikul tuleb käesoleval juhul lähtuda süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo iseloomust ja selle kestusest ning süüdistatava suhtumisest oma teosse. Süüdistatava suhtes on varem kohaldatud KarS § 74 sätteid ning süüdistatav suutis ka pärast katseaega käituda suhteliselt õiguskuulekalt, kuigi on toime pannud erinevaid väärtegusid, neist viimase 17.10.2018. Seega on süüdistatav jätkuvalt käitunud õigusvastaselt. Kuivõrd KarS § 74 sätted ei suutnud süüdistatavat pikaajaliselt mõjutada, leiab kohus, et vaatamata sellele, et süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, milliste

süüteo eest mõistetakse talle suhteliselt pikaajaline karistus, ei ole mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava te iseloomu ja isikuvastaste süüte o o toimepanemise põhjuseid arvestades tuleb mõistetavast karistusest täitmisele pöörata lühike ajavahemik, andmaks süüdistatavale mõista, et juhul, kui ta ei suuda edaspidi õiguskuulekalt käituda, pööratakse ülejäänud karistus täitmisele. Selleks, et tagada süüdistatava õiguskuulekuse vajadusest arusaamine peab kohus vajalikuks allutada süüdistatav käitumiskontrollile, et ka süüdistatav kõrvalise isiku järelevalve all saaks aru ühiskonnas kehtivate reeglite olulisusest ja teiste isikute õigusest teha oma valikuid, mis ei saa sõltuda süüdistatava tahtest ja arusaamadest. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud alkoholijoobes ning kriminaalasjas kogutud tõenditest võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta, peab kohus vajalikuks panna süüdistatavale ka kohustus mitte tarvitada alkoholi katseajal, millise kohustuse täitmine võib kohtu arvates süüdistatavat enam distsiplineerida kui muud mõjutusvahendid ja aru saada sellest, et alkoholi tarvitamine võib osutuda õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Lisaks sellele, arvestades kriminaaltoimikust tulenevaid andmeid selle kohta, et alkoholi tarvitamine ei ole süüdistatava jaoks erandjuhus, vaid pigem eluga kaasas käiv nähtus, peab kohus vajalikuks vastavalt süüdistatava kohtuistungil antud nõusolekule allutada süüdistatava ka alkoholismivastasele ravile, mis lõppeb raviarsti otsusega ning millega kaasnevad ka psühholoogi ja psühhiaatri külastused, samuti peab kohus vajalikuks kohustada süüdistatavat osalema kriminaalhooldaja poolt valitavas sotsiaalprogrammis, et süüdistatav oleks võimeline oma eluviisi ja senist elukorraldust muutma. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetavast karistusest tuleb kohe ära kanda vangistus 6 kuud ning ülejäänud osa vangistusest jäetakse tema suhtes kohaldamata tingimusel, et ta maksimaalse tähtajaga katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lg 2 p 2, 5 ja 8 sätestatud kohus kriminaalhooldaja järelevalve all. tusi

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning ekspertiisi kulu, samuti lukuabi teenuse kasutamise kulu. Kui sundraha suurus on tuletatav kuriteo raskusastmest ja seadusest ning selle väljamõistmine kannab endas kriminaalmenetluse üldiste kulude süüdimõistetutelt sissenõudmise eesmärki, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine, siis määratud kaitsjale makstud tasu ja ekspertiisikulu puhul on tegemist kuluga, mis seondub vahetult konkreetse kriminaalasjaga ja mille suurus on üheselt väljaarvestatav.

Isiku ekspertiisi nr

105 lg 1 kohaselt korraldatakse XX kulu osas märgib kohus, et KrMS § ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus.

Puutuvalt määratud kaitsjale makstud tasudesse leiab kohus, et riigi õigusabi osutamine süüdistatavale on olnud vajalik ja põhjendatud, mistüõttu on ka sellele tehtud kulutused põhjendatud ning mõistlikud.

Lisaks on kriminaalasjas Lukuabi arve 55 euro ulatuses (tl 128), mida on loetud menetluskuluks, kuid kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalasjast ei ilmne vajadust selle kulu tegemiseks. Kriminaalasjast on küll näha, et see kulu on tehtud, kuid kulu eesmärki kriminaaltoimikus kogutud tõenditest ei nähtu. Võib küll oletada, et luku vahetuse võis tingida vajadus sündmuskoht säilitada või kaitsta korteriomaniku vara, kuid sellekohaseid tõendeid kriminaaltoimikus ei ole, mistõttu ei saa kohus lugeda seda kulu ka põhjendatud menetluskuluks, mida peaks süüdistatava kantava menetluskulu hulka arvata. Seetõttu jääb kantud menetluskulu 55 euro ulatuses selle kandja kanda, s.t riigi kanda.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral . Senise kohtupraktika esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et inkrimineeritud kuritegu ei olnud süüdistatava jaoks juhuslik õigusrikkumine, vaid süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud ning süüdistatav on teadlik sellest, et kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud jäävad süüdimõistetu kanda. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtulikul arutamisel ka mingeid muid menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulu riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet, mistõttu tuleb menetluskulu

täies ulatuses jätta süüdistatava kanda.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust kogumis ja asjaolu, et süüdistatav asub kandma vangistus, mille kandmise ajal ei pruugi ta igapäevaselt olla tööga hõivatud ja sissetuleku saamine ei pruugi karistuse kandmise ajal olla tagatud, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 -d 7 ja 12). Kohus selgitab kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p ka, et kohtu määratud 12 kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg sa - abunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. ASITÕENDID

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (tl 123-127 ).

