3-18-163/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-163

Haldusasi

Viimsi vald, Haabneeme alevik, Mereranna tee 6

korteriühistu (Mereranna tee 6 KÜ), MP, EN, HK, NR,

KA, AB, JM, HS, KA, AV, LO, KL, AK, PJ, KE, AK,

AT, KP ja VE kaebus Viimsi valla kohustamiseks

(ehitusteatise nr 1711201/02502 asjus)

Menetlusosalised

Kaebajad – Mereranna tee 6 KÜ, MP, EN, HK, NR,

KA, AB, JM, HS, KA, AV, LO, KL, AK, PJ, KE,

AK, AT, KP ja VE, esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Karin Mägi

Kolmandad isikud – JP ja TP

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.09.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mereranna tee 6 KÜ, MP, EN, HK, NR, KA, AB, JM,

HS, KA, AV, LO, KL, AK, PJ, KE, AK, AT, KP ja VE

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 19.02.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mereranna tee 6 KÜ, MP, EN, HK, NR, KA, AB, JM, HS, KA, AV, LO, KL,

AK, PJ, KE, AK, AT, KP ja VE apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 26.09.2018 otsus haldusasjas nr 3-18-163 muutmata.

2. Jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.04.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-18-163

2(9)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J ja TP-le kuulub Viimsi vallas Haabneeme alevikus asuv Haabneeme pumbajaam 3

kinnistu (pumbajaama kinnistu; 233 m2, sihtotstarve tootmismaa), mida ümbritseb Mereranna

tee 6 kinnistu. Pumbajaama kinnistul asub 1987. a-l kasutusse võetud ehitis (endine

pumbamaja, ehitisealune pind 33,5 m2).

2. OÜ Lootusprojekt esitas 06.03.2017 ehitisregistri vahendusel ehitusteatise nr

1711201/02502 pumbajaama kinnistul asuva ehitise ümberehitamiseks garaažiks. Viimsi

Vallavalitsus kaasas 09.03.2017 menetlusse Mereranna tee 6 KÜ, kes teatas 30.03.2017

Mereranna tee 6 asuva korterelamu elanike nimel esitatud vastuses, et ei kooskõlasta

pumbajaama kinnistul asuva hoone garaažiks ümberehitamist. Viimsi Vallavalitsus tagastas

ehitusprojekti märkustega selle esitajale. 20.09.2017 ehitisregistris registreeritud ehitusteatise

nr 1711201/02502 järgi ehitatakse pumbajaama kinnistul asuv ehitis ümber laohooneks.

Viimsi valla väitel on ehitusteatis loetud teavitatuks 05.10.2017.

3. Mereranna tee 6 KÜ ning Mereranna tee 6 korterelamus asuvate korteriomandite

omanikud MP, EN, HK, NR, KA, AB, JM, HS, KA, AV, LO, KL, AK, PJ, KE, AK, AT,

KP ja VE esitasid Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse, milles taotlesid Viimsi valla

kohustamist viima läbi ehitusteatises nr 1711201/02502 esitatud andmete ning ehitusteatisele

lisatud ehitusprojekti täiendav kontroll.

Kaebajaid ei ole nõuetekohaselt ehitusteatise menetlusse kaasatud. Kaebajad said arvamust

avaldada esialgse ehitusteatise ja ehitusprojekti kohta, kuid seejärel muudeti projekti oluliselt

ja esitati uus ehitusteatis, millest kaebajaid ei teavitatud.

Ehitusteatis ja ehitusprojekt on vastuolus Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1

kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga (ÜP). Pumbajaama kinnistu on ÜP-s

reserveeritud elamumaaks, seega on kavandatava laohoone kasutusotstarve vastuolus ÜP-ga

määratud maakasutuse juhtotstarbega. Pumbajaama kinnistu senine sihtotstarve on

tootmismaa selle tõttu, et seal asus varem pumbajaam. Kui pumbajaam ehitatakse ümber,

tuleb lähtuda ÜP-s ettenähtud maakasutuse juhtotstarbest.

Laohoone rajamisega suureneb oluliselt liiklustihedus Mereranna tee 6 kinnistul (korterelamu

sisehoovis)

asuval

teel.

Pumbajaama

kinnistu

omanike

kasuks

ei

ole

seatud

juurdepääsuservituuti. Ehitusteatises oleks pidanud kehtestama lisatingimuse, et ehitamist

võib alustada alles pärast seda, kui omanikel on olemas õiguslik alus pumbajaama kinnistule

juurdepääsuks. Pumbajaama kinnistul plaanitakse asendada muru betoonkivisillutisega, mis

toob kaasa sadevete juhtimise madalamal asuvale Mereranna tee 6 kinnistule. Pumbajaama

kinnistu äärtesse paigaldatavad murukivid ei taga piisavalt sadevee kogumist. Pumbajaama

3-18-163

3(9)

kinnistut on plaanis kasutada parkimiseks ja asjade ladustamiseks, kuid pole kavandatud

meetmeid, millega välditakse reovee valgumist kaebajate kinnistule (nt õlipüüdureid).

Ehitusprojektis ei ole ette nähtud jäätmekäitlust, seega on oht, et jäätmeid hakatakse

ladustama kaebajate kinnistule või pumbajaama kinnistule selliselt, et need on kaebajatele

nähtavad. Ehitusprojekti kohaselt on plaanis osaliselt likvideerida Mereranna tee 6 kinnistul

asuv haljastus, kuid kaebajad ei ole selleks nõusolekut andnud. Haljastuse likvideerimise

põhjus on ilmselt soov ümbritseda kinnistu metallvõrkaiaga, kuid see on vastuolus

väljakujunenud keskkonnaga ja rikub vastava ala ehitustingimusi. Jääb selgusetuks, kas

pumbajaama kinnistule rajatakse garaaž (mis ei ole lubatud) või laohoone, sest ehitusprojekti

seletuskirja järgi on tegemist laohoonega, milles pargitakse mootorsõidukit (mootorratast).

4. Viimsi vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Tegemist oli ühe, mitte mitme ehitusteatise menetlusega, seega olid kaebajad nõuetekohaselt

menetlusse kaasatud. Ehitusprojekt saadeti märkustega selle esitajale tagasi ja seejärel esitati

vastustajale parandatud projekt, kuid ehitusteatist ei ole tagastatud. Tegemist on ehitisregistri

eripäradega. Kaebajatelt täiendavate seisukohtade küsimine muudetud ehitusprojektile ei

oleks mõjutanud lõplikku otsust.

Puudub vastuolu ÜP-ga, sest pumbajaam oli olemas juba enne ÜP kehtestamist ja tootmismaa

sihtotstarbega kinnistul on laohoone lubatud. ÜP ei kohusta olemasolevat olukorda muutma,

kui omanik seda ei soovi.

Kaebajate kinnistul olev tee on ca 3 m laiune, seega pole seal ette näha raskeveokite liiklust,

liikluskoormuse olulist tõusu ja senisest suuremat müra. Ehitusprojekt ei võimalda ehitada

kaebajate kinnistule või seal haljastust eemaldada. Kaebajatel pole õigust nõuda muru

säilimist kolmandate isikute kinnistul. Kaebajad ei saa eeldada, et tiheasustuse alal

elukeskkond üldse ei muutu. Piirdeaedu ei tohi ehitada üksnes kortermajade ümber. Kaebajate

kinnistu sadevete probleem ei ole tingitud pumbajaama kinnistust ega selle omanikest, vaid

ummistunud sadeveetrassist. Kivisillutis ei välista vee imendumist pinnasesse. Pumbajaama

kinnistul puudub vee- ja kanalisatsiooniühendus ja seda ei ole ka kavas rajada, seega puudub

reovee kaebajate kinnistule voolamise oht. Ehitusprojektis ei ole kohustuslik käsitleda

jäätmekäitlust. Kahjulike mõjutuste korral naaberkinnistule tuleb vaidlus lahendada

tsiviilkorras. Ehitusteatise menetluses ei pidanud vastustaja tuvastama, mida omanik

laohoones hoidma hakkab.

5. JP ja TP ei esitanud kirjalikku seisukohta.

6. Tallinna Halduskohus jättis 26.09.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Ehitusteatisele vastamata jätmine on toiming, seega on kohane esitada kohustamisnõue.

Füüsilistest isikutest kaebajate kaebeõigust ei saa välistada, sest pumbajaama kinnistu on

ümbritsetud kaebajate kinnistuga ja sellele pääseb ligi vaid üle kaebajate kinnistu. Mereranna

tee 6 KÜ kaebeõigus võib tuleneda kohustusest hooldada korterelamu õueala ja

juurdepääsuteed ning sellega seotud ühistu majandamise kohustusest.

Tõenditest selgub, et tegemist oli ühe ja sama ehitusteatise nr 1711201/02502 menetlusega.

Ehitusteatisega koos esitatud ehitusprojekti tagastamine puuduste kõrvaldamiseks ei tähenda

ehitusteatise menetluse lõpetamist, vaid selle tulemusena on võimalik esitada parandatud

ehitusprojekt, milles on arvestatud haldusorgani märkustega, või jätta puudused kõrvaldamata,

mille järel ei teki ka õigust ehitamisega alustada. Haldusmenetluse ese on ehitusteatis, mitte

ehitusprojekt. Kaebajad olid puudutatud isikutena ehitusteatise menetlusse kaasatud ja said

esitada oma seisukoha. Parandatud ehitusprojekti kohta kaebajatelt täiendava seisukoha

3-18-163

4(9)

küsimata jätmine ei ole selline menetlusviga, mis mõjutas asja otsustamist. Kaebajate

peamised vastuväited – ehitise mittesobivus põhjusel, et see toob kaasa liikluskoormuse kasvu

ja häiringud, mida pumbajaama puhul ei ole – olid vastustajale teada. Kaebajad on varem

vastustajale saadetud kirjades väljendanud huvi lagunenud pumbajaama hoone korrastamise

vastu ