2-17-18566/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-18566

Tsiviilasi

Sanveks OÜ hagi Vivaline OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6 740,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Sanveks OÜ (registrikood xxx), lepinguline

esindaja Vladimir Kolga

Kostja Vivaline OÜ (registrikood xxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Teele Viilup

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 11.06.2018 ja 11.02.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Sanveks OÜ kanda.

3. Välja mõista Sanveks OÜ-lt Vivaline OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1

320 eurot ilma käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks

põhivõlgnevus 6 123,24 ja sissenõutavaks muutunud viivis 127,50 eurot. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista viivis võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates hagi esitamisest, so alates 12.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja märkida lahendis, et hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Sanveks OÜ (hageja) ja Vivaline OÜ (kostja) sõlmisid juunis 2017 suulise töövõtulepingu,

mille kohaselt kohustus hageja tegema kostjale ehitustöid xxx ehitusel alltöövõtu korras ja

kostja kohustus hagejale tasuma tööde eest vastavalt tööde graafikule. Kostja ei ole oma

lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, st ei ole tasunud esitatud arveid õigeaegselt.

Juulikuus 2017. aastal andis kostja hagejale lisatöid. Hageja tegi näidatud lisatööd ära. Töö

on valminud, kostjale üle antud ning on kostja poolt märkusteta vastu võetud. Kostja

hagejale tehtud töö osas pretensioone esitanud ei ole. Hageja esitas 6.08.2017 kostjale

tasumiseks arve nr 1784 ajavahemikus juuni-juuli 2017 xxx ehitusobjektil tehtud põhitööde

eest summas 6 123,24 eurot ning arve nr 1785 ehitusobjektil lisatööde tegemise eest summas

2 808,00 eurot. Arvete maksetähtaeg oli 1.09.2017. Kostja aktsepteeris 7.08.2017 arvet nr

1784, kuid ei nõustunud arvega nr 1785 (lisatööd). Kostja esitatud arveid tähtajaks ega hiljem

tasunud ei ole.

3. 8.06.2018 seisukohas leiab hageja, et 6.08.2017 esitatud arve nr 1784 summas 6123,24

eurot on esitatud juba valminud töö eest. 6.08.2017 esitatud arve nr 1785 summas 2 808,00

eurot on esitatud sama ajavahemikus sama ehitusobjektil teostatud lisatööde eest. Hageja

poolt teostatud lisatöid teostati kostja suulisel korraldusel. Kostja on 7.08.2017 e-kirjas

hagejale on kinnitanud, et kostja on nõustunud hageja arvega nr 1784, kuid ei aktsepteeri

lisatöid, misläbi hagejal on õiguslik alus arvata, et kostja võttis hageja poolt valminud

lepingulised tööd vastu.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda. Hageja on kirjeldanud poolte vahel suuliselt sõlmitud

töövõtulepingut ebatäpselt. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tegema töid vastavalt hageja

esitatud pakkumisele nr 1701. Pakkumises on ekslikult märgitud pakkumise saajaks

NORDCOM PROJECT OÜ, tegelikult esitas hageja pakkumise kostjale. Kõnealusel

ehitusobjektil oli ehitustööde tellijaks Fund Ehitus OÜ, kelle üheks töövõtjaks oli kostja.

Lisaks kostjale tegutsesid objektil mitmed teised töövõtjad. Hageja oli omakorda kostja

alltöövõtja, kellelt kostja tellis teatud tööde teostamise. Ebaõige on hageja väide, et lepingu

kestel ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, sh ei ole tasunud arveid

õigeaegselt. Tegelikult oli olukord vastupidine – hoopis hageja jättis mõnikord tööd tähtajaks

tegemata või ei teinud töid nõuetekohaselt. Kvaliteetselt ja kokkulepitud tähtajaks tehtud

tööde eest on kostja alati tasunud. Kui töö ei olnud tehtud nõuetekohaselt, siis ei tasunud

kostja enne, kui puudused olid kõrvaldatud.

