2-18-8450/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. märts 2019. a

Tsiviilasja number

2-18-8450

Tsiviilasi

Ü.R. u hagi Jõgeva valla (Vallavalitsuse kaudu) vastu

töölepingu

erakorralise

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

390 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. novembri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jõgeva valla (Vallavalitsuse kaudu) apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Jõgeva vald (Jõgeva Vallavalitsuse

kaudu) (registrikood 77000401); esindaja Egle Lääne

Vastustaja (hageja): Ü.R. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jõgeva valla (Jõgeva Vallavalitsuse kaudu)

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 1. novembri 2018. a otsus

muutmata.

3. Jätta menetluskulud Jõgeva valla (Jõgeva Vallavalitsuse

kaudu) kanda. Ü.R. ule hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ü.R. (hageja) esitas 4. aprillil 2018. a töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Jõgeva valla

(Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kolme

kuu hüvitise väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 22. mai 2018. a otsusega

avalduse, luges tuvastatuks, et kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu

seaduse (TLS) § 88 lg 1 alusel alates 6. märtsist 2018. a on tühine, lõpetas töölepingu TLS § 107

lg 2 alusel 6. aprillist 2018. a ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 390 eurot.

Kostja esitas 1. juunil 2018. a kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Puurmani Vallavalitsuse vahel 29. septembril 2014. a

sõlmitud tööleping nr 171, mille kohaselt asus hageja alates 1. oktoobrist 2014. a tööle Saduküla

Vaba Aja Keskuse majahoidjana 0,25 töökoormusega määramata ajaks palgaga 110 eurot kuus.

Veebruaris 2018 leping muudeti ja hageja põhipalgaks määrati alates 1. jaanuarist 2018. a 0,25

koormuse juures 130 eurot kuus (bruto).

Hageja töökoht viidi 12. detsembri 2017. a Puurmani Vallavalitsuse teatise nr 21.1-10/929

kohaselt üle Jõgeva Vallavalitsuse koosseisu alates 1. jaanuarist 2018. a. 16. märtsil 2018. a

laekus kostjalt hageja kontole 30 eurot 73 senti selgitusega ”Lõpparve”. Hageja sai Maksu- ja

Tolliameti poole pöördumisel teada, et kostja on lõpetanud temaga töölepingu ühepoolselt

5. märtsil 2018. a. Kostja ei ole esitanud hagejale ei kirjalikult ega suuliselt töölepingu

ülesütlemise avaldust ega sellest hagejat teavitanud. Kostja rikkus töölepingu ülesütlemisel

vorminõudeid ja seega on ülesütlemine tühine ja ülesütlemiseks puudub alus. Vastuseks kostja

vastuväitele märkis hageja, et oma tööülesandeid täites ei olnud tal otsest kokkupuudet lastega.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt peeti hageja töökohal Siimusti Lasteaed–

Algkoolis kinni 5. märtsil 2018. a kahtlustatuna laste vastu toime pandud seksuaalkuriteos.

Sama päeva õhtul teavitas lasteaia juhataja tekkinud olukorrast kostjat ja järgmise päeva

hommikul saatis kostja hageja meiliaadressile teate töölepingu ülesütlemisest. Kostjale

teadaolevalt viibis hageja vahi all kuni 7. märtsini 2018. a ja samal päeval sai ta telefonikõnest

lasteaia juhatajaga teada, et temaga on tööleping lõpetatud. Kostja oli üles öelnud ka töölepingu,

mis puudutas hageja töökohta lasteaias ning hageja oli ka selle TVK-s vaidlustanud, kusjuures

nimetatud avaldusele oli hageja lisanud vastava ülesütlemisavalduse, mis on talle saadetud

meiliaadressile mihgel@hot.ee, kuid mõned tunnid hiljem. Kostja dokumendihaldussüsteemi

logiandmete kohaselt on ülesütlemine adressaadini jõudnud. Seega on ebatõenäoline, et hageja

ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud. E-postiga saadetud avaldus on vormikohane, kuna

TLS § 95 ei nõua selle allkirjastamist.

Kuna hagejat kahtlustati ja esitati süüdistus laste vastu toime pandud seksuaalkuriteos, ei

pidanud kostja töösuhte jätkumist hagejaga võimalikuks. Hageja tegu, mis andis

õiguskaitseorganitele põhjuse tema varjatud jälgimiseks ja sellele järgnevaks kinnipidamiseks,

on piisav usalduse kadumiseks. Töölepingu seadus ei seosta tööandja usalduse kaotust ja

klientide usaldamatuse teket süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. Vaatamata sellele, et

hageja töökohustused ei olnud seotud lastega, on võimatu lasteasutuse heakorda tagaval isikul

vältida lastega kokkupuutumist. Majahoidja töökohustusi täites ei ole hagejal lastele võimalik

nii lähedale pääseda kui õpetaja abi kohal ning tõenäoliselt ei saa ta kahtlustuses kirjeldatud

tegusid majahoidja töökohal jätkates toime panna. Samas koos esitatud kahtlustusega langeb

kahtluse alla laste turvalisus valla teenuste kasutamisel Saduküla vaba aja keskuses. Mõistlik

lapsevanem ei saa nõustuda olukorraga, kus väidetavalt lapsi väärkohelnud isik jätkab sama

tööandja heaks samas hoones töötamist.

Kuigi hageja ei ole tuginenud ülesütlemisel seadusest tuleneva aluse puudumisele, asus

töövaidluskomisjon

kontrollima

ülesütlemist

õigustavaid

asjaolusid.

Ka

edasises

kohtumenetluses ei ole hageja oma nõuet muutnud ega täpsustanud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 1. novembri 2018. a otsusega hagi, tuvastas, et kostja 6. märtsi

2018. a töölepingu nr 171 erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine, lõpetas poolte vahel

29. septembril 2014. a sõlmitud töölepingu nr 171 6. märtsist 2018. a TLS § 107 lg 2 alusel,

mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS §109 lg 1 alusel summas 390 eurot (bruto)

ning jättis menetluskulud kostja kanda.

Poolte vahel puudub vaidlus töölepingu kehtivuse ja tööandja õigusjärgluse üle. Maakohus

leidis, et TVK on väljunud lepingu lõpetamise materiaalõiguslikke aluseid hindama asudes

nõude piiridest. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et talle ei toimetatud kätte töölepingu

erakorralise ülesütlemise avaldust. Hageja ei ole esitanud nõuet põhjusel, et ülesütlemise

materiaalõiguslikud eeldused ei olnud täidetud. Hageja ei ole oma nõuet hagimenetluses

muutnud. Kohus ei lahenda töövaidlust kaebusena TVK otsusele vaid võtab aluseks TVK-le

esitatud nõuded ja välja toodud asjaolud ning vastaspoole vastuväited ja lahendab nimetatud

nõuded. Seetõttu jättis maakohus hindamata kostja seisukohad seoses hageja võimaliku

usalduse kaotusega, seega selle kohta, kas ülesütlemine oli põhjendatud või mitte.

Maakohus leidis, et kostja ei ole täitnud lepingu ülesütlemise formaalnõudeid. TLS § 95 lg 1

kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemise avaldus esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Nimetatu ei tähenda, et see peab olema allkirjastatud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 69 lg-le 1 tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija

poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et

tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.

Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse

saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda

E-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik

võimalus teatega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud

teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus

sellega tutvuda. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, sõltub muuhulgas ka

sellest, kas saajal on interneti-püsiühendus või mitte (Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12).

Kostja on esitanud 6. märtsil 2018. a kell 9:10 saadetud meili (tl 29), milles teatab, et ei pea

võimalikuks jätkata hagejaga töösuhet ja ütleb lepingu TLS § 88 lg 1 alusel üles. Nimetatud

meil on saadetud aadressile mihgel@hot.ee. Hageja selgitas, et ta ei ole nimetatud meili saanud

ja ta sai lepingu ülesütlemisest teada alles 16. märtsil 2018. a. Hageja ei ole eitanud, et on

saanud meili teel avalduse, millega öeldi üles tema tööleping. Kostja pidi tõendama, et tema

poolt 6. märtsil 2018. a kell 9:10 saadetud meil on jõudnud hageja postkasti või tal oli muul

viisil võimalik sellega tutvuda. Maakohus leidis, et kostja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud.

TLS § 104 lg 1 kohaselt on seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna

kostja tahteavaldus ei ole jõudnud hagejani, on 6. märtsi 2018. a ülesütlemisavaldus tühine.

TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu

tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud. Kuna ülesütlemine oli tühine, ei ole hageja ja kostja vaheline

tööleping nr 171 lõppenud. Hageja palus lõpetada lepingu 6. aprillist 2018. a. Maakohus leidis,

et hageja nõude saab rahuldada ja lähtudes TLS § 107 lg-st 2 lugeda töölepingu nr 171

lõppenuks 6. märtsist 2018. a.

Hageja palus välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 390 eurot

(TLS § 109 lg 1). Maakohus leidis, et kuna hüvitise määramise eeldused on täidetud, tuleb

hüvitis määrata seaduses sätestatud määras, s.o hageja kolme kuu töötasu suuruses. Pooled oli

lepingus kokku leppinud hageja töötasuks alates 1. jaanuarist 2018. a 130 eurot (bruto). Seega

tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hüvitis 390 eurot (bruto).

Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 alusel kostja

kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt tõendas kostja ülesütlemisavalduse jõudmist hagejani enda

dokumendihaldussüsteemi väljavõttega, millest nähtus, et tema poolt hagejale 6. märtsil 2018. a

adresseeritud e-kiri/ülesütlemisavaldus toimetati sama päeva seisuga hageja arvutiserverisse.

Väljavõte sisaldab sõnaselgelt adressaadi serveri vastust: delivered. Sellele järgnev

tähekombinatsioon tähendab, et kiri läks läbi ja jõudis saajale kohale. Maakohus ei selgitanud,

miks ta leidis, et antud väljavõte tõendab vaid asjaolu, et kostja on meili oma serverist välja

saatnud, jättes täitmata TsMS §-s 232 sätestatud tõendi hindamise kohustuse.

Kostjal puudus võimalus kasutada töölepingu ülesütlemiseks teistsugust viisi, kuna oli

teadmata, kui kaua hageja vahi all viibib. Situatsiooni arvestades pidi kostja tööandjana

tegutsema kiiresti, kuna tegemist oli olukorraga, kus uurija sõnul pidi hagejalt võetama

viivitamata võimalus laste juures viibimiseks. Kui seadusandja annab võimaluse kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teha töölepingu ülesütlemise avaldus teatavaks ja töötaja on

tööandjale teinud teatavaks oma e-posti aadressi, siis on töötaja kohustuseks hoida oma e-post

töökorras ning töötajal ei ole alust väita, et ta ei ole töölepingu ülesütlemise avaldust kätte

saanud ja tal ei ole olnud võimalust sellega tutvuda.

Kui ülesütlemise põhjuseks on teise poole lepingurikkumine, tuleb kohaldamisele TsÜS § 70,

mis lihtsustab avalduse teinud poole tõendamiskohustust selle võrra, et avalduse kadumisel või

edastamise viivituse korral loetakse avaldus kättesaaduks ajal, mil see oleks teise pooleni

jõudnud tavalistel asjaoludel, kui avalduse tegija tõendab, et ta on oma tahte väljendanud ning

valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.

Kostja on nii töövaidluskomisjoni istungil kui ka 18. juuni 2018. a vastuses maakohtule

väljendanud seisukohta lõpetada tööleping poolte kokkuleppel ilma täiendavat hüvitist

maksmata. Seega on kostja kogu asja arutamise vältel olnud vastu hüvitise määramisele ning

pidanud seda kõikide asjaolude pinnalt kostja kui tööandja suhtes ebaõiglaseks.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

8. Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et tööleping nr 171 oli sõlmitud

29. septembril 2014.a Puurmani Vallavalitsuse ja Ü.R. u vahel määramata ajaks (t lk 15-16).

