3-17-902/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated19. detsembri 2014 Viru Vangla käskkirjaga nr 6-3/1988-D karistati A. Sarapuud keelatud esemete valdamise eest noomitusega. Sama päeva käskkirjaga nr 6-1/1852-KP paigutati kaebaja
Legislator headnote
AI generated3-17-902/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: 19. detsembri 2014 Viru Vangla käskkirjaga nr 6-3/1988-D karistati A. Sarapuud keelatud esemete valdamise eest noomitusega. Sama päeva käskkirjaga nr 6-1/1852-KP paigutati kaebaja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar
Määruse tegemise aeg ja koht
14. märts 2019, Tartu
Haldusasja number
3-17-902
Haldusasi
X.X.-i kaebus Viru Vangla 27. jaanuari 2017. a
käskkirja nr 6-3/89, 22. veebruari 2017. a käskkirja
nr 6-3/180, 20. novembri 2017. a käskkirja nr
6-3/1127-1 ja 2. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/5-1
ning 28. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 6-12/53-2, 27.
märtsi 2017. a vaideotsuse nr 6-12/54-2, 4. jaanuari
2018. a vaideotsuse nr 6-12/679-2 ja 17. jaanuari 2018.
a vaideotsuse nr 6-12/5-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X.X.
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta X.X.-i apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 19. detsembri 2014 Viru Vangla käskkirjaga nr 6-3/1988-D karistati A. Sarapuud keelatud
esemete valdamise eest noomitusega. Sama päeva käskkirjaga nr 6-1/1852-KP paigutati kaebaja
karistuse kandmise jätkamiseks ümber Viru Vangla avavanglaosakonnast kinnisesse osakonda.
2. Kinnipeetav X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 27. jaanuari 2017. a
käskkirja nr 6-3/89, 22. veebruari 2017. a käskkirja nr 6-3/180, 20. novembri 2017. a käskkirja nr
6-3/1127-1 ja 2. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/5-1 ning 28. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 6-
12/53-2, 27. märtsi 2017. a vaideotsuse nr 6-12/54-2, 4. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 6-
12/679-2 ja 17. jaanuari 2018. a vaideotsuse nr 6-12/5-2 tühistamiseks.
3. Nimetatud Viru Vangla käskkirjadega tunnistati X.X. neljal korral süüdi vangistusseaduse
(VangS) § 67 punkt 1 ja § 37 lõike 1 rikkumises ja karistati igakordselt 45-ks ööpäevaks
kartserisse paigutamisega.
4. Tartu Halduskohus jättis 3. oktoobri 2018. a otsusega X.X.-i kaebuse rahuldamata.
5. X.X. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,
millega kaebus rahuldada.
6. 14. veebruaril 2019 saabus ringkonnakohtule Viru Vangla taotlus menetluse lõpetamiseks
haldusasjas nr 3-17-902. Viru Vangla teavitab kohut, et X.X. vabanes vanglast 17. detsembril
2018 ja seetõttu on vaidlustatud haldusaktide mõju kaebajale lõppenud. Vastustaja palub kohtul
küsida kaebaja seisukohta menetluse lõpetamise taotlusele. Ühtlasi on vastustaja seisukohal, et
menetluse lõpetamiseks puuduvad takistused, kuna ei saa eeldada, et vabaduses viibival kaebajal
esineks endiselt tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi.
7. 15. veebruari 2019. a määrusega selgitas ringkonnakohus kaebajale, et tema vanglast
vabanemise tõttu on vaidlustatud käskkirjade regulatiivne toime ammendunud ning puudub alus
käskkirjade tühistamiseks. Ringkonnakohus palus kaebajal hiljemalt 4. märtsiks 2019 selgitada,
kas ta soovib jätkata menetlust vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning
sel juhul selgitada, miks menetluse jätkamine on vajalik tema õiguste kaitseks.
8. X.X. ringkonnakohtule ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2018. a
otsuse peale tuleb jätta läbi vaatamata.
10. 15. veebruari 2019. a määruses ringkonnakohus viitas HKMS § 152 lg 1 p-le 4,
osutades, et esineb alus menetluse lõpetamiseks, kui kaebaja ei avalda soovi
tuvastamiskaebusele üleminekuks ega põhjenda, miks see on vajalik tema õiguste
kaitseks. Ringkonnakohus on jätkuvakt seisukohal, et kaebaja vanglast vabanemisega on
kaevatavate käskkirjade toime kaebaja suhtes ammendunud. Kinnipeetavale
distsiplinaarkaristuse määramiseks antud haldusaktid ei saa vabaduses viibiva isiku
õigustele enam mingit mõju avaldada.
11. Ringkonnakohtu 15. veebruari 2019. a määrus saadeti elektronposti aadressile, mille
kaebaja teatas ringkonnakohtule 28. novembri 2018. a menetlusdokumendis (tl 112),
paludes kasutada aadressi temaga kontakteerumiseks pärast vanglast vabanemist.
Tulenevalt HKMS § 72 lg-st 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg-st 2 loetakse
määrus sellega kaebajale kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel.
Seega tuleb lugeda, et kaebajale on selgitatud kaevatavate käskkirjade regulatiivse mõju
ammendumist, kuid ta ei ole esitanud kohtule taotlust kaebuse muutmiseks.
Sellele vaatamata leiab ringkonnakohus käesoleval ajal, et põhjendatud ei ole menetluse
lõpetamine ja sellega kaasnevalt halduskohtu otsuse tühistamine.
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 190 näeb ette, et kui § 187 lg-s 3
sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist
apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus § 187 lõigetes 4–7 sätestatut
arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus
tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam
ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi. HKMS § 187 lg 3 p 6 reguleerib
täpsemalt käesolevas menetluses kujunenud olukorda ning selles ette nähtud tagajärg ei
muuda senist kohtumenetlust tagasiulatuvalt olematuks. Seetõttu käesolevas asjas peab
ringkonnakohus põhjendatuks lähtuda viidatud sättest, mitte HKMS § 152
regulatsioonist.
13. Käesoleval juhul esineb alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS §
190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel, sest pärast vanglast vabanemist ei ole distsiplinaarkaristuse
määramise käskkirjadel enam mõju kaebaja õigustele. Kaebaja ei ole kasutanud
võimalust kaebuse muutmiseks, et minna üle käskkirjade õigusvastasuse nõudele. Kuna
kaebuse nõude kujundamise õigus kuulub kaebajale, siis kaebaja tahteavalduseta ei saa
ringkonnakohus ise kaebuse nõuet muuta ega jätkata menetlust tuvastamisnõudes.
Olukorras, kus kohtu menetluses on kaebus haldusakti, mille regulatiivne toime on
kohtumenetluse ajal ammendunud, tühistamiseks, ei saa asjas tehtav kohtuotsus
muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi.
14. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab
ringkonnakohus
X.X.-i
apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
15. 14. veebruari 2019. a menetlusdokumendis esitas Viru Vangla taotluse menetluse
lõpetamiseks seoses kaebaja vanglast vabanemisega. Kuna vastustaja seejuures ei
taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud menetluskulude
nimekirja ja kuludokumente, siis menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta.
/allkirjastatud digitaalselt/