Legislator Case Law & Legislation
3-17-902/42 AI generated

3-17-902/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-17-902/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

19. detsembri 2014 Viru Vangla käskkirjaga nr 6-3/1988-D karistati A. Sarapuud keelatud esemete valdamise eest noomitusega. Sama päeva käskkirjaga nr 6-1/1852-KP paigutati kaebaja

Legislator headnote

AI generated

3-17-902/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 19. detsembri 2014 Viru Vangla käskkirjaga nr 6-3/1988-D karistati A. Sarapuud keelatud esemete valdamise eest noomitusega. Sama päeva käskkirjaga nr 6-1/1852-KP paigutati kaebaja

Keywords

AI generated
defect of consent goodwill indemnity consumer credit revocation revocation of emergency aid withdrawal of action waiver of insurance benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2019, Tartu

Haldusasja number

3-17-902

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla 27. jaanuari 2017. a

käskkirja nr 6-3/89, 22. veebruari 2017. a käskkirja

nr 6-3/180, 20. novembri 2017. a käskkirja nr

6-3/1127-1 ja 2. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/5-1

ning 28. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 6-12/53-2, 27.

märtsi 2017. a vaideotsuse nr 6-12/54-2, 4. jaanuari

2018. a vaideotsuse nr 6-12/679-2 ja 17. jaanuari 2018.

a vaideotsuse nr 6-12/5-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta X.X.-i apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19. detsembri 2014 Viru Vangla käskkirjaga nr 6-3/1988-D karistati A. Sarapuud keelatud

esemete valdamise eest noomitusega. Sama päeva käskkirjaga nr 6-1/1852-KP paigutati kaebaja

karistuse kandmise jätkamiseks ümber Viru Vangla avavanglaosakonnast kinnisesse osakonda.

2. Kinnipeetav X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 27. jaanuari 2017. a

käskkirja nr 6-3/89, 22. veebruari 2017. a käskkirja nr 6-3/180, 20. novembri 2017. a käskkirja nr

6-3/1127-1 ja 2. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/5-1 ning 28. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 6-

12/53-2, 27. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 6-12/54-2, 4. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 6-

12/679-2 ja 17. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 6-12/5-2 tühistamiseks.

3. Nimetatud Viru Vangla käskkirjadega tunnistati X.X. neljal korral süüdi vangistusseaduse

(VangS) § 67 punkt 1 ja § 37 lõike 1 rikkumises ja karistati igakordselt 45-ks ööpäevaks

kartserisse paigutamisega.

4. Tartu Halduskohus jättis 3. oktoobri 2018. a otsusega X.X.-i kaebuse rahuldamata.

5. X.X. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

6. 14. veebruaril 2019 saabus ringkonnakohtule Viru Vangla taotlus menetluse lõpetamiseks

haldusasjas nr 3-17-902. Viru Vangla teavitab kohut, et X.X. vabanes vanglast 17. detsembril

2018 ja seetõttu on vaidlustatud haldusaktide mõju kaebajale lõppenud. Vastustaja palub kohtul

küsida kaebaja seisukohta menetluse lõpetamise taotlusele. Ühtlasi on vastustaja seisukohal, et

menetluse lõpetamiseks puuduvad takistused, kuna ei saa eeldada, et vabaduses viibival kaebajal

esineks endiselt tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi.

7. 15. veebruari 2019. a määrusega selgitas ringkonnakohus kaebajale, et tema vanglast

vabanemise tõttu on vaidlustatud käskkirjade regulatiivne toime ammendunud ning puudub alus

käskkirjade tühistamiseks. Ringkonnakohus palus kaebajal hiljemalt 4. märtsiks 2019 selgitada,

kas ta soovib jätkata menetlust vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning

sel juhul selgitada, miks menetluse jätkamine on vajalik tema õiguste kaitseks.

8. X.X. ringkonnakohtule ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2018. a

otsuse peale tuleb jätta läbi vaatamata.

10. 15. veebruari 2019. a määruses ringkonnakohus viitas HKMS § 152 lg 1 p-le 4,

osutades, et esineb alus menetluse lõpetamiseks, kui kaebaja ei avalda soovi

tuvastamiskaebusele üleminekuks ega põhjenda, miks see on vajalik tema õiguste

kaitseks. Ringkonnakohus on jätkuvakt seisukohal, et kaebaja vanglast vabanemisega on

kaevatavate käskkirjade toime kaebaja suhtes ammendunud. Kinnipeetavale

distsiplinaarkaristuse määramiseks antud haldusaktid ei saa vabaduses viibiva isiku

õigustele enam mingit mõju avaldada.

11. Ringkonnakohtu 15. veebruari 2019. a määrus saadeti elektronposti aadressile, mille

kaebaja teatas ringkonnakohtule 28. novembri 2018. a menetlusdokumendis (tl 112),

paludes kasutada aadressi temaga kontakteerumiseks pärast vanglast vabanemist.

Tulenevalt HKMS § 72 lg-st 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg-st 2 loetakse

määrus sellega kaebajale kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel.

Seega tuleb lugeda, et kaebajale on selgitatud kaevatavate käskkirjade regulatiivse mõju

ammendumist, kuid ta ei ole esitanud kohtule taotlust kaebuse muutmiseks.

Sellele vaatamata leiab ringkonnakohus käesoleval ajal, et põhjendatud ei ole menetluse

lõpetamine ja sellega kaasnevalt halduskohtu otsuse tühistamine.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 190 näeb ette, et kui § 187 lg-s 3

sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus § 187 lõigetes 4–7 sätestatut

arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus

tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam

ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi. HKMS § 187 lg 3 p 6 reguleerib

täpsemalt käesolevas menetluses kujunenud olukorda ning selles ette nähtud tagajärg ei

muuda senist kohtumenetlust tagasiulatuvalt olematuks. Seetõttu käesolevas asjas peab

ringkonnakohus põhjendatuks lähtuda viidatud sättest, mitte HKMS § 152

regulatsioonist.

13. Käesoleval juhul esineb alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS §

190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel, sest pärast vanglast vabanemist ei ole distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirjadel enam mõju kaebaja õigustele. Kaebaja ei ole kasutanud

võimalust kaebuse muutmiseks, et minna üle käskkirjade õigusvastasuse nõudele. Kuna

kaebuse nõude kujundamise õigus kuulub kaebajale, siis kaebaja tahteavalduseta ei saa

ringkonnakohus ise kaebuse nõuet muuta ega jätkata menetlust tuvastamisnõudes.

Olukorras, kus kohtu menetluses on kaebus haldusakti, mille regulatiivne toime on

kohtumenetluse ajal ammendunud, tühistamiseks, ei saa asjas tehtav kohtuotsus

muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi.

14. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab

ringkonnakohus

X.X.-i

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

15. 14. veebruari 2019. a menetlusdokumendis esitas Viru Vangla taotluse menetluse

lõpetamiseks seoses kaebaja vanglast vabanemisega. Kuna vastustaja seejuures ei

taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente, siis menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/