1-13-6407/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

14. märts 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-6407 (13260101993) Kohtulahend

Tartu Maakohtu 11.07.2013 otsus M.V

süüdimõistmises KarS § 424 järgi ja karistamises rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 1000 eurot Täiteasi nr 192/2014/719 Menetlus kohtus rahalise karistuse asendamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja

sissenõudjana Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Avaldaja esindaja Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindajana riiginõuete osakonna spetsialist Tiina Voogla (e-post tiina.voogla@rtk.ee) Süüdimõistetu võlgnikuna

M.V

(isikukood: XXX; elukoht:

xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ) Kohtutäitur Aive Kolsar

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (KarS) § 69, § 70, kohus

määras:

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus rahalise karistuse asendamiseks.

2. Tartu Maakohtu 11. juuli 2013 otsuse

täitmiseks:

2.1 asendada M.V-le KarS § 70 alusel mõistetud tasumata rahaline karistus päevamäära vangistusega kuuskümmend kolm päeva;

63 ( )

2.2 jätta vangistus päeva täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga ( tundi; kuuskümmend kolm)

2.3 määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks M.V-le

6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest;

2.4 KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise ajal järgima peab M.V

kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule:

- elama kohtu määratud – alalises elukohas xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx,

- kriminaalhooldusosakonda

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega saata määrus täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele ning teadmiseks süüdimõistetule, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 11.07.2013 otsusega tunnistati M.V süüdi KarS § järgi ning

karistuseks mõisteti rahaline karistus päevamäära, s.o KarS § 66 lg 1 alusel 1000 eurot.

määrati, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s.o 100 eurot igakuuliselt. Tartu Maakohtu 29. mai 2012. a

. Kohtuotsus otsusega mõistetud karistus jäeti iseseisvale täitmisele jõustus 27.07.2013.

S Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 11.02.2019 avalduse issenõudja

asenduskaristuse määramise taotleb sissenõudja otsustada täitemenetluse ks. Avalduses

seadustiku § 206 lg 2 alusel rahalise karistuse asendamine. Süüdimõistetul on võlgnevusena tasumata rahaline karistus 190

950 eurot. päevamäära s.o Kohtutäitur on kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

2. M.V Süüdimõistetu on kohtus ära kuulatud. Ärakuulamisele ta kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et avalduses esitatud rahaline karistus on tasumata ning ta ei ole suuteline rahalist karistust tasuma. M.V kasuliku nõustus asenduskaristusena üld töö tegemisega.

II

Kohtu põhjendused

Kohtul tuleb lahendada asenduskaristuse kohaldamine. Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KrMS § 417 lg 3 järgi, kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §

424 sätestatud korras pikendatud ega -s ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest.

Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendami -des 70 ja se karistusseadustiku §

71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.

KarS § 70 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku § - -s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt KarS § 70 lg

2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks

- st päev vangistust.

Tartu Maakohtu 11.07.2013 otsuse kohaselt oli M.V kohustatud tasuma rahalise karistuse 10 M.V ei ole jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Süüdimõistetu rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ja rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud Süüdimõistetul vara 19.08.2014. puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. nevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna Tule

süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et

süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus päevamäära

950 eurot. Kohus ei tuvastanud

karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole enam kui kolme aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine.

M.V-le mõistetud rahalisest karistusest on tasumata päevamäära, kolmele

päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu süüdimõistetu asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 63 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd. andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, M.V

lähtudes eeltoodust KarS § 70 KarS § 69 lg 1 kohaselt võimalikuks peab kohus alusel ja

asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega päeva =

63 tundi (190 : 3 = 63

63 tundi).

KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja k Tähtaja määramisel arvestab kohus uud.

sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha

Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata M.V-le jaks kuus kuud alates . Kohus üldkasuliku töö tegemise tähta kohtumääruse jõustumisest

märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma.

KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab järgima kontrollnõudeid M.V ning täitm §

75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on a talle pandud kohustusi vastavalt KarS -s süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemak

s kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki

§

– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik