2-18-10469/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-10469

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-10469

Tsiviilasi

Helari Kährik ja Siret Jallai hagi Ants Juur ja OÜ Pärnakas

vastu lepingu tagasitäitmise nõudes

Hagihind

15 022,79

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I Helari Kährik (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja II Siret Jallai (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul (e-

post: rene@advokaadid.ee)

Kostja I Ants Juur (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX)

Kostja II Osaühing Pärnakas (registrikood: 11294594; asukoht:

Pikk tn 14-10, 65604 Võru; e-post: antsjuur@gmail.com),

seaduslik esindaja Ants Juur

Kostjate I ja II lepinguline esindaja Mehis Adamson (e-post:

actumconsult@gmail.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

3. detsember 2018. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Ants Juurelt ja OÜ-lt Pärnakas solidaarselt Helari Kähriku ja Siret Jallai

kasuks:

-

põhinõue 5896,10 eurot,

-

leppetrahv 8000 eurot,

-

viivis 10.07.2018 seisuga 15 eurot,

-

viivis protsendina põhinõude ja leppetrahvi summast VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 11.07.2018 kuni põhinõude ja leppetrahvi tasumiseni.

3. Jätta Tartu Maakohtu 11.07.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu –

kohtulik hüpoteek summas 13 896,10 eurot Ants Juurele kuuluvale kinnistule

asukohaga XXX – jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt Ants Juure ja OÜ Pärnakas kanda.

5. Määrata Helari Kähriku ja Siret Jallai menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista

Ants Juurelt ja OÜ-lt Pärnakas solidaarselt Helari Kähriku ja Siret Jallai kasuks välja

1938 eurot.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Helari Kährik ja Siret Jallai (hagejad) esitasid 10.07.2018 Tartu Maakohtule hagi Ants Juure

(kostja I), OÜ Pärnakas (kostja II) ja RKV Invest OÜ (kostja III) vastu. Koos hagiavaldusega

esitasid hagejad taotluse hagi tagamiseks, mille kohus rahuldas 11.07.2018 määrusega. Hagi

tagamise korras seati kohtulik hüpoteek hagejate kasuks summas 13 896,10 eurot kostjale I

kuuluvale kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr XXX) esimesele vabale järjekohale.

2. Hagiavalduse kohaselt XX.XX.XXXX sõlmisid hagejad ning kostja I võlaõigusliku

müügilepingu XXX kinnistu (registriosa nr XXX) omandamiseks. Samas lepingus sõlmisid

hagejad töövõtulepingu kostjatega II ja III, kes kohustusid püstitama omandatavale XXX

kinnistule elamu hiljemalt 27.03.2018. Samaks tähtajaks leppisid pooled kokku asjaõiguslepingu

sõlmimise kinnistu omandi üleandmiseks.

Hagejad tasusid vastavalt lepingule XX.XX. ja XX.XX.XXXX ülekannetega ostuhinnast 8000

eurot ettemaksuna kostja I kontole. Kuna XXX kinnistul ehitustegevus ei edenenud, asusid

hagejad nõudma lepingu täitmist. Kostja III 16.01.2018 e-kirjaga teavitati hagejaid, et kostjatel ei

ole vahendeid ega tööjõudu kinnistu hoonestamiseks ning ehitustööde jätkamiseks. Järgnevas

kirjavahetuses kostjad iseenesest tunnistasid lepingu rikkumist ja selle lõpetamist koos ettemaksu

tagastamise kohustusega. Samas ei soovinud kostjad tasuda täies ulatuses kokkulepitud

leppetrahvi ja tekkinud kulusid. Kostjad andsid 19.03.2018 e-kirjas mõista, et neil ei ole ka

ettemaksu tagastamiseks rahalisi vahendeid, viidates mingite objektide müümise vajadusele.

Vastavalt kostja III 4.04.2018 kirjale lubati kogu nõutav summa tasuda hagejatele aprillikuu

jooksul, kuid vastavast lubadusest ei peetud kinni. Kostja I tagastas hagejatele 8.06.2018

ülekandega 2500 eurot. 13.06.2018 avaldusega hagejad taganesid lepingust, peamisteks

põhjusteks oli ehituskohustuse rikkumine ja asjaolu, et kostjad ei suutnud anda hagejatele

kokkulepitud tähtajaks üle hoonestatud kinnistu omandit. Hagejad soovivad veel tagastamata

ettemaksu tagastamist, tehtud kulutuste hüvitamist, leppetrahvi ja viivise tasumist.

3. 1.11.2018 määrusega jättis kohus hagi kostja III (pankrotis) vastu läbi vaatamata ning kostja III

hagiga seotud menetluskulud hagejate kanda.

4. Kostjad I ja II ei vaidle vastu lepingust taganemisele ega põhinõudele. Kostjate I ja II arvates ei

ole põhjendatud neilt leppetrahvi kogu ulatuses väljamõistmine. Kostjad toovad välja, et

lepingust taganemise ajaks oli rajatud elamu vundament, trassid olid toodud maja asukohani,

tehtud oli pinnasetöid. Kolmanda isikuga oli sõlmitud leping elamu aluse maa omandamiseks

ning tellitud elamu püstitamiseks vajalik hoone karkass ning konstruktsiooni materjalid. Asjaolu,

et leping tehti liiga optimistliku valmimistähtajaga on üks põhjustest, miks elamu ei valminud.

Teiseks põhjuseks oli RKV Invest OÜ osade realiseerimine enampakkumisel kostja I suhtes

menetletud täiteasjas. Nii kaotasid kostjad kontrolli põhilise ehitaja, RKV Invest OÜ üle ning

uued omanikud hõivasid ehitusplatsi ja viisid teatamata suunas minema tööriistad ja materjalid.

Kostjad tegid hagejatele ettepaneku uue ehitaja kaasamiseks, et objekt siiski valmiks, kuid

hagejad sellega enam ei nõustunud. Kostjate hinnangul ei ole hagejad käitunud heas usus.

Kostjad I ja II taotlevad leppetrahvi vähendamist põhjusel, et leppetrahvil on elamu valmimist

tagav funktsioon ning tulenevalt kostjate poolt lepingu täitmisest vähemalt 50-60% ulatuses on

põhjendatud vähendada kostjatelt nõutavat 8000 eurost leppetrahvi kuni 4000 euroni. Lisaks

leiavad kostjad, et leppetrahvi vähendamiseks võib anda alust ka kostjate kehv majanduslik

olukord. Seoses RKV Invest OÜ pankrotistumisega tuleb kostjal I leida raha enda palga arvelt.

5. Hagejad leiavad, et kostjad ei ole tõendanud leppetrahvi vähendamise aluseid. Peale osaliselt

rajatud vundamendi ja teatud tagasitäitetööde ei olnud objektil midagi tehtud. Kostjad olid juba

16.01.2018 teatanud, et neil ei ole vahendeid ega tööjõudu jätkamaks ehitustöid. Kostjad ei

vormistanud rahaliste vahendite puudusel isegi ostetavat krunti enda nimele, et neil oleks

hagejatele midagi müüa. Kostjate vastusele lisatud 18.11.2017 lihtkirjalik protokoll-eelleping on

vormivea tõttu tühine. Kostjad on esitanud OÜ-ga Alusehitus sõlmitud tarnelepingu ja OÜ

Alusehitus esitatud ettemaksuarve summas 3573,35 eurot, kuid jätnud esitamata tõendid, kas see

on tasutud. Tarnelepingu kohaselt pidi OÜ Alusehitus alustama karkasside/fermide tootmist

peale ettemaksu laekumist. Kostja esitatud OÜ Baltic Haljastus arvest ei nähtu, et tegemist

olnuks XXX ehitusobjektiga. Samuti on arve kuupäev 23.01.2018, samas kui kostjad olid juba

teatanud, et neil ei ole tööde teostamiseks tööjõudu ega vahendeid. Puuduvad andmed ka arve

tasumise kohta. Hagejate arvates tuleb arvestada, et hagejad olid füüsilised isikud,

müüja/töövõtjad aga kutsetegevuses tegutsevad isikud. Seega oli tegemist tarbijalepinguga.

Hagejad sõlmisid pangaga laenulepingu, mille kohaselt pidid hagejad finantseerima kinnistu ostu

ja ehitust laenurahaga – kostja on olnud majanduslikult jõukam pool. Hagejate arvates omab

tähtsust ka asjaolu, et lepinguprojekt, mis nägi selgesõnaliselt kostjatele lepingust taganemise

puhuks leppetrahvina 8000 eurot, töötas välja kostjate pool, tehes selliselt ise ettepaneku sellise

vastutuse ja leppetrahvi kohaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

6. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud võlaõiguslik müüja poolt

tulevikus omandatava kinnisasja müügileping. Kostja I müüjana kohustus omandama lepingu

esemeks oleva kinnistu ning võõrandama selle pärast kinnistule elamu ehitamist hagejatele.

Kostja II ja endine kostja III ehitajatena kohustusid kinnistule elamu ehitama. Hagejad taganesid

lepingust 13.06.2018 taganemisavaldusega. Hagejad on esitanud kostjate vastu hagi lepingu

alusel üleantu tagastamiseks, kahju hüvitamiseks, leppetrahvi ja viivise saamiseks. Kohus leiab,

et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

7. Lepingu alusel üleantu tagastamise ja kahju hüvitmise nõuetele kostjad vastu ei vaidle. VÕS §

189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki pool nõuda tema poolt lepingu alusel

üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Ka lepingu p 5.4 esimese lause kohaselt oli müüja lepingust taganemise korral kohustatud

tagastama ostjale lepingu kohaselt müüjale tasutud summad. Vastavalt lepingu p-le 2.15 tasusid

hagejad XX.XX . ja XX.XX.XXXX ülekannetega ostuhinnast 8000 eurot ettemaksuna kostja I

kontole. Tasutud ettemaksust tagastas kostja I hagejatele 8.06.2018 ülekandega 2500 eurot.

Hagejatele on tagastamata ettemaks summas 5500 eurot. Kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja VÕS § 115 lg 1 alusel nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Kahjuna nõuab hageja kostjatelt notari tasude hüvitamist lepingu sõlmimise ning

taganemisavalduse vormistamise eest kokku summas 396,10 eurot. Kahju suurus on tõendatud

notari tasu arvetega (tl 35-36). Lepingu p-s 2.11 leppisid pooled kokku, et lepingust tulenevate

müüja ja ehitaja kohustuste täitmise eest vastutavad müüja ja ehitaja solidaarselt. Seega kuulub

põhinõudena kostjatelt I ja II solidaarselt hagejate kasuks väljamõistmisele lepingu alusel üleantu

ja kahju hüvitis kokku summas 5896,10 eurot.

8. Lepingu p 5.4 esimese lause kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingust taganemisel lepingu p-

i 5.2 alusel on müüja kohustatud tasuma ostjale leppetrahvi 8000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle,

et hagejad on lepingust lepingu p-i 5.2 alusel taganenud ning hagejal on õigus nõuda kostjatelt

leppetrahvi tasumist. Kostjad taotlevad leppetrahvi vähendamist vastavalt VÕS § 162 lg-le 1, mis

näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad leiavad, et leppetrahvi tuleks vähendada 4000

euroni, arvestades eelkõige lepingu täitmise ulatust ning kostjate kehva majanduslikku olukorda.

Samuti leiavad kostjad, et hagejad ei ole käitunud heas usus. Leppetrahvi vähendamise aluseks

olevaid asjaolusid pidid tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-s 1

sätestatud üldisest tõendamiskoormuse jaotuse reeglist tõendama kostjad.

Vaidlus puudub selles, et hagejad taganesid lepingust pärast seda, kui kostjad olid neile

teatanud, et neil ei ole ehitustööde jätkamiseks vahendeid ega tööjõudu. Müüdavat kinnistut ei

olnud kostja I enda nimele omandanud, nagu poolte vaheline leping ette nägi, kuna selleks

puudusid vahendid (Roman Juure 13.02.2018 e-kiri, tl 89 „Krundi ost sai vormistatud teise isiku

nimele, kuna endal see moment puudusid vajalikud vahendid, kuid lepingut ei soovinud

rikkuda.“). Poolte vahel toimunud läbirääkimiste käigus kostjad ei andnud hagejatele kindlat

tähtaega, millal oleks olnud võimalik töödega jätkata (Roman Juure 22.01.2018 e-kiri, tl 87 „kui

saan hiljemalt 1 märts ehitustöödega alustada, siis maja valmiks kokkulepitud kujul 2018 juuni

kuuks“; Roman Juure 20.02.2018 ja Helari Kähriku 26.02.2018 e-kirjad, tl 92-93, millest

nähtuvalt rahaliste vahendite saamine lükkus varasemalt lubatust veelgi edasi). Neil asjaoludel

puudub kohtu hinnangul alus väitmaks, et hagejad ei käitunud heas usus, kui lepingu jätkamise

asemel otsustasid lepingust taganeda ja nõuda kostjatelt leppetrahvi. Lepingu jätkamine oleks

asetanud hagejad väga ebakindlasse olukorda.

Kostjad taotlevad leppetrahvi vähendamist peamiselt arvestades lepingu täitmist 50-60%

ulatuses. Hagejate sõnul peale osaliselt vundamendi ja teatud tagasitäitetööde ei olnud objektil

midagi tehtud (hagejate 14.01.2019 seisukoht, tl 163). Kohus on seisukohal, et kostjate poolt

väidetud lepingu täitmise ulatus ei ole tõendatud. Kohus märgib esmalt, et kostjate poolt väidetut

ei toeta nende esitatud Roman Juure 22.01.2018 e-kiri, millest nähtuvalt olemas oli vundament

koos juurde kuuluvaga (tl 87). Kohus nõustub hagejatega, et kostjate väidetud lepingu täitmise

ulatust ei kinnita ka kostjate esitatud arved ja tarneleping (tl 104-110). Tarnelepingu (tl 106-108)

kohaselt pidi OÜ Alusehitus alustama karkasside/fermide tootmist peale ettemaksu laekumist

(makse- ja arveldustingimuste p 2). Kostja ei ole esitanud tõendeid ettemaksu tasumise kohta.

Kostja esitatud OÜ Baltic Haljastus arvest ei nähtu, et tegemist olnuks XXX ehitusobjektiga.

Samuti on arve kuupäev 23.01.2018, samas kui kostjad olid juba teatanud 16.01.2018, et neil ei

ole tööde teostamiseks tööjõudu ega vahendeid. Puuduvad andmed ka arve tasumise kohta. Isegi

kui arvetel märgitud tööd olid tehtud ja seotud antud objektiga ning arved tasutud, ei tõenda need

lepingu täitmist 50-60% ulatuses, arvestades et arvete kogumaht oli 7113,13 eurot, samal ajal kui

ostuhind oli 127 000 eurot. Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks, et hagejad ei ole praegusel

juhul lepingu alusel midagi saanud.

Kohus leiab, et puudub alus leppetrahvi vähendamiseks ka kostjate majanduslikust seisundist

tulenevalt. Kostja II majanduslikku seisundit ei ole kostjad kirjeldanud. Kostja I puhul on

märgitud üksnes, et tal tuleks leppetrahvi maksmiseks leida raha enda palga arvelt (tl 156).

Kohtule ei ole esitatud andmeid tema vara ja sissetuleku suuruse kohta. Seetõttu kohus leiab, et

kostjad ei ole tõendanud, et esineks alus leppetrahvi vähendamiseks tulenevalt kostjate I või II

majanduslikust seisundist. Kohus leiab, et leppetrahvi vähendamisel ei saa antud juhul arvestada

RKV Invest OÜ (pankrotis, endine kostja III) majanduslikku seisundit. Lepingu p 5.4 järgi oli

leppetrahvi kohustatud tasuma müüja. Vaidlus puudub selles, et vastavalt lepingu p-le 2.11

vastutasid müüja ja ehitajad solidaarselt muuhulgas müüja leppetrahvi maksmise kohustuse

täitmise eest. Seega leppetrahvi tasumise kohustuse näol oli tegemist kostja I lepingust tuleneva

kohustusega, mille täitmise eest vastutasid vastavalt lepingupoolte kokkuleppele kostjad I, II ja

endine kostja III solidaarselt. Kohus leiab, et tegemist on kohustusega ühinemisega VÕS § 178

mõttes. VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kohustuse üle võtta nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse

uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). VÕS § 178 lg 4 esimese lause

kohaselt kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Üldiselt solidaarkohustuse puhul VÕS §

67 lg 2 kohaselt iga solidaarvõlgnik võib esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis

tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. VÕS § 68 lg 3

kohaselt seaduses nimetamata asjaolud, mis mõjutavad solidaarvõlgnike vastutust, eelkõige

aegumise vastuväide, kehtivad üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda need puudutavad, kui

solidaarkohustusest ei tulene teisiti. Seega leiab kohus, et leppetrahvi vähendamise aluseks

olevaid asjaolusid tuleks kontrollida iga solidaarvõlgniku puhul eraldi ning solidaarvõlgnik ei saa

üldjuhul taotleda leppetrahvi vähendamist tulenevalt teise solidaarvõlgniku majanduslikust

seisundist. Olukord on erinev, kui kohustusega ühinemine toimub võlausaldaja nõude tagamise

eesmärgil. Sellisel juhul kohaldatakse VÕS § 178 lg 4 teise lause kohaselt täiendavalt VÕS §-des

145, 149 ja 152 käenduse kohta sätestatut. VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt käendaja võib

esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja

arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Seega saab kohustusega võlausaldaja

nõude täitmise tagamiseks ühinenud isik taotleda muuhulgas leppetrahvi vähendamist, samas on

kohtupraktikas leitud, et sellisel juhul leppetrahvi vähendamisel tuleb arvestada üksnes

põhivõlgniku majanduslikku seisundit ning tuvastada, kas ja millises ulatuses võinuks

põhivõlgnikul olla õigus taotleda leppetrahvi vähendamist (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 17).

Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et kostjate taotlus leppetrahvi vähendamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

9. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär on alates 1.07.2016 0,00% aastas, on seadusjärgne viivisemäär seega 8%

aastas. Viivisenõude esitamisel on hagejad arvestanud, et kostjad said taganemisavalduse kätte

2.07.2018, ning arvestanud viivist alates kohustuse täitmiseks määratud tähtaja möödumisest, s.o

alates 6.07.2018. Kostjad ei ole hagejate viivisenõudele eraldi vastuväiteid esitanud. Arvestades

eeltoodut ja hageja nõuet, leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt hagejate kasuks välja mõista

viivis seisuga 10.07.2018 summas 15 eurot (13 896,10 eurot x 8% : 365 päeva x 5 päeva) ning

alates 11.07.2018 protsendina põhinõude ja leppetrahvi summast VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses kuni põhinõude ja leppetrahvi tasumiseni.

Hagi tagamine

10. 11.07.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – kohtulik hüpoteek summas 13 896,10

eurot kostjale I kuuluvale kinnistule asukohaga XXX – tuleb TsMS § 445 lg 2 alusel jätta jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus TsMS § 169 lg 1 alusel menetluskulud solidaarselt

kostja I ja kostja II kanda.

12. Menetluskuluna paluvad hagejad välja mõista hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel

tasutud riigilõivud ning lepingulise esindaja kulu 1551 eurot (sh käibemaks). Hagejate

lepingulise esindaja tunnitasu oli 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad kinnitavad, et

ei ole käibemaksukohustuslased. Hagejate lepingulise esindaja ajakulu oli 11,75 tundi:

29.06.2018 nõupidamine klientidega 0,75 tundi; 9.07.2018 asja materjalidega tutvumine,

hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine, tõendite komplekteerimine, edastamine Tartu

Maakohtule 4,5 tundi; 3.12.2018 ettevalmistus istungiks, osalemine Tartu Maakohtu istungil 2,5

tundi; 14.01.2019 kostja seisukohtadega tutvumine, vastuväidete koostamine leppetrahvi

vähendamise taotlusele Tartu Maakohtule 2,5 tundi; 19.02.2019 seisukohtade koostamine 1,5

tundi. Kostjad vaidlevad hageja lepingulise esindaja kuludele osaliselt vastu, leides et

toiminguteks kulunud aeg on ülepaisutatud. Hageja lepingulise esindaja kulud on kostjate arvates

põhjendatud maksimaalselt 600 euro ulatuses.

Hagejad on 9.07.2018 ja 11.07.2018 tasunud hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu

kokku 750 eurot. Kuna hagejad on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud määras, on riigilõivu

osas hagejate menetluskulud põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et asi ei olnud keerukas ega mahukas – pooled vaidlesid üksnes tasumisele kuuluva

leppetrahvi suuruse üle. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja

ajakulu on kokku põhjendatud 9 tunni ulatuses. Hüvitamisele ei kuulu 29.06.2018 klientidega

nõupidamise ajakulu 0,75 tundi – tegemist ei ole otseselt hagiavalduse koostamise ja kohtule

esitamisega seotud kuluga (vt Riigikohtu 6.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14).

Asja materjalidega tutvumise, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamise, tõendite

komplekteerimise ja kohtule edastamise ajakulu saab pidada põhjendatuks märgitud ulatuses (4,5

tundi). 3.12.2018 kohtuistung kestis 52 minutit – kohus loeb istungi ettevalmistamiseks ning

istungil osalemiseks põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. 14.01.2019 seisukohaga tutvumise ja

vastuväidete koostamise ajakulu on kohtu arvates põhjendatud märgitud ulatuses (2,5 tundi).

19.02.2019 seisukoha koostamise ajakulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses, arvestades et selles

korratakse varasemalt väljendatud seisukohti ning menetluskuude nimekirja koostamise ja

esitamise ajakulu kohtupraktika kohaselt hüvitamisele ei kuulu (vt Riigikohtu 11.11.2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).

Lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot (koos käibemaksuga 132 eurot) on praktikas

tavapärane. Hagejad on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslased, seega kuuluvad

lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodud

põhjendustel määrab kohus hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjatelt I

ja II solidaarselt hagejate kasuks välja 1938 eurot (750 eurot + 9 tundi x 132 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik