4-18-6549/38 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedPolitseija Piirivalveameti ( A) prefektuuri Kagu politseijaoskonna poolt koostati PP Lõuna novembril 2018. selle kohta, et I.H tekitas 06.07.2018 a väärteoprotokollid XX- varalist kahju 20 euro ulatuses, pakkudes internetiportaalis vale kasutajanime alt kasutatud le laste asju, kuid nende eest raha saades asju ei saatnud ega tagastanud ka saadud raha. Samuti tekitas ta 10.07.2018 varalist kahju KK-le 70 euro ulatuses, pakkudes ka temale internetiportaalis vale kasutajanime alt lapsevankrit, kuid raha saades ei saatnud lapsevankrit ega tagastanud raha. Seega rikkus menetlusalune isik KarS § 218 lg 1 nõudeid pannes toime varalise süüteo väheväärtusliku asja vastu.
Legislator headnote
AI generated4-18-6549/38 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: selle kohta, et I.H tekitas 06.07.2018 a väärteoprotokollid XX- varalist kahju 20 euro ulatuses, pakkudes internetiportaalis vale kasutajanime alt kasutatud le laste asju, kuid nende eest raha saades asju ei saatnud ega tagastanud ka saadud raha. Samuti tekitas ta 10.07.2018 varalist kahju KK-le 70 euro ulatuses, pakkudes ka temale internetiportaalis vale kasutajanime alt lapsevankrit, kuid raha saades ei saatnud lapsevankrit ega tagastanud raha. Seega rikkus menetlusalune isik KarS § 218 lg 1 nõudeid pannes toime varalise süüteo väheväärtusliku asja vastu.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(4)
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht , Tallinn . märts 2019 Väärteoasja number 4-18-6549 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Pavel Gontšarov ja Kesküla Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Kea Lemming I.H väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi (väärteoasjad nr 2316,18,003245 ja 2316,18,003702) Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a otsus, millega I.H
tunnistati süüdi KarS § 218 lg 1 järgi
Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik I.H
(ik. XXX), elukoht: X
XX Istungi toimumise aeg
12. märts 2019, Tallinn Kohtuistungil osalenud isikud
Menetlusalune isik I.H
RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a otsus -18-6549 Tühistada väärteoasjas nr 4 I.H-le (I.H, ik. XXX) mõistetud karistuse osas ning teha selles osas uus otsus.
2.
Mõista I.H le KarS § 218 lg 1 toimepandud süüteo eest rahatrahv -
50 trahviühikut summas 200 eurot.
3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a otsus väärteoasjas nr 4-18-6549 muutmata.
4. Menetlusaluse isiku apellatsioon rahuldada.
2(4) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politseija Piirivalveameti ( A) prefektuuri Kagu politseijaoskonna poolt koostati PP Lõuna
14. novembril 2018. selle kohta, et I.H tekitas 06.07.2018 a väärteoprotokollid XX- varalist kahju 20 euro ulatuses, pakkudes internetiportaalis vale kasutajanime alt kasutatud le laste asju, kuid nende eest raha saades asju ei saatnud ega tagastanud ka saadud raha. Samuti tekitas ta 10.07.2018 varalist kahju KK-le 70 euro ulatuses, pakkudes ka temale internetiportaalis vale kasutajanime alt lapsevankrit, kuid raha saades ei saatnud lapsevankrit ega tagastanud raha. Seega rikkus menetlusalune isik KarS § 218 lg 1 nõudeid pannes toime varalise süüteo väheväärtusliku asja vastu.
2. Kohtuväline menetleja palus karistada G.-H. I.H väärteoprotokollides kirjeldatud tegude eest 5- . päevase arestiga
3. Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a otsusega tunnistas kohus G.-H. I.H süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ning mõistis temale karistuseks 5 päeva aresti. Kohus asus seisukohale, et eod on kvalifitseeritud menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärt õigesti KarS § 218 lg 1 järgi, õigusrikkumised on tõendamist leidnud, isik on teod toime pannud otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid, s ust davad asjaolud üüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistust rasken puudusid, karistust kergendavate asjaoludena tuvastas kohus süü tunnistamise ja kahetsuse. Kohus leidis, et kuigi -H. I.H ei ole varasemalt karistatud, ei ole tema karistamin G. e rahatrahviga otstarbekas. Kuigi ta hetkel töötab, ei ole kohtuvälise menetleja andmetel ta kannatanutele tekitatud kahju tasunud ning seega on välistatud tema karistamine rahatrahviga. Kuivõrd menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud ei olnud kohtul alust kaaluda ka üldkasuliku tööga aresti asendamist, kuna puudus selleks vajalik menetlusaluse isiku nõusolek. Kohus määras aresti ärakandmise tähtajaks 1. mai 2019.
4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse -H. I.H, kes palub G. temale mõistetud arest asendada
rahatrahviga. Menetlusalune isik selgitab, et tal on uus töökoht, mis ei võimalda tal viis päeva puududa ning seega võib ta aresti kandmise tõttu töökoha kaotada. Samas vajab ta laps süüa ja arved maksmist. Lisaks lubab märtsikuu palg kannatanutele ära tasuda tekitatud ta ast kahju. 5. ,
25. veebruari Kuivõrd apellatsioon oli esitatud puudustega jättis Tallinna Ringkonnakohus 2019 . . a määrusega apellatsiooni käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks
6. 26. veebruaril 2019 das I.H esialgses apellatsioonis olevad puudused, taotledes kõrval endiselt temale mõistetud päevase aresti asendamist 5- rahatrahviga. Apellant soovis osaleda tema apellatsiooni arutaval kohtuistungil.
7. PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseiosakonna vanemväärteomenetleja märgib TL ringkonnakohtule 11.03.2019 esitatud vastuskirjas, et jääb Harju Maakohtu istungil avaldatud seisukoha juurde.
3(4)
8. Ringkonnakohtu 12 . a istungil osales menetlusalune isik . märtsi 2019 , kes jäi oma I.H apellatsiooni juurde. Ta lisas, et Q -is tal on kannatanutele kahjud tasutud, ta töötab AS ning saab igakuiselt töötasu, mistõttu on tal võimalik rahatrahv ära tasuda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, maakohtu määruse, selle peale esitatud apellatsiooniga ning kuulanud istungil ära menetlusaluse isiku selgitused, leiab, et apellatsioonis esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetlusalusele isikule mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta väärteo raskusele või menetlusalusele isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti seadust. 10. motiveerinud
e liigi valikut. Käesoleval juhul on maakohus mõistetud karistus I.H-le Maakohus on asunud seisukohale, et rahatrahviga ei ole otstarbekas I.H karistada, kuivõrd ta ei ole tasunud kannatanutele tekitatud kahju. I.H lubas juba 14.11.2018. a ülekuulamise protokollist (tl 17 19) nähtuvalt kannatanutele detsembrikuu palgast kahjud - hüvitada. Juba siis töötas ta X
XX teenindajana. 19.02.2019. a toimunud maakohtu istungil märkis kohtuväline menetle kahjusid kannatanutele hüvitanud. ja, et senini ei ole I.H I.H maakohtu istungist osa ei võtnud. Ringkonnakohus nõustub seetõttu maakohtuga, et rahatrahvi ei olnud maakohtule I.H-le teadaolevate andmete pinnalt otstarbekas karistuseks määrata, kuivõrd tema käitumine viitas sellele, et ta ilmselt ei suuda seda ära tasuda.
11. Apellatsioonis vaidlustab menetlusalune isik maakohtu otsust karistuse osas ning taotleb selle kergendamist, s.o rahatrahvi määramist I.H taotlust sellega, et tal on aresti all viibimine põhjendab väike laps ja töökoht ning tekitaks tema jaoks keerulise olukorra ja raskendaks oluliselt tema toimetulekut. Menetlusalune isik esitas ringkonnakohtule kannatanutele -le ja XX-le tasutud summade KK maksekorraldused ning Q AS palgatõendi, kinnituseks, et ta on kahjud hüvitanud ning töötab ametlikult. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt
I.H-le mõistetud karistusliigi muutmiseks esineb alus, kuivõrd karistuse liik ei vasta käesoleval juhul menetlusalusele isikule. Kuigi maakohus on kohtule teadaolevaid asjaolusid arvestades põhjendatult leidnud, et rahatrahvi menetlusalusele isikule mõista ei saa ringkonnakohtus tõendanud, et , on menetlusalune isik rahatrahvi m enam ei ole. itte mõistmiseks maakohtu poolt väljatoodud põhjendustel alust Ringkonnakohus peab vajalikuks arvestada asjaoluga, et I.H ei ole varasemalt karistatud ning seega võib eeldada, et ta on eelnevalt elanud seaduskuulekalt. Karistust kergendava asjaoluna on maakohus tuvastanud süü tunnistamise ja kahetsuse. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ja arvestades eripreventiivset eesmärki, ei ole põhjendatud antud juhul isikut esmakordse rikkumise eest koheselt arestiga karistada. Tema puhul on võimalik karistuse eesmärgi saavutamine esmalt rahatrahvi määramisega. Seda enam, et isik on toimepandut kahetsenud, tasunud kannatanutele kahju. Seega eeldused, et ta suudab rahatrahvi tasuda, on olemas.
4(4) Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt
I.H-le mõistetud karistusliigi muutmiseks on alus, arvestades menetlusalust isikut, mistõttu maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas.
KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
Ringkonnakohus leiab, et arvestades -H. I.H endavate asjaolude G. süü suurust ning kerg olemasolu on põhjendatud mõista talle karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut summas 200 eurot.
12. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4, § 151 lg 3 p 3 rahuldab ringkonnakohus menetlusaluse isiku -H. I.H G. apellatsiooni ja tühistab Harju Maakohtu 19.02.2019. a otsuse temale osas mõistetud karistuse . Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse. Muus osas maakohtu otsus muutmata jätab ringkonnakohus
/allkirjastatud digitaalselt/