5. Arvet nr 1784 summas 6 123,24, mis on hageja nõude aluseks käesolevas asjas, ei ole

kostja kunagi aktsepteerinud, kuna arves märgitud töid ei ole hageja kostjale üle andnud.

Kostja ei olnud rahul hageja tööga alltöövõtu tegemisel, kuna kostja ei teostanud töid

korrektselt ega kvaliteetselt ja jättis tööd õigeks ajaks tegemata. Tellija Fund Ehitus OÜ

pretensioonid kostjale nähtuvad alltöövõtjate 04.07.2017 koosoleku protokollist, milles

märgitud etteheited tegemata või lõpetamata tööde osas on otseselt seotud hageja poolsete

kohustuste täitmata jätmisega tööde teostamisel. Sel põhjusel ei saanud kostja vastavaid töid

õigeaegselt tellijale (Fund Ehitus OÜ) üle anda, vaid pidi need ise tegema või ümber tegema,

kui töö ei olnud nõuetekohaselt tehtud. Kostja märgib, et arves nr 1784 märgitud tööd on

põhiosas teostanud kostja ise, kuna need oli vaja võimalikult kiiresti tellijale üle anda, et

vältida trahvisanktsioone, mida tellija oli ähvardanud kostja suhtes rakendada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus ei ole

põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

7. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 635 lg 1 alusel. VÕS § 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle

eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö valmistegemine ja

tellija põhikohustuseks on töö eest tasu maksmine. Kuna hageja nõuab kostjalt poolte vahel

sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist summas 6 123,24 eurot, siis

tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7

tähenduses, mille kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist.

9. Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Ka ei

vaidle nad selle üle, missugused tööd tuli lepingu raames teha. Pooled vaidlevad, kas hageja

on teostanud lepingujärgsed tööd ning kas kostjal on kohustus tööde eest maksta 6 123,24

eurot või on kostjal õigus keelduda tasumisest. Mõlemad pooled kinnitasid 11.06.2018

toimunud eelistungil kohtule, et vaidlus on üksnes arve nr 1784 osas (tl 108 pöördel). Seega

on vaidlus veetorude paigaldustööde osas I korrusel; töökohtade organiseerimises ja

raamatupidamises, transpordikuludes, lisatöödes ja muudes lisakuludes; kanalisatsioonitorude

paigalduses I ja II korrusel; kastmiskraanide paigalduses ning veetorude paigaldustöödes II ja

III korrusel (vt arve nr 1784, tl 6). Kostja vastuväiteks hageja tasunõudele on olnud asjaolu,

et hageja ei ole arvel nr 1784 märgitud töid kostjale üle andnud ning märgitud tööd on

põhiosas teostanud kostja ise.

10. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavas, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse

vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt

antud mõistliku tähtaja jooksul.

11. Hageja leiab, et hageja andis tööd kostjale üle 6.08.2017 koostatud arve nr 1784 alusel.

Hageja selgitas 11.06.2018 toimunud eelistungil, et tööde üleandmine toimus selliselt, et

valmis osa antakse kostjale üle ja kostja aktsepteerib seda. Tööde aktsepteerimiseks loetaks

esitatud arve (tl 108 pöördel). Kostja leiab, et arvel nr 1784 märgitud tööd ei ole hageja poolt

teostatud ega kostjale üle antud.

12. Kohtupraktika kohaselt vaidluse korral selle üle, kas töövõtja tasu maksmise nõue on

muutunud sissenõutavaks, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ning, et ta on andnud

tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-80-08, p 21). Kohus

selgitas 11.06.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil poolte tõendamiskoormist. Kohus

selgitas, et hagejal tuleb tõendada, et töö on valminud ehk töövõtulepinguga silmas peetud

eesmärk on saavutatud ning kostja on töö vastuvõtmisest keeldunud. Samuti tuleb hagejal

tõendada, et kostjale on antud täiendav tähtaeg, mis on tulemuseta jäänud. Juhul kui hageja

tõendab nimetatud asjaolud ära, siis kostjal tuleb tõendada, et kostjal oli töö vastuvõtmisest

keeldumise õigus, kuna kas tööd olid osaliselt tegemata või tööd ei vastanud

lepingutingimustele (tl 109).

13. Käesoleval juhul on tõendatud, et hageja esitas kostjale 6.08.2017 e-kirjaga arve nr 1784,

milles teatas, et kostjale on koostatud arve, mille leiab manusest (tl 7). Arve tuli tasuda

hiljemalt 1.09.2017 (tl 6 pöördel). Arve esitamist ning tasumiseks antud tähtaega ei ole kohtu

hinnangul võimalik käsitleda tööde valmimisena ega tähtaja andmisena tööde

vastuvõtmiseks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku selles, et tööde

üleandmiseks loetakse esitatud arve esitamine. Kohus leiab, et VÕS § 638 on dispositiivne

säte ehk pooled võivad kokku leppida, millistel tingimustel loetakse töö vastuvõetuks.

Käesoleval juhul ei ole hageja tõendatud, et pooled leppisid kokku tööde vastuvõtmise

tingimustes. Eeltoodust tulenevalt hageja ei ole avaldanud kostjale soovi vaidlusaluste tööde

üleandmiseks ning hageja ei ole tõendanud, et andis tööde vastuvõtmiseks kostjale tähtaja.

Kohus leiab, et kohtule hageja poolt esitatud e-kirjavahetus ei tõenda, et vaidlusalused tööd

on valminud (tl 7-8). Kostja 7.08.2017 e-kiri ega ka kostja 14.08.2017 e-kiri ei tõenda arvel nr

1784 märgitud tööde vastuvõtmist kostja poolt (tl 7-7 pöördel). Samuti ei tõenda kohtule

esitatud fotod (tl 12-64) arvel nr 1784 märgitud tööde teostamist. Hageja on hagiavalduse

lisana märkinud, et fotod kuuluvad arve nr 1785 juurde.

14. Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et töö on valminud

ehk töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk on saavutatud ning kostja on töö vastuvõtmisest

keeldunud. Samuti tuli hagejal tõendada, et kostjale on antud täiendav tähtaeg, mis on

tulemuseta jäänud. Töö loetakse seaduse kohaselt vastuvõetuks, kui töö on valminud määral,

mis toob tellijale kaasa kohustuse töö vastu võtta, ning kui tellija seda kohustust vaatamata

töövõtja esitatud asjakohasele palvele ei täida (VÕS § 638 teine lause). Kohus märgib, et

töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi

reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause. Töö vastuvõetuks lugemine seaduse alusel

eeldab töö valmimist nõutaval määral, sellest tellijale teatamist, töövõtja poolt tellijale

mõistliku tähtaja andmist töö vastuvõtmiseks ja tellijale töö ülevaatamise võimaldamist.

Seega ei ole hageja tõendanud, et töö on valminud ehk töövõtulepinguga silmas peetud

eesmärk on saavutatud ning tellija on töö vastuvõtmisest keeldunud ning talle on selleks antud

täiendav tähtaeg, mis on tulemuseta möödunud. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et hageja

tasunõue ei ole kostja suhtes muutunud sissenõutavaks ning hagiavaldus rahuldamisel ei

kuulu.

15. Seega ei tule edasi analüüsida, kas kostjal oli õigus keelduda tasu maksmisest. Poolte

poolt esitatud ja otsuses käsitlemata väited ning tõendid ei oma käesoleva asja lahendamisel

tähtsust.

MENETLUSKULUD

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

17. Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 1 997 eurot. Kui menetlusosaline peab

kandma teise menetlusosalise õigusabikulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalike kulude kindlaks tegemisel

hinnatakse esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda

(tunnihind) (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-39-16). Kostja menetluskulude nimekirja järgi on

kostja õigusabikulud ilma käibemaksuta 1 997 eurot ning kostjale osutati õigusabi

tunnihinnaga 150 eurot tund + km. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja

arvates on menetluskulud liialdatud. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks kohtumenetluse jooksul saab pidada maksimaalselt 5 tundi ja tunnitasuks

maksimaalselt 120 eurot (koos käibemaksuga).

18. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot tund (lisandub km) ning kokku 13

tundi 10 minutit. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, siis taotleb ta kulude

väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kostja õigusabikulud hõlmavad järgmisi toiminguid:

1)

arve nr 180431 - õigusabi osutamine 2,8 h 420 eurot ja kantseleikulud 4 eurot, sisaldas

hagiavalduse ja materjalide analüüsi, kommunikatsiooni kliendiga ja vastuse koostamist

hagile;

2) arve nr 180542 - õigusabi osutamine 1,7 h 255 eurot ja kantseleikulud 4 eurot, sisaldas

kommunikatsiooni kliendiga hagivastusega seotud küsimustes, hagivastuse täiendamine ja

hagivastuse lõplik koostamine;

3)

arve nr 180636 - õigusabi osutamine 1,5 h 225 eurot ja kantseleikulud 4 eurot, sisaldas

valmistumist kohtuistungiks ja osalemist istungil;

4)

arve nr 180785 - õigusabi osutamine 2,3 h 345 eurot ja kantseleikulud 4 eurot, sisaldas

hageja täiendavate seisukohtade analüüsi ja vastuse koostamist;

5) arve nr 180980 - õigusabi osutamine 2,1 h 315 eurot, sisaldas taotlust istungi

edasilükkamiseks, telefonikõnet kohtuga ja materjalide ja hagi täiendavate seisukohtade

analüüsi;

6)

arve nr 181095 - õigusabi osutamine 0,2 h 30 eurot, sisaldas e-kirju kliendile ja

kohtule;

7)

arve nr 190172 - õigusabi osutamine 2,6 h 390 eurot, sisaldas suhtlust kohtuga, e-kirja

kliendile, ettevalmistust istungiks, kohtukõne teeside koostamist ja istungil osalemist.

19. Kohus peab kostja osutatud õigusabitoiminguid ja neile kulunud tööaega üldjoontes

põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus vähendab osaliselt tööaega eelpool märgitud punktides 1 ja

2 osas ning arvestab vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks kommunikatsiooniks kliendiga,

materjalide analüüsiks ning hagivastuse koostamiseks kokku 3 tundi. Samuti vähendab kohus

arve nr 180980 alusel osutatud õigusabi ning peab põhjendatuks ja vajalikuks 2 tundi. Arve

nr 190172 alusel peab kohus põhjendatuks õigusabi osutamist 2 tundi. Tegemist ei ole

õiguslikult keerulise ega mahuka vaidlusega. Seega peab kohus kostjale osutatud

õigusabitoimingute põhjendatuks ja vajalikuks tööajaks 11 tundi. Nimetatud ajakulu sees on

ka esindaja vahetuse tõttu tekkinud täiendav ajakulu. Esindaja vahetumist tingis esialgse

kostja esindaja haigestumine. Kantseleikulud kokku 16 eurot ei ole põhjendatud ja kohus

neid välja ei mõista. Kohtu hinnangul sisalduvad kantseleikulud advokaadi teenuse

tunnihinnas. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-28-14, p-is 20.3 märkinud, et kuigi

bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole

võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast

on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (vt ka

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-11, p‑d 7 ja 14).

20. Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu määr on 150 eurot tunnis (lisandub km). Kohus leiab,

et tunnitasumäär on vaidluse sisu ja asjaolusid arvestades kõrge. Käesolev vaidlus ei ole

õiguslikult kui ka tõenduslikult keeruline. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa pidada

põhjendatuks tunnitasu, mis ületab kohtupraktikas tunnustatud tavapärast tunnitasu 120

eurot/tund (lisandub km). Kostja taotleb õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuta. Kohus

määrab kostja õigusabikulude suuruseks ilma käibemaksuta kokku 1 320 eurot. Tulenevalt

eeltoodust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1 320 eurot.

21. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik