4-19-63/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-19-63 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. m , Tallinn ärts 2019 Väärteoasja number 4-19-63 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. veebruari 2019 määrus, millega jäeti läbi vaatamata L.P kaebus Politsei-

ja Piirivalveameti 22. detsembri 2018 kiirmenetluse otsuse peale Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.P (ik XXX; elukoht XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus 11. veebruari 2019 rahuldamata.

Määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ega ole vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.P esitas 6. jaanuaril 2019 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

22. detsembri 2018 kiirmenetluse otsusele nr 10220172441655 väärteoasjas nr talle 136-eurone rahatrahv. 2302,18,014167, millega määrati

2. Harju Maakohus määras 15. jaanuaril 2019 L.P kaebuse arutamisele 29. jaanuaril 2019 kell 10.00 avalikul kohtuistungil. Määrusega tegi kohus istungil osalemise menetlusalusele isikule, kohtuvälisele menetlejale ja tunnistajatele kohustuslikuks. Kaebuse esitajale saadeti kutse e-posti teel. Samuti proovis kohus L.P kätte saada telefoni teel kaebaja antud telefoninumbril.

L.P 29. jaanuari 2019 istungile ei ilmunud, ilmumata

jätmise põhjuseid kohus ei teadnud ning menetlusalune isik ei olnud taotlenud ka kohtuistungi edasilükkamist. Kuivõrd kohtul puudus info selle kohta, et L.P oleks kohtukutse kätte saanud, lükkas kohus istungi edasi. Pärast istungit registreeriti kohtute infosüsteemis teade, milles L.P on

28. jaanuaril 2018 kell 17.33 kohut e-kirja teel teavitanud, et ei saa kohtuistungile ilmuda, kuna

4-19-63 2

ei viibi Eestis. Selle kinnituseks oli kirjale lisatud lennuki pardakaardi koopia, mille kohaselt algas pardaleminek 28. jaanuaril 2019 kell 17.25. Eestisse naasmise aega L.P kohtule ei teatanud.

3. Peale istungi edasilükkamist saatis maakohus L.P-le kohtukutse 11. veebruari 2019 istungile tema kolmele e-posti aadressile. Kaebuse esitajale edastatud kohtukutses märgiti istungile ilmumise kohustuslikkus kui ka kohtuistungile ilmumata jäämise tagajärjed. 10. veebruaril 2019 teavitas L.P e-kirja teel kohut, et ei saa osaleda ka 11. veebruari

2019 istungil, kuna ta ei viibi jätkuvalt Eestis. Selle kohta ühtegi tõendit L.P ei

esitanud ega teatanud ka Eestisse naasmise aega. E-kiri on saadetud e-postiaadressilt info@trahv.ee, s.o -posti aadressilt, millele kohus ka kutse edastas. ühelt e

11. veebruari 2019 istungile L.P ei ilmunud. Samuti ei taotlenud ta istungi edasilükkamist. Kohtuväline menetleja taotles istungil kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuna isik oli jätnud istungile ilmumata olles selle toimumisest teadlik.

4. Harju Maakohus leidis, et kohtuvälise m on põhjendatud ning jättis enetleja taotlus 11. veebruari 2019 määrusega VTMS § 126 lg 2 alusel L.P kaebuse läbi vaatamata.

Maakohus selgitas, et L.P oma e-kirjades VTMS § 125 lg 1 kohast põhjendatud

istungi edasilükkamise taotlust esitanud ei ole. Kaebaja oli maakohtu hinnangul ilmselgelt teadlik nii 29. jaanuari 2019 kui 11. veebruari 2019 kohtuistungist.