Lepingu kohaselt töötas hageja koormusega 10 tundi nädalas (0,25) Saduküla Vaba Aja

Keskuse majahoidjana. Puurmani Vallavalitsus teatas 12. detsembril 2017 hagejale, et tema

töökoht on üle viidud Jõgeva vallavalitsuse koosseisu alates 1. jaanuarist 2018 (t lk 17). Vastav

lepingumuudatus on vormistatud ka Jõgeva Vallavalitsuse ja hageja vahel (t lk 18).

Kostja väitel ütles ta hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 alusel 6. märtsil 2018

kell 9.10 saadetud e-kirjaga (t lk 29).

Hageja leiab, et kostja ei ole talle töölepingu ülesütlemise avaldust edastanud, hageja ei ole

kostja 6. märtsi 2018. a e-kirja kätte saanud.

TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. TLS § 95 lg 1 teise lause järgi on vorminõuet

rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus tühine.

Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on

töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis

muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene

lause). Töölepingu ülesütlemise avaldus, mida teine pool ei ole kätte saanud, ei ole kehtivaks

muutunud. Sellisel juhul tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole tehtud (vt

Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 13). Kostja viited TsÜS § 70

kohaldamisele ei ole asjakohased.

9. E-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on

mõistlik võimalus teatega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või

tema valitud teenusepakkuja serverisse. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda,

sõltub sellest, kas saajal on Interneti püsiühendus või mitte (Riigikohtu 21. detsembri 2007. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12).

Vaidlust ei ole, et hageja oli ülesütlemisavalduse kostja poolt edastamisel, s.o 6. märtsil 2018. a

kinnipidamisasutuses. Kostja kinnitusel oli ta sellest teadlik (tl 26). Sellest tulenevalt ei olnud

ringkonnakohtu hinnangul hagejal Interneti püsiühendust, et ta saaks oma postkasti vaadata ja

e-kirjadega tutvuda. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et tal

puudus võimalus teistsugusel viisil töölepingu ülesütlemise avalduse edastamiseks. Kostja,

teades, et hageja on kinnipidamisasutuses, võis edastada ülesütlemisavalduse hagejale

kinnipidamisasutuse kaudu. Kostja seda ei teinud, eelistades e-kirjaga töölepingu ülesütlemist.

E-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise

viisi. Teate kadumise riski kannab ta hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Kui saatja e-kirja

kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab ta tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. Seda

ei saa tõendada e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks

tõendiks võib olla teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus tema serverisse

(Riigikohtu 3-2-1-123-07, p 14; 3-2-1-8-15, p 13).

Kooskolas TsMS § 230 lg-s 1 sätestatuga pidi kostja tõendama, et hagejal oli mõistlik võimalus

tutvuda tema 6. märtsil 2018. a saadetud kirjaga. Kostja ei ole seda teinud.

10. Kostja hinnangul tõendab ülesütlemise kättetoimetamist kostja poolt töövaidluskomisjonile

esitatud dokumendihaldussüsteemi väljavõte, millest nähtus, et tema poolt hagejale 6. märtsil

2018. a adresseeritud e-kiri/ülesütlemisavaldus toimetati sama päeva seisuga hageja

arvutiserverisse. Väljavõte sisaldab sõnaselgelt adressaadi serveri vastust: delivered. Sellele

järgnev tähekombinatsioon tähendab, et kiri jõudis saajale kohale.

Ringkonnakohus kostja käsitlusega ei nõustu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tegemist on

kostja enda dokumendihaldussüsteemi väljavõttega, mitte hageja elektroonilise posti

teenusepakkuja serveri väljavõttega. Eksitav on kostja väide, et sõna delivered puudutab

adressaadi serveri vastust. Väljavõtte kohaselt puudutab see lahtrit „sündmus“.

Adressaadi serveri vastuse lahtris on märgitud numbrite ja tähtede kombinatsioon. Kostja väide,

et nimetatud kombinatsioon tähendabki, et kiri läks läbi ja jõudis adressaadini, on paljasõnaline

ja tõendamata. Selles sisalduv sõna queued, mis tähendab „asetatud järjekorda“, on pigem

vastuolus kostja poolt väidetuga. Sõnaühend „asetatud järjekorda“ tõendab ringkonnakohtu

hinnangul vaid seda, et kirja edastamine/kättetoimetamine on ootel. Kostja ei ole esitanud

hageja postkasti teenusepakkuja serveri kinnitust selle kohta, et kostja e-kiri jõudis hageja

teenusepakkuja serverisse ja sealt edasi hageja postkasti.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ainuüksi saaja serverisse e-kirja jõudmine piisav, et saatja

saaks väita, et saaja on kirjaga tutvunud. Saajal peab muuhulgas olema mõistlik võimalus

kirjaga tutvuda, mis sõltub mitmetest asjaoludest, sh ka Interneti püsiühenduse olemasolust.

Lisaks Interneti püsiühendusele võib saaja postkastis ja/või ka teenusepakkuja serveris olla

muid kirjade saabumise piiranguid, kirjad võivad saabuda rämpsposti kausta või server ei lase

neid muudel põhjustel läbi. Ringkonnakohus märkis eespool, et e-kirja kättetoimetamise riski

kannab saatja. Kostja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et tema 6. märtsi

2018. a e-kiri koos töölepingu ülesütlemisavaldusega jõudis hagejani.

11. Põhjendamatu on kostja apellatsioonkaebuse väide, et hageja kasuks hüvitise

väljamõistmine on ebaõiglane. Kuivõrd kostja ei ole hagejale töölepingu ülesütlemisavaldust

edastanud, on ülesütlemine tühine. Hageja on palunud TVK istungil lõpetada töösuhe

TLS § 107 lg 2 alusel.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult lugenud töölepingu lõppenuks 6. märtsist

2018. Hageja ei ole aga apellatsioonkaebust selle suhtes esitanud. TVK on õigesti oma otsuse

p-s 35 leidnud, et tööleping tuli lugeda lõppenuks 6. aprillist 2018.

Riigikohus on 10. oktoobri 2012 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 p-s 16 leidnud, et kui kohus

tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, loetakse TLS § 107 lg 1 järgi, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud. Kohus lõpetab töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja TLS § 97

lg-tega 1, ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja lõppemisel. Juhul kui tööandja

ei ole töösuhte lõppemisest ette teatanud või vähem ette teatatud aja eest hüvitist maksnud,

lõpetab töövaidlusorgan töösuhte ajast, mil see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel.

TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui töösuhe

tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat vähemalt 30 kalendripäeva. TVK on

tuvastanud, et poolte vaheline töösuhe algas 29. septembril 2014, millest tulenevalt oleks

tööandja pidanud kohaldama töölepingu erakorralisel ülesütlemisel 30 kalendripäevast

etteteatamistähtaega. Tööandjapoolsest töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest

nähtuvalt lõpetas tööandja töötajaga töölepingu 6. märtsil 2018, ehk ilma 30 kalendripäevase

etteteatamistähtajata.

12. TLS § 109 lg 1 esimese lause kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu

TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile menetluses

asjaolusid, mis annaksid aluse hüvitise suuruse muutmiseks TLS § 109 lg 1 teise lause järgi.

13. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta

menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1

alusel

apellatsioonimenetluse

kulud

kostja

kanda.

Hageja

on

esitanud

vastuse

apellatsioonkaebusele ise. Ringkonnakohus lahendas tsiviilasjas kirjalikus menetluses. Sellest

tulenevalt hagejale hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtu menetluses puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke