1-09-16305/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8.12. 2009. a, Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-16305

Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Kriminaalasi R.S süüdistus KarS § 201 lg.1, KarS § 344 lg.1 , KarS § 345 lg.1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Kannatanu /tsiviilhageja

Süüdistatav

Kaitsja S.L. R.S

eluvõi asukoht ja aadress: XXXX XX-X,

isikukood või sünniaeg:

XXX

kaitsja nimi:

Mare Laur

karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole, väärtegude eest karistatud kolmeteistkümnel korral tõkend: elukohast lahkumise keeld (tl 30)

Advokaat Mare Laur( Tartu 1. Advokaadibüroo) Juhindudes KrMS § 246-250, § 311 , § 312, § 313, kohus

otsustas: Süüdi tunnistada R.S KarS § 201 lg 1, KarS § 344 lg 1 , KarS § 345 lg 1 järgi ja karistada R.S KarS § 63 lg 1 alusel ühe (1) aastase vangistusega. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 mitte pöörata R.S-ile mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui R.S ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul

toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all

2

KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas;

tuleb kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg.1 p. 5 alusel R.S-ilt 113 000(ükssada kolmteist tuhat) krooni S.L. kuritegudega tekitatud kahju hüvituseks.

KrMS § 179 lg. 1 p. 2 alusel välja mõista R.S-ilt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis )krooni riigieelarvesse.

KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja R.S-ilt menetluskuluna 975(üheksasada seitsekümmend viis) krooni riigieelarvesse.

Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034800017 SEB-s õi nr. 221023778606 Swedbank-s viitenumber 2800049874. Otsuse

vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul.

Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi,

kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning

kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 15.10.2009 sõlmitud kokkulepe

3

R.S süüdistatakse selles, et tema, olles saanud 2008.a. novembris Tartus enda

valdusesse S.L. ule kuuluva mootorratta Kawasaki ZX10R vin koodiga

JKAZXT00CCA021460 väärtusega 100 000 krooni, pööras selle 05.11.2008.a. ebaseaduslikult enda kasuks võltsides Motoboom S.K.R poolt 11.11.2007.a. väljastatud ostumüügi lepingut ja müües mootorratta H.V. .

Sellega pani R.S oime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse R.S selles, et tema võltsis 2008.a. novembris Tartus Motoboom S.K.R poolt 11.11.2007.a. väljastatud ostu-müügi lepingut eesmärgiga omandada

lepingust tulenevat õigust müüa mootorratas Kawasaki 2Z10R vin koodiga JKAZXT00CCA021460 väärtusega 100 000 krooni H.V. , kuigi mootorratta tegelik omanik oli S.L. . Sellega pani R.S toime dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse R.S selles, et tema esitas 05.11.2008.a. ARK Tartu büroole enda poolt võltsitud ostu-müügi lepingu, mille alusel vormistati ARK Tartu büroos

mootorratas Kawasaki 2Z10R vin koodiga JKAZXT00CCA021460 väärtusega 100 000 krooni H.V. nimele. Sellega pani R.S toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

Kannatanu S.L. on esitanud R.S vastu tsiviilnõude summas 113 000 (ükssada kolmteist tuhat) krooni.

Karistuse liik ja määr: KarS §-de 201 lg 1; 344 lg 1 ja 345 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui R.S ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• Elab kohtu määratud alalises elukohas;

• Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus

4

Tartu Maakohtu istungil 8.12.2009 tunnistas süüdistatav R.S end süüdi temale

esitatud süüdistustes ning jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe juurde,

kinnitades, et sõlmitud kokkulepe vastab tema tahtele ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Ka prokurör Jüri Vissak ja kaitsja adv.Mare Laur jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 15.10.2009

sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitasid R.S-ile esitatud süüdistuse õigsust ning kokkuleppe vastavust R.S tahtele. Süüdistatav R.S nõustus S.L. u poolt esitatud tsiviilhagiga 113 000 krooni ning olid nõus tsiviilhagi hüvitama.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et R.S

süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava vaba tahte avaldus ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav

R.S süüdi tunnistada KarS § 201 lg.1, KarS § 344 lg.1 , KarS § 345 lg.1 järgi

kokkuleppemenetluses ja mõista temale karistus vastavalt tema poolt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 15.10.09 sõlmitud kokkuleppele.

S.L. u poolt esitatud tsiviilhagi 113 000 krooni on tõendatud kriminaalasjas kogutud

süütõenditega ning ka R.S omaksvõtuga. R.S on kohustatud hüvitama VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg.1 p. 5 alusel S.L. ule kuritegudega tekitatud kahju 113 000 krooni.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetutelt sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja

§ 197 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest

süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära , s.o 6525 krooni: Sundraha tuleb välja mõista R.S-ilt riigieelarvesse. KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja R.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu ja postikulu kokku 975 krooni riigieelarvesse.

Peet Teidearu Kohtunik