2-14-58260/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Margo Klaar

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15. märts 2019, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-58260

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi MV KAUBAD hagi Tallinn, Liivalaia tn 5

korteriühistu vastu Tallinn, Liivalaia tn 5

korteriühistu 30. juuni 2014 korduvüldkoosolekul

vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või

tühistamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 12. oktoobri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Aktsiaselts MV KAUBAD

(registrikood 10102339), seaduslik esindaja juhatuse

liige RV ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl

Haavasalu

Kostja (apellant): Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu

(registrikood 80074490), lepinguline esindaja Jüri Asari

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 4. märtsil 2019, millel osalesid poolte

esindajad

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 12. oktoobri 2018 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2 (7)

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktsiaselts MV KAUBAD (hageja) esitas 1. oktoobril 2014 Harju Maakohtule hagi

Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu (kostja) vastu kostja liikmete 30. juuni 2014 kordus-

üldkoosoleku (edaspidi „30. juuni koosolek“) päevakorrapunktide nr 3 ja 5 juures vastuvõetud

otsuste (edaspidi „vaidlusalused otsused“) vaidlustamise nõudes. Hageja palus esimese

võimalusena tuvastada otsuste tühisus, teise võimalusena need tühistada.

Hageja väitel

-

nähtub 30. juuni koosoleku protokollist, et koosolekul osales 23 kostja liiget, päeva-

korrapunkti nr 3 juures otsustati kinnitada 2014. aasta majandustegevuse aastakava ja

tariifid 2014–2015. aastal, päevakorrapunkti nr 5 juures otsustati taastada Tallinnas

aadressil Liivalaia 5 asuvas elamus (edaspidi „elamu“) ühtne küttesüsteem, milleks

vahendid võetakse remondifondist ja kohustada korteri nr 1 omanikku (hageja) tagama

juurdepääs, mis on vajalik eelnimetatud remondiks;

-

vaidlusalused otsused on tühised, sest rikuti kostja liikmete 10. juuni 2014 üldkoos-

oleku (edaspidi „10. juuni koosolek“) kokkukutsumise korda sellega, et ei järgitud

kostja põhikirja (edaspidi „põhikiri“) § 13 lg-s 2 sätestatud 15-päevase etteteatamise

nõuet. Kostja teavitas hagejat 10. juuni koosoleku toimumisest 26. mail 2014, st ainult

14 päeva ette. See toob kaasa ka korduskoosolekul kui 10. juuni koosoleku jätku-

koosolekul vastu võetud vaidlusaluste otsuste tühisuse;

-

samuti rikuti 30. juuni koosoleku kokkukutsumise korda, kuna puuduvad andmed, et

koosoleku kokkukutsumise teade oleks jõudnud hagejani hiljemalt 14. juunil 2014;

-

alternatiivselt tuleb vaidlusalused otsused tühistada kvooruminõude rikkumise tõttu.

Põhikirja § 14 lg 1 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle

poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Liivalaia 5 kinnistu oli juunis 2014

jagatud 67 korteriomandiks, mis tähendab, et otsustusvõimeline oli üldkoosolek, millel

osales vähemalt 34 kostja liiget. Kuna 30. juuni koosolekul osales ainult 23 liiget, ei

olnud see otsustusvõimeline;

-

vaidlusalused otsused tuleks tühistada ka seetõttu, et need on ebaseaduslikud;

-

30. juuni koosolekul päevakorrapunkti nr 3 juures kinnitatud majandustegevuse

aastakava halduskulude jaotuses ilmneb, et halduskuludeks on ka õigusabikulu

10 000 eurot. Sellise suurusega õigusabikulu kogumine oli tarvilik hagejaga peetavate

kohtuasjade finantseerimiseks. Seega on päevakorrapunkti nr 3 juures vastu võetud

otsus vastuolus korteriomandiseaduse § 13 lg-tega 1 ja 2, sest kostja majandamis-

kuluna nähakse ette õigusabikulu, aga ei määrata, et hageja, kellega peetavate vaidluste

finantseerimiseks õigusabikulu korjatakse, ei pea seda maksma;

-

sama päevakorrapunkti juures kinnitatud majandustegevuse aastakava hoolduskulude

jaotuses on kuludeks küttesüsteemi hooldus (600 eurot) ja küttesüsteemi talveks

ettevalmistamine (550 eurot). Alates 2009. aasta lõpust ei ole hageja korteriomandi

reaalosa köetav elamu tsentraalse keskküttesüsteemi kaudu ja hageja kütab korteri-

omandi reaalosa autonoomselt. Selle tõttu on vastuolus hea usu põhimõttega panna

hagejale kohustusi finantseerida elamu küttesüsteemi hooldust ja talveks

ettevalmistamist ning küttsüsteemi ekspertiisi ja küttesüsteemi projekti järelevalvet;

3 (7)

-

samuti on vastuolus hea usu põhimõttega panna hagejale kohustusi finantseerida

lukusüsteemi remonditöid ja trepikodade sisekoristust;

-

päevakorrapunkti nr 5 juures otsustati taastada elamu ühtne küttesüsteem ja kohustada

hagejat tagama juurdepääs tööde teostamiseks. Hageja ehitas 2010. aastal autonoomse

küttesüsteemi ja tegi selleks kulutusi 9 346,46 eurot. Olukord, kus otsustatakse hageja

korteriomandi reaalosal kunagise ja vigaselt projekteeritud keskküttesüsteemi taasta-

mine, on vastuolus hageja õiguspärase ootusega, et tal on võimalik 2010. aastal rajatud

autonoomset küttesüsteemi edasi kasutada.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

põhjendatud ei ole hageja väide, et 30. juuni koosolekut tuleb käsitleda 10. juuni

koosoleku jätkuna. Korduskoosolek ei ole esialgse üldkoosoleku jätk, vaid iseseisev

koosolek, mille päevakord on samasugune kui eelneval üldkoosolekul. Nimetus

„korduskoosolek“ viidab üksnes sellele, et päevakord ja arutamise teemad on sellel

koosolekul samasugused, lisaks kehtib korduskoosolekul väiksem kvooruminõue;

-

kummagi koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Hageja kinnitas, et kostja

teavitas teda 10. juuni koosoleku toimumisest 26. mail 2014, st 15 päeva ette.

Tegelikult saatis kostja hagejale kutse 10. juuni koosolekule juba 23. mail 2014 e-posti

aadressidele XXX ja YYY. Need aadressid kuuluvad hageja juhatuse liikmetele,

kellega suhtlemiseks on vastavaid e-posti aadresse kasutatud aastaid. Samadel

aadressidel saadeti e-kirjaga teade 30. juuni koosoleku kohta 12. juunil 2014;

-

hageja osales mõlemal koosolekul ega esitanud vastuväiteid kokkukutsumise korrale.

Hea usu põhimõtte kohaselt pidanuks hageja koheselt üldkoosolekut informeerima

selle kehtetuse alustest;

-

hageja ei palunud 30. juuni koosolekul vastuväiteid vaidlusalustele otsustele

protokollida. Seega ei saa hageja neid otsuseid vaidlustada;

-

hagejal kui korteriühistu liikmel puudub alus keelduda ühiste kulutuste kandmisest.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas 12. oktoobri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) esimese võimalusena

esitatud nõude vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamiseks (resolutsiooni p-d 6 ja 7) ning jättis

alternatiivnõude rahuldamata (p 8). Sama otsusega lahendas kohus poolte menetluslikud

taotlused (p-d 1–5). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda (p 9) ja otsustas määrata need

rahaliselt kindlaks edaspidi (p 10).

3.1. Vaidluse sisulisel lahendamisel tugines kohus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS)

§-le 24¹ ja põhikirja §-le 13 ning leidis, et kostja ei taganud kõigile korteriühistu liikmetele

reaalset võimalust saada teada üldkoosolekust vähemalt 15 päeva enne selle toimumist elamu

trepikodadesse välja pandud teadete kaudu. Poolte kirjavahetuse ja kostja kinnitusega

27. mai 2016 kohtuistungil on tõendatud, et hagejal ei ole juurdepääsu elamu trepikodadesse.

3.2. Kostja ei tõendanud, et hageja sai 30. juuni koosoleku teate vähemalt 15 päeva enne

koosoleku toimumist. Hageja avaldas, et ajavahemikus 10. – 14. juuni 2014 ei ole ta posti teel

saanud 30. juuni koosoleku kokkukutsumise teadet ja esitas saabunud kirjade registrist koopia.

Kostja ei tõendanud vastupidist.

3.3. Hageja tõendit (hageja elektronpostkasti ekraanitõmmis) ei saa pidada usaldus-

väärsemaks kostja tõenditest (12. juuni 2014 e-kirja väljatrükk koos kutsega). Seega puuduvad

tõendid, et hageja sai 30. juuni koosoleku teate vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku

toimumist. Järelikult on vaidlusalused otsused tühised.

3.4. Menetluskulud jaotas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel.

4 (7)

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme.

Maakohus lahendas kostja tõendite kogumise taotluse enam kui kolmeaastase viivitusega.

Kohus lubas 27. mai 2016 istungil koguda tõendeid, kuid päringut teenuseosutajale Google Inc.

ei teinud ja keeldus tõendite kogumisest alles otsuses. See tegevus nõrgendas kostja tõendamise

võimalusi.

Kostja esitas 28. juulil 2016 kohtu tegevusele vastuväite, kuna 27. mai 2016 istungi protokoll

oli koostamata ja kostjale tutvumiseks esitamata. Protokoll avalikustati 5. oktoobril 2017, seega

17 kuud peale istungi toimumist. Pooleteise aasta möödudes on võimatu protokollis kajastada

istungil tegelikult öeldut ja protokolliliselt määratut, eriti kui istungil arutati poolte

tõendamiskoormist ja kohus esitas oma seisukohad.

Kogu menetluse ajal suunas maakohus pooli tõendama ja arutama sisuliselt küsimusi, mis olid

seotud 30. juuni koosolekul vastu võetud vaidlusaluste otsustega, kuid maakohtu otsusest

selgus, et sellel ei olnud mingit tähtsust. Vaidlustatud otsusest tuli välja, et oluline on, kas

30. juuni koosoleku kutse oli hagejale saadetud.

4.2. Teiseks hindas maakohus tõendeid valesti.

Põhikirja § 14 lg 1 kohaselt moodustavad korduskoosolekul kvoorumi 16 liiget. Vaidlustatud

otsusest ei ole aru saada, kas maakohus peab 30. juuni koosolekut korduskoosolekuks või mitte.

Kuna hageja esitas hagiavalduse lisana 30. juuni koosoleku kutse, aga ei tõendanud, et kutse

jõudis temani hilinemisega, ei olnud maakohtul alust hagi rahuldada. Maakohus jättis välja

selgitamata, kuidas kutse hagejani jõudis. Hageja osales koosolekul ega väitnud, et kokku-

kutsumise korda on rikutud.

Põhikirja § 13 lg 2 näeb ette, et teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta pannakse välja

trepikodadesse. Hageja ei väitnud, et kutsed ei olnud trepikodadesse õigeaegselt välja pandud.

Maakohus tugines põhjendamatult hageja e-postkasti ekraanitõmmisele, kuna selle sisu saab

lihtsalt korrigeerida ja vajadusel andmeid kustutada.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.

7. Kaebuse sõnastuse järgi vaidlustab kostja maakohtu otsust tervikuna, mistõttu tuleb esmalt

käsitleda kaebuse ulatust.

Resolutsiooni p-dega 1–5 lahendas maakohus poolte menetluslikud taotlused. Neid otsustusi

kui menetluslikke määrusi (mis küll TsMS § 442 lg 5 järgi on esitatud otsuse resolutsioonis) ei

saa eraldi vaidlustada. Lisaks puudub kostjal huvi vaidlustada resolutsiooni p-s 8 sisalduvad

otsustust alternatiivnõude rahuldamata jätmise kohta, sest kostja on ka sellele nõudele vastu

vaielnud. Kaebus ei sisalda väiteid, miks peaks kõnealuses osas tegema ringkonnakohus

maakohtust erineva lahendi. Lõpuks ei saa apellatsioonkaebusega vaidlustada resolutsiooni

p-s 10 tehtud otsustust määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast põhimenetluse

lõppemist. Neil kaalutlustel tuleb ringkonnakohtul kostja kaebuse lahendamisel sisuliselt

kontrollida, kas maakohus rahuldas õigesti vaidlusaluste tühisuse tuvastamise nõude

(resolutsiooni p 7) ja jaotas menetluskulud (p 9).

5 (7)

8. Maakohus lahendas vaidluse hagimenetluses, kuigi alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva TsMS

§ 613 lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus korteriühistu organi otsuse kehtivuse üle peetava

vaidluse hagita menetluses. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu

tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas olukorras saab

analoogia korras siiski lähtuda TsMS ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

(TsMSRS) § 2 lg 3 teises lauses sätestatust, mille järgi tuli enne 2009. aasta 1. jaanuari

alustatud asi lahendada lõpuni hagi- või hagita menetluses, sõltumata sellest, kas hiljem

kehtinud seaduse järgi on menetlusliiki muudetud. Samuti sätestab TsMSRS § 9 lg 1 esimene

lause, et enne sama seaduse jõustumist hagita menetluse asjades tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioon- ja kassatsioonkaebus vaadatakse läbi apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse

korras. Seetõttu võib ka praegusel juhul asja lõpuni vaadata hagimenetluses (vrd Riigikohtu

14. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747, p 17).

9. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena 10. ja 30. juuni koosolekute toimumise ning

neist viimasel 23 liikme osalemise ja vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise. Praeguseks ei ole ka

enam vaidlust selles, et hageja on kostja liige, keda viidatud koosolekute toimumise ajal oli

kokku 67. Neist asjaoludest saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Kostja

apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada ega muuta. Vastuseks kaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Maakohus kohaldas õigesti koosolekute kokkukutsumise ja toimumise ajal kehtinud

seadust (vt Riigikohtu 1. novembri 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-04, p 32), sh MTÜS § 24¹

lg 1 ja kontrollis, kas 30. juuni koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. Siinjuures ei olnud

vaja eraldi käsitleda küsimust, kas rikuti ka 10. juuni koosoleku kokkukutsumise korda, sest kui

hilisema koosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud – nagu maakohus ka tuvastas, siis ei oma

enam tähtsust, kuidas selle koosoleku korraldamiseni jõuti.

12. Samuti lähtus maakohus õigesti sellest, et kostja ei saa tugineda põhikirjale osas, milles

selle järgi oleks piisav koosolekute kohta teadete avaldamine elamu trepikodades ka juhul, kui

hagejal juhistu liikmena puudus trepikodadele juurdepääs. MTÜS § 20 lg 1 sätestab, et

üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokku-

kutsumisest ette teatama ja MTÜS § 20 lg 6 teine lause võimaldab põhikirjaga näha ette

täpsema korra teate saatmiseks. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, siis MTÜS

§ 7 lg 2 alusel kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuna põhikirja § 13 lg 2 teine lause ei taga, et

hageja saab teada üldkoosoleku toimumisest, siis tuli talle saata sellekohane teade.

13. Maakohus ei eksinud tõendamiskoormise jaotamisel ega tõendite hindamisel, kui tuvastas,

et 30. juuni koosoleku kohta hagejale teate saatmine pole tõendatud.

13.1. Koosoleku kokkukutsumise teate saatmise riski kannab koosoleku korraldaja, st kostja.

Õige on maakohtu arusaam, et vaidluse korral tuleb just kokkukutsujal tõendada, et teade

koosoleku kohta on saadetud. Kostja väitel saatis ta hagejale teate 30. juuni koosoleku kohta

12. juuni 2014 e-kirjaga. Riigikohus on selgitanud, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on

saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt nt 18. aprilli 2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-15-6538, p 14 esimene lõik; 21. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-

07, p 12; 24. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18). Vaidluse korral peab

e-kirja saaja või teenusepakkuja serversisse saabumist tõendama kirja saatja, st käesoleval juhul

kostja. Vastavaid tõendeid kostja maakohtule ega ka ringkonnakohtule ei esitanud. Seega

puudub võimalus tuvastada, et 30. juuni koosoleku kutse on hagejale saadetud.

6 (7)

13.2. Maakohtul ei tulnud hageja esimese võimalusena esitatud tühisuse tuvastamise nõude

lahendamisel selgitada välja, millal teade 30. juuni koosoleku kohta jõudis hagejani. Hageja on

väitnud, et teate saamise täpset aega ta ei tea, aga teate saamise ja koosoleku vahele ei jäänud

põhikirjaga ette nähtud 15-päevast ajavahemikku. Sellises olukorras oli kostjal kohustus tuua

esile, millal ta teate saatis ja vaidluse korral see väide tõendada.

13.3. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui sedastas, et hageja esitatud ekraanitõmmist ja

kostja esitatud e-kirja väljatrükki hinnates ei saa pidada ühte teisest usaldusväärsemaks.

Kumbki tõenditest ei kajasta vaidlusaluse teate jõudmist hageja või tema teenusepakkuja

serverisse. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see

ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võiks olla teenusepakkuja serveri

väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (Riigikohtu 21. detsembri 2007

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 14). Sellist tõendit kostja ei esitanud. Kuna kutse õigeaegse

saatmise tõendamiskoormis oli kostja kanda, siis tegi maakohus õigesti hagi rahuldava otsuse.

13.4. Põhjendatud ei ole kostja arusaam, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemine

kõrvaldab kokkukutsumise korra puudused. Erinevalt äriseadustiku §-dest 172¹ ja 296 ei

sätestanud vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise ajal kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) ega

MTÜS erisusi olukorraks, kus koosolekul osalevad kõik korteriomanikud.

14. Samuti ei ole põhjust heita maakohtule ette KÜS § 13 lg 3 alusel teise võimalusena esitatud

nõude lahendamiseks vajalike toimingute tegemist, sest kohus ei saa enne sisulise lahendi

tegemist jätta alternatiivnõuet kõrvale. Alles otsuses võib TsMS § 442 lg 8 viimase lause alusel

loobuda alternatiivnõuete rahuldamata jätmise põhjendamisest.

15. Ringkonnakohus möönab, et maakohus võis rikkuda menetlusnorme, kui viivitas oluliselt

taotluste lahendamisega ja tegi vastavad otsustused alles otsuses.

15.1. TsMS § 463 lg 1 esimese lause kohaselt lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud

taotlused määrusega. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb

kohus põhjendatud määruse. Mh võib kohus teha suulise või kirjaliku määruse kohtuistungil

(TsMS § 464 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et kohus peab tegema tõendi vastuvõtmise või

sellest keeldumise kohta määruse. Ilma tõendite vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise

kohta määrust tegemata ei ole kohtul üldjuhul võimalik menetlusosalistele selgitada asjaolude

tõendamise vajadust ja koormust, sest seni kuni pole teada, missugused ühe või teise poole

esitatud tõendid on vastu võetud ja missuguste tõendite vastuvõtmisest on keeldutud, ei ole ka

menetlusosalistele selge, kas ja missuguste vaidlusaluste asjaolude kohta on vaja esitada

täiendavaid tõendeid. Kohus peab andma tõendi vastuvõtmise korral teistele menetlusosalistele

võimaluse esitada uue tõendi kohta vastuväiteid ja tõendeid. Kui kohus ei otsusta uue tõendi

vastuvõtmist määrusega ega teata menetlusosalisele uue tõendi vastuvõtmisest, on nii tõendi

vastuvõtmine kui ka sellest keeldumine alles kohtu otsusega menetlusosalise jaoks üldjuhul

üllatav (Riigikohtu 1. veebruari 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-15-13216, p 15 esimene lõik;

20. juuni 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-14, p-d 10-11).

15.2. Siiski ei põhjustanud käesoleval juhul viivitus ega kostja taotluse hiline lahendamine

ebaõiget kohtulahendit. Kostja taotles 1. septembril 2015 oma e-posti teenusepakkujalt (Google

Inc.) tõendi kogumist selle kohta, et tema 23. mai 2014 e-kiri on edastatud või jõudnud hageja

teenusepakkuja serverisse. Kostja ei esitanud sarnast taotlust 12. juuni 2014 e-kirja kohta. Kuna

otsuse tegemisel ei omanud enam tähtsust 10. juuni koosoleku kokkukutsumise korra väidetav

rikkumine, siis ei oleks kostja taotluse varasem lahendamine muutnud maakohtu lõppjäreldust.

15.3. Kostja ei põhjendanud, kuidas võinuks maakohtu muud viivitused tuua kaasa ebaõige

kohtulahendi. Sellest hoolimata tuleb nõustuda kostja etteheidetega maakohtule seoses

27. mai 2016 korraldava istungi protokolli allkirjastamisega alles 5. oktoobril 2017. TsMS § 54

lg 2 kohaselt saanuks protokolli allkirjastada ka selle koostanud sekretär, kui kohtunikul oli

allkirjastamiseks mõni takistus.

7 (7)

15.4. Ainetu on aga kostja etteheide maakohtule nagu oleks alles vaidlustatud otsusest selgunud

30. juuni koosoleku kohta teate saatmise tõendamise vajadus. Maakohtu 27. mai 2016 istungi

protokollist nähtub, et esialgse, 10. juuni koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei tarvitse

omada tähtsust. Samas rõhutas kohus, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob

kaasa koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse ja selle korra järgimist tuleb kontrollida ka uue,

st 30. juuni koosoleku osas (II kd tl 113). Kostja sai neist selgitustest teada istungil, aga

hiljemalt alates 5. oktoobrist 2017 olid need kättesaadavad protokollist. Samasisulise selgituse

andis maakohus pooltele 30. novembri 2017 istungil (II kd tl 126).

16. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, siis TsMS

§ 174 lg-st 4 juhindudes ei tee seda ka ringkonnakohus.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Krista Kirspuu

Margo Klaar