Sündmuskoha vaatluse käigus 09 võetud käepidemega .11.2018, XXX on kaasa punase-musta

nuga (pakend 3). Noa näol on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga, seega tuleb nuga KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi.

Sündmuskohta vaatluse käigus võetud 09.11.2018, XXX korterist on kaasa rohelist tooni polosärk . Kuivõrd asja omanik on teada ja asjal ei ole otsuse (pakend nr 1), mis kuulub J L jõustumise järgselt enam tõenduslikku väärtust, tuleb see ada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagast J Lle.

Sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2018 XXX korterist on kaasa võetud proov verekahtlasest määrdumisest polosärgil (pakend 1.1), proov verekahtlasest määrdumisest põrandal (pakend 2), pappkarp sigareti konidega (pakend 5), plekkpurk sigareti konidega (pakend 6), valgete täppidega värvi kruus „Bandi“ sinine kruus sigareti konidega (pakend 7), valget

(pakend 9), klaaspudel „Laua viin“ (pakend 10), plastpudel „Selver. Apelsini porgandi mahlajook“ -sidruni-

(pakend 11), plastpudel - (pakend 14), (pakend 15), „Coca Cola“ plekkpurk „Monster“ roheline kaart „Tallinn ja Harjumaa ühiskaart“ aknalaualt plekkpurk „Rock“ (pakend 17), (pakend 19), musta käepidemega nuga (pakend 20), roheline kaart „Tallinn ja Harjumaa Ühiskaart“ jope taskust (pakend 21)

. Kuivõrd tegemist on väärtusetute asjadega tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. Lisaks on sündmuskohalt kaasa võetud noatupega nuga „Fiskars“ (pakend 16), mille omanikku ei ole tuvastatud. Kuivõrd tegem ist on noaga, ei pea kohus võimalikuks seda kellelegi tagastada ning peab vajalikuks selle KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kui väärtusetu asja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Sündmuskohta vaatluse käigus õhja Sütiste 09.11.2018, P -Eesti Regionaalhaiglast aadressilt J. tee 19, Tallinn kaasa kannatanu J L -hallikas (lahti võetud jope „House“ kapuutsiga roheline lõigatud) (pakend nr 1) ja sinised teksapüksid „Denim Reserved“ (pakend 2), mis kuuluvad J L . Kuivõrd asjade omanik on teada ja asjadel ei ole otsuse jõustumise järgselt enam tõenduslikku väärtust, tuleb ada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel need tagast J Lle.

Isiku L.H läbivaatuse käigus 09.11.2018 on kaasa võetud L.H küünealused kaapeproovid (pakend 1) ja puuteproov (pakend 7)

. Kuivõrd otsuse tegemise järgselt kaotavad proovid tõendusliku väärtuse, on tegemist väärtusetute asjadega ja need tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel.

Isiku L.H läbivaatuse käigus 09.11.2018 on kaasa võetud must jope (pakend 2), musta värvi sviiter (pakend 3), halli värvi seljaosa ja punase-halli-triibulise esiosaga polosärk (pakend 4), tumedate elementidega koos (pakend 5), musta sokid beežid püksid püksirihmaga värvi „Adidas“ pakend 6). Kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et tegemist on L.H seljas ( olnud riietega ja seetõttu on tuvastatud ka asjade omanik. Seega tuleb need asjad kohtuotsuse jõustumise järgselt KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada asjade omanikule L.H-le.

Sündmuskoha vaatluse käigus 09.11.2019 korterist kaasa võetud mobiiltelefon XXX on „Huawei“ (pakend 8), mille kohta on L.H avaldanud, et tegemist on tema telefoniga. Kuivõrd asja omanik on tuvastatud, leiab kohus, et telefon tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tagastada L.H-le . Kuna L.H viibib kinnipidamisasutuses, tuleb kõik temale tagastatavad asjad edastada kinnipidamiskoha administratsioonile, hoiustamaks tagastatavaid asju L.H isiklike asjade hulgas.

Lisaks sellele on sündmuskohalt kaasa võetud kolm mobiiltelefoni: mobiiltelefon „Xperia“ Sony Ericsson“ (pakend 12), mobiiltelefon „Samsung“ (pakend 13), mobiiltelefon „LG“ (pakend 18), mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1. Kuivõrd nimetatud esemete omanikku ega seaduslikku valdajat ei ole kohtueelse menetluse käigus tuvastatud ja tegemist on väärtusetute asjadega, tuleb need asjad hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/