4-09-13077/8 · Tallinna Ringkonnakohus

1 4-09-13077

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2009. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-09-13077 Kohtunik Jüri Paap Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.11.2009. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Georgi Talving (ik: 38512210339, kannab karistust Tallinna Vanglas), apellatsioon RESOLUTSIOON

1. Jätta Georgi Talvingu apellatsioon Harju Maakohtu 16.11.2009. a otsusele väärteoasjas nr 4-09-13077 läbi vaatamata ja tagastada see apellandile. 2. Määruse ärakiri saata teadmiseks kohtumenetluse pooltele.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 16.11.2009. a otsusega väärteoasjas nr 4-09-13077 mõisteti G. Talving süüdi NPAS § 151 järgi ja teda karistati arestiga 16 päeva. G. Talvingut kohustati mõistetud aresti kandma asuma hiljemalt 02.08.2010. a.

Apellatsioon

2. Harju Maakohtu 16.11.2009. a otsuse peale esitas G. Talving apellatsiooni, milles ta palub kergendada karistust seoses oma tervisliku olukorraga.

2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja põhjendab seda järgnevaga. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt sai G. Talving käesolevas väärteoasjas tema suhtes tehtud Harju Maakohtu 16.11.2009. a otsuse allkirja vastu kätte ja loobus kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamisest 16.11.2009. a (tlk 85). Kuivõrd samal päeval loobus apellatsiooniõiguse kasutamisest ka kohtuväline menetleja (tlk 85), siis seega on käesolevas väärteoasjas apellatsiooniõigusest loobunud kõik kohtumenetluse pooled ja kohtuotsus jõustus kohe järgmisest päevast, s.o 17.11.2009. a. Seetõttu on antud juhul välistatud kohtuotsuse edasise vaidlustamise võimalus korralises kohtukaebemenetluses. Riigikohus on oma 01.06.2005. a määruses nr 3-1-1-58-05 asunud seisukohale, et isikul on õigus väärteomenetluses tema kohta tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras kaevata väärteomenetluse seadustikus kehtestatud korras, mida selgitatakse kohtumenetluse pooltele ka kohtuotsuse kuulutamisel. Väärteomenetluse seadustiku kohaselt on isikul õigus esitada apellatsioonkaebus, kui ta ei ole apellatsiooniõigusest loobunud (VTMS § 113 lg 4 p 2) ja on seitsme päeva jooksul kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest teatanud kirjalikult soovist kasutada apellatsiooniõigust (VTMS § 137 lg 1). Nimetatud määruses märgib Riigikohus, et väärteomenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid mõiste "apellatsiooniõigusest loobumine" tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna G. Talving loobus käesolevas väärteoasjas tema suhtes tehtud Harju Maakohtu otsusele apellatsiooniõigusest, siis tuleb teda käsitleda isikuna, kellel ei ole enam õigust nimetatud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. VTMS § 142 lg 2 p 2 sätestab, et ringkonnakohtunik teeb apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel sama seadustiku § 136 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada.

4. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 142 lg 2 p-st 2 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle apellandile.

Kohtunik Jüri Paap