Kohus saatis 11. veebruari 2019 kutse L.P-le samal e-postiaadressil, millelt menetlusalune isik on kohut teavitanud, et ei saa istungil osaleda. Seega on maakohtu hinnangul L.P saanud talle e-toimiku teel saadetud kutsetest teadlikuks. Süsteem saadab teavituse e-toimiku kaudu, kuid teavituskirjas sisaldub ka kohtukutse fail, mis on kirja avamisel

nähtav. Arvestades, et L.P on väärteomenetluses õigusabi osutav jurist (tema

e-postiaadress ja telefoninumber on märgitud trahv.ee kodulehel kontaktandmeteks), kes orienteerub menetlusnormides, ei saa talle põhjendatud kohtuistungi edasilükkamise taotluse ja mitteilmumist

teadmata. põhjendavate tõendite esitamise vajadus olla Kohtukutsetel oli märgitud nii see, et kohtuistungil osalemine on L.P-le kohustuslik,

kui ka mitteilmumise tagajärjed. Kutsed saadeti L.P-le e-toimiku kaudu ja tema kontaktaadressile. Samuti püüti kutset edastada telefoni teel. Maakohus märkis, et VTMS § 125 lg 1 alusel võib kohus kohtumenetlus poole põhjendatud taotlusel VTMS - § st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. VTMS § 126 lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt § le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. -

Vaatamata asjaolule, et L.P ei ole kohtukutsete kättesaamist nõuetekohaselt

kinnitanud ning on selle asemel saatnud teatised, et ei saa istungil osaleda, asus maakohus seisukohale, et menetlusalune isik sai kohtukutsed kätte. Seega ei ole L.P, hoolimata,

et ta on kohtuistungite toimumise ajast ja kohustusest ilmuda kohtuistungile olnud teadlik,

4-19-63 3

istungitele tulnud. Teatist, mille kohaselt ta ei viibinud Eestis, maakohus põhistatud kohtuistungi edasilükkamise taotlusena ei käsitlenud.

5. Harju Maakohtu 11. veebruari 2019 määruse peale esitas L.P määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja kaebuse sisulise arutamise jätkamist. Kaebaja hinnangul kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse norme.

Määruskaebuses leitakse, et maakohus on eksinud VTMS § s 41 sätestatud kutse -

kättetoimetamise korra vastu ning vaidlustatud määruses kirjeldatust nähtub, et kutset ei toimetatud menetlusaluse isikuni nõuetekohaselt. Kuivõrd L.P kutset kätte ei saanud, ei olnud ta toimuvatest istungitest teadlik. Lisaks leiab L.P, et esitas kohtule ilmumata jätmise kohta VTMS § 42 lg 2 p-des 1 ja 2 (väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena ning

kutse kättesaamise hilinemine) nimetatud mõjuvad põhjused. Kaebaja selgitab, et edastas kohtule -kirja, mille kohaselt ta ei viibinud 28. jaanuaril 2019 lennuki pardakaardi ärakirja ja e

Eestis. Samuti tuleb mõjuva põhjusena arvestada asjaolu, et kohus ei toimetanud kutset nõuetekohaselt ja õigeaegselt menetlusaluse isikuni. Kaebusele on lisatud lennuki pardakaardi koopia, mis L.P sõnul tõendab, et saabus Eestisse alles 12. veebruaril 2019 ega saanud

seega füüsiliselt istungil osaleda.

RINGKONNAKOHU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult L.P kaebuse läbi vaatamata ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. VTMS § 126 lg 1 kohaselt on kohtul õigus teha kohtumenetluse pooltele kohtusse ilmumine kohustuslikuks ning VTMS § 126 lg 2 näeb ette, et kui pool, kelle osavõtt istungist

oli kohustuslik, istungile ei ilmu, jäetakse kaebus läbi vaatamata. Maakohus on väärteoasja arutamisele määramise määruses märkinud, et kaebuse esitaja osavõtt istungist on kohustuslik. Toimikus oleva kutse koopia kohaselt oli see ära märgitud ka kutses. Tulenevalt VTMS § st 42 saab kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse tühistada juhul, - kui

selgub, et istungilt puudunud kaebuse esitajal oli mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Esitatud

määruskaebuses ongi väidetud, et menetlusalusel isikul olid VTMS § 42 lg 2 p-des 1 ja 2

nimetatud mõjuvad istungile ilmumise takistused. Ringkonnakohus kaebuse esitaja seisukohtadega ei nõustu.

