1-19-203/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 2019.a, Tartu kohtumaja 14. märts

Kriminaalasja nr

1-19-203

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Ragne Põldaru

Kriminaalasi J.D 424 lg 1 süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Süüdistatav J.D , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; põhiharidus; elukoht: XXX;

telefon: X X kriminaalkorras XX; töökoht: XX; karistamata.

Kahtlustatavana oli kinni peetud 15.09.2018 kuni 16.09.2018.

Tõkendit kohaldatud ei ole.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p st 5 ja § - -st 249 kohus otsustas:

1.

4 (neli) Süüdi tunnistada J.D KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada J.D eelvangistuses viibitud aeg 15.09.2018.a

– 16.09.2018.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda

J.D

kandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva

vangistust J.D suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui 1 (ühe) aasta J.D ei pane pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

Määrata katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja J.D kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid:

2 (5)

- d alalises elukohas X ;

elama kohtu määratu – XX

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata J.D-le katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata J.D-le katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

KarS 75 lg 4 alusel määrata J.D-le katseajaks täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire

diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ tee sele ühes järgnevatest raviasutusest: nu

Lõuna Eesti Haigla; Põhja Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli - - Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Menetluskulu:

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p , § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista 4, 2 J.D-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:

 kaitsjatasu 60 eurot;

 sundraha 810 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et on õigus tasumisele J.D

kuuluv menetluskulu kokku 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot tasuda

vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 72,50

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskul tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja u

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS 99919700013554 , märkides ära viitenumbri

ning selgitus J.D, otsus nr 1-19-203,

e “ menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3 (5)

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus J.D süüdistatakse selles, et tema 15.09.2018 kella 23:25 paiku juhtis Tartus, Roosi tn 48 juures mootorsõidukit JIAJUE JJ50QT-13 (mopeed) reg.nr. X , olles alkoholijoobes XX (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,10 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus J.D kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligram

mi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani J.D toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu

KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise ee nõuab prokurör kohtus st

süüdis Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse tatavale karistuseks 4 kuud vangistust.

karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (15. 16.september 2018), mille vältel J.D oli - kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS § st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui - J.D ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitu nõudeid ning kohustusi: - miskontrolli ajaks pandud kontroll elab

kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö või õppi - miskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut mää on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. rata, et J.D KarS 75 lg 4 alusel võtab J.D endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ tee sele ühes järgnevatest nu raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli - -

4 (5)

Kliinikum; Viljandi Haig asutusest saadud ajal. la ja läbima hindamise meditsiini KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määra-ta, et J.D

on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hü iigi õigusabi tasu – vitatavad kriminaalmenetluse kulud: r kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 eurot, millele

lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu ja kohtumenetluses süüdimõistva

kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud kokku 870 eurot - –

ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades J.D tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72 eurot ja 50 senti.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai

süüdistatav aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas J.D süüdistatav J.D, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii

toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel ja aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS § 245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239- K J.D

nistada 424 lg 1 süüdi tun KarS § järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas J.D 60 menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

eurot ning kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo süüdimõistva

toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 201 0 eurot). 9.a on kuupalga alammäär 54

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuo - tsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

5 (5)

J.D tasuma, kuid taotles nende tasumise on nõus vabatahtlikult menetluskulu ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 72,50 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades J.D sissetulekuid ilmselgelt . , käib süüdistatavale üle jõu

Kohus on seisukohal, et arvestades J.D

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel

süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 870 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ Marju Persidskaja kohtunik