2-18-17822/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Greete Reinsoni kaebus kohtutäitur Anne

Böckleri otsuse peale

Tsiviilasja number

2-18-17822

Menetlustoiming

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: võlgnik Greete Reinson (isikukood

XXX, e-post XXX)

Puudutatud isik: kohtutäitur Anne Böckler

(asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu, e-post

anne.bockler@taitur.just.ee)

Puudutatud isik: sissenõudja Eesti Vabariik

(Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu; e-post

info@rtk.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Greete Reinsoni kaebus kohtutäitur Anne Böckleri 17. detsembri

2018. a otsuse peale täiteasjas nr 182/2018/494.

2. Jätta menetluskulud Greete Reinsoni kanda. Määrata kohtutäituri ja sissenõudja

menetluskulude suuruseks 0 eurot.

3. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Greete Reinson (avaldaja) esitas 24. novembril 2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale

kaebuse kohtutäitur Anne Böckleri tegevuse peale.

Tartu Maakohus jättis 29. novembril 2018 kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

Avaldaja esitas 27. detsembril 2018 e-kirja, milles märgib, et soovib vaidlustada kohtutäituri

otsuse, millega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus avaldaja AS-s SEB Pank olevale kontole

kasutuslimiidi seadmiseks. Avaldaja soovib, et kohus määraks seaduses ettenähtud

kasutuslimiidi 500 eurot ning lisaks 1/3 sellest iga avaldaja lapse kohta. Avaldajal on XXX

last. Kohtutäitur on arestinud avaldaja pangakonto AS-s SEB Pank ja ei ole avaldajale jätnud

seadusejärgset

kasutuslimiiti.

Avaldaja

märkis

täiendavalt

8. märtsi

2019.

a

menetlusdokumendis, et õigusvastane ei ole mitte tema sissetulekute arestimine, vaid

asjaolu, et kohtutäitur ei võimalda avaldajal kasutada pangas seaduses ettenähtud summade

ulatuses kontot. Seetõttu, kui avaldaja kontole laekub töötasu, jääb ta sellest tervikuna ilma.

2. Sissenõudja teatas kohtule 4. märtsil 2019, et ei esita kaebuse kohta seisukohta.

3. Kohtutäitur esitas 11. märtsil 2019 kaebuse kohta seisukoha, milles pidas enda 17.

detsembri 2018. a otsust põhjendatuks. Avaldaja AS-s SEB Pank olevale kontole ei laeku

avaldaja sissetulekuid. Avaldaja sissetulekuteks on peretoetus ja vanemahüvitis, mis

toimetatakse talle kätte sularahas kojukandega. Täiendavalt laekub avaldaja Swedbank AS-

s asuvale kontole elatis. Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 115 ei

kohusta kohtutäiturit jätma võlgniku igas pangas olevale arevlduskontole mittearestitavat

summat. TMS II osa 7. ptk 2. jagu räägib sissetulekute arestimisest ja aresti alt

vabastamisest, mistõttu pangakontole arestivaba limiidi määramise eelduseks on sissetuleku

pangakontole laekumine.

KOHTU SEISUKOHT

4. Arvestades avaldaja 27. detsembri 2018. a menetlusdokumendis esitatud nõuet ning

kohtule esitatud kohtutäituri 17. detsembri 2018. a otsust, millega kohtutäitur on rahuldanud

avaldaja kaebuse arestitud elatise tagastamiseks, menetleb kohus avaldaja kaebust, nagu see

on esitatud 27. detsembri 2018. a menetlusdokumendis, st kaebusena kohtutäituri 17.

detsembri 2018. a otsuse peale täiteasjas nr 182/2018/494, millega kohtutäitur keeldus

määramast mittearestitavat summat avaldaja AS-i SEB Pank kontole. Kohtu hinnangul on

kaebuse sellisel kujul lahendamine lubatav vaatamata sellele, et algse avalduse esitamise

ajal, ei olnud kohtutäituri otsust veel tehtud. Seda põhjusel, et avaldaja on talle antud

puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul läbinud TMS § 218 lg 1 kohaselt kohustusliku

kohtueelse menetluse.

5. Praeguses asjas ei vaidle menetlusosalised selle üle, et avaldaja AS-s SEB Pank olevale

kontole ei laeku mingeid avaldaja sissetulekuid. Nimetatud asjaolu nähtub ka kohtule

esitatud pangakonto väljavõttest (tl 24), kusjuures konto jääk on 0 eurot. Seega on asja

lahendamisel oluline vastata küsimusele, kas võlgnikul on täitemenetluses õigus taotleda

oma pangakonto suhtes mittearestitava summa määramist olukorras, kus pangakontole

sissetulekuid ei laeku, ning kas kohtutäituril on sellele vastav kohustus konto osaliselt

arestist vabastada.

6. Sissenõude pööramist võlgniku kontole reguleerib TMS § 115. Nimetatud säte ei sea

mingeid piire võlgniku konto arestimisele. TMS § 115 lg 2 kohaselt arestitakse nii kontol

olev raha kui sinna tulevikus laekuv raha arestimisaktis märgitud ulatuses. Avaldaja välja

toodud arestimisvaba miinimum, mille suuruseks on kuupalga alammäär, millele lisandub

1/3 kuupalga alammäärast iga võlgniku ülalpeetava kohta, tuleneb TMS § 132 lg-test 1 ja 2.

Tegemist on sissetuleku osaga, millele ei saa pöörata sissenõuet. Kohus märgib, et

täiendavalt näeb TMS § 132 lg 3 sissetuleku arestimise piiranguna ette, et mittearestitavat

summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale

vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku,

tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Samuti on

TMS § 131 järgi keelatud teatud sissetulekuid üldse arestida.

7. TMS §-d 130-136 reguleerivad sissetuleku arestimist. Seega saab neid kohaldada võlgniku

pangakonto arestimisele üksnes juhul, kui võlgniku pangakontole laekub võlgniku

sissetulek. Nimetatud sätetes sisalduvate arestimispiirangute eesmärk on tagada võlgnikule

tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate

ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (vt nt Riigikohtu 15. märtsi 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 15). Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole

kohtutäituril kohustust määrata mittearestitavat summat võlgniku pangakontole, mis on tühi

ja kuhu ei laeku võlgniku sissetulek. Sellist kohustust ei tulene seaduse sõnastusest, mis

räägib üksnes sissetuleku aresti piirangutest, ega ka seaduse mõttest, kuivõrd olukorras, kus

pangakontole reaalselt ei laeku võlgniku sissetulekuid, millest ta konto arestimise

tulemusena ilma jääks, ei sea tühja konto arestimine kuidagi ohtu võlgnikul enda ja

ülalpeetavate ülalpidamiseks vajalike minimaalsete vahendite olemasolu.

Seega piirab seadus üksnes võlgniku sissetuleku arestimist ning ekslik on avaldaja seisukoht,

et seadusest tuleneb kohtutäiturile kohustus määrata pangakontole kasutuslimiit sõltumata

sellest, kas kontole laekub sissetulek. Seega tuleb avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale

jätta rahuldamata.

8. Kohus märgib, et kui avaldaja AS-s SEB Pank asuvale pangakontole hakkab tulevikus

laekuma võlgniku töötasu või muu sissetulek, siis on avaldajal õigus esitada kohtutäiturile

TMS § 134 kohaselt selle kohta avaldus, milles ta saab märkida, milline sissetulek

pangakontole laekuma hakkab, ning mille alusel kohtutäitur arestimisakti muudab,

vabastades konto aresti alt ulatuses, milles kontole laekuvat sissetulekut ei või arestida. Sel

viisil on avaldajale vajadusel tagatud mittearestitava sissetuleku kasutamise võimalus.

9. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et

teistel menetlusosalistel oleks hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud, määrab

kohus nende menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik