3-19-482/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedMartin Villems (kaebaja) esitas 13. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla kohustamist vahetada välja tema kontaktisik H. Loorits mõne erapooletu ja objektiivse kontaktisiku vastu. Kaebaja märgib, et konflikt tema ja nimetatud inspektorkontaktisiku vahel sai alguse 2017. aastal ning kirjeldab kontaktisiku tegevusi, mis on kaebajale toonud negatiivsed tagajärjed. Kaebaja väitel on kontaktisik oma tegevusega takistanud tema avavanglasse paigutamist, kui muutis individuaalses täitmiskavas (ITK) kaebaja ohutaseme kõrgohtlikuks ja lisas sinna alusetuid süüdistusi. Lisaks ähvardas kontaktisik mitmel korral kaebajat huvi – ja lisategevustest eemaldada. Samuti leiab kaebaja, et just ilmselt kontaktisiku pahatahtliku iseloomustuse tõttu jäeti ta kaks korda ennetähtaegselt vabastamata. Kaebusele on lisatud ka riigilõivust vabastamise taotlus.
Legislator headnote
AI generated3-19-482/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-19-482 Määruse tegemise aeg
14. märts 2019 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vahetada välja kontaktisik
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Martin Villemsi kaebus.
2. Jätta Martin Villemsi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1. Martin Villems (kaebaja) esitas 13. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla kohustamist vahetada välja tema kontaktisik H. Loorits mõne erapooletu ja objektiivse kontaktisiku vastu. Kaebaja märgib, et konflikt tema ja nimetatud inspektorkontaktisiku vahel sai alguse 2017. aastal ning kirjeldab kontaktisiku tegevusi, mis on kaebajale toonud negatiivsed tagajärjed. Kaebaja väitel on kontaktisik oma tegevusega takistanud tema avavanglasse paigutamist, kui muutis individuaalses täitmiskavas (ITK) kaebaja ohutaseme kõrgohtlikuks ja lisas sinna alusetuid süüdistusi. Lisaks ähvardas kontaktisik mitmel korral kaebajat huvi – ja lisategevustest eemaldada. Samuti leiab kaebaja, et just ilmselt kontaktisiku pahatahtliku iseloomustuse tõttu jäeti ta kaks korda ennetähtaegselt vabastamata. Kaebusele on lisatud ka riigilõivust vabastamise taotlus.
KOHTU SEISUKOHT
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS §
121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma õiguse kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p-i 1 tähenduses on kaebeõiguse ilmselge puudumisega tegemist juhul, kui kaebajal ei saa olla seda õigust, mille kaitseks ta kohtusse pöördunud on.
3-19-482
3. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõuda vanglalt kontaktisiku väljavahetamist.
4. Vangistusseaduse § 1051 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ülesanne vangistuse ja eelvangistuse täideviimine ning kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine. Vangla pädevuses on oma tööd korraldada, sh otsustada ametnike tööülesannete ja vastutusala üle. Kohtul puudub võimalus sekkuda vangla tegevusse ja kohustada ametnike seas ümberkorraldusi tegema. Vangistusseadusest ega muudest vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglas kinni peetavale isikule õigust valida temaga tegelevaid vanglaametnikke või nõuda, et talle ebasobiv vanglaametnik välja vahetataks. Seega ei näe õigusaktid ette võimalust nõuda kontaktisiku vahetamist. Küll aga on kaebajal õigus vaidlustada vanglaametniku ja vangla konkreetseid toiminguid ja haldusakte, kui need tema õigusi rikuvad. Kaebaja on kaebuses viidanud kontaktisiku tegevusele seonduvalt tema avavanglasse paigutamisega ja ennetähtaegse vabastamise menetlusega. Kohus märgib, et kaebaja saab kontaktisiku poolt koostatud ennetähtaegse vabastamise iseloomustuses kajastatule vastu vaielda tema tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames. Samuti on kaebajal avavanglasse paigutamise otsustamisel või muude piirangute kehtestamisel võimalik välja tuua enda seisukohad ja vastuväited oluliste asjaolude kohta ning vaielda ITK-s kajastatule vastu juhul, kui vangla sellele tugineb.
5. Kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et ka varasemas kohtupraktikas on halduskohtud kontaktisiku vahetamist puudutavad kaebused tagastanud (vt nt Tallinna Halduskohtu määrused asjades nr 3-17-233 ja 3-17-220).
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Juhan Siider