Vastavalt VTMS § 42 lg 2 p le 1 on mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks väljakutsutu - äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena. L.P esitatud koopiad lennuki pardakaartidest näitavad küll tema äraolekut, kuid tema kohtuga suhtlemise

viis annab alust järelduseks, et L.P kasutas Eestist eemal viibimist väärteomenetlusest kõrvalehoidumiseks.

Sellest, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda, on L.P nii 29. jaanuaril 2019 kui

10. veebruaril 2019 toimunud istungi puhul teatanud kohtule viimasel hetkel: vastavalt 28. jaanuaril 2019 kell 17:33 (vastates 15. jaanuari 2019 e-kirjale, millega talle saadeti kutse)

4-19-63 4

ja 10. veebruaril 2019 kell 15.21. 28. jaanuari 2019 e-kirjale lisatud pardakaardi koopia andmetel pidi lend väljuma 28. jaanuaril kell 18.10. St L.P teavitas kohut vahetult

enne lennu väljumist. 10. veebruaril 2019 saadetud e-kirjale ei ole kohtuistungile ilmumise takistuse kohta tõendeid lisatud, koopia pardakaardi kontsust on lisatud alles määruskaebusele. Kummaski kirjas ei ole L.P märkinud oma välismaal viibimise ajavahemikku.

Eelnevast nähtuvalt on mõlemal korral esitatud info ajal ja viisil, mis takistas kohtul asja

arutamise planeerimist. VTMS § 42 lg 1 kohaselt tuleb menetlejat mõjuvast põhjusest

viivitamatult teavitada. Kohustusest teatada kohtule tähtaegselt istungile ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest on menetlusalust isikut informeeritud kohtukutses.

Kuigi L.P kirjadest nähtub, et ta oli kohtu kutsed kätte saanud, ei kinnitanud ta

e-kirja teel saadetud kutse kättesaamist. Ka ei õnnestunud maakohtu 29. jaanuaril 2019 toimunud istungi protokolli andmetel kohtul saada L.P-ga enne seda kohtuistungit

ühendust telefoni teel ning toimikus oleva õiendi kohaselt ei vastanud ta maakohtu

istungi

sekretäri 8. veebruari telefonikõnele. Ringkonnakohtu hinnangul näitab püüdu muuta end raskemini kättesaadavaks menetleja jaoks

seegi, et kiirmenetluse otsuse andmetel keeldus L.P kohtuvälise menetleja

ametnikule oma e-posti aadressi avaldamast, maakohtuga suheldes on ta märkinud

dokumen kuigi nii maakohtule tides ühe aadressi, kasutanud aga kohtuga suhtlemiseks teist:

esitatud kaebus kui määruskaebus saadetud aadressilt xxx, on on nimetanud L.P mõlemas kaebuses oma e-posti aadressiks xxx

Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et L.P käitumist iseloomustab see, et ta on teinud end kohtu jaoks võimalikult raskesti kättesaadavaks ning kasutanud seejuures ära välisreisi. See tegevus on käsitatav väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena ning seetõttu ei esine VTMS § 42 lg 2 p s 1 nimetatud ilmumata jäämise mõjuvat põhjust. -

Samuti ei esine ringkonnakohtu hinnangul VTMS § 42 lg 2 p tatud mõjuvat põhjust. -s 2 nime

Toimikust nähtuv menetlusaluse isiku käitumismuster annab alust järelduseks, et

L.P-le oli kohtuistungi toimumine eelnevast teada, kuid ta vältis kutse saamisest teada andmist ning reageeris kutsele võimalikult hilja.

8. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendatult kaebuse vastavalt VTMS § 126 lg le läbi vaatamata ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust - tühistada. Seega juhindudes VTMS § 194 lg st 3 ja § 147 lg 1 p - -st 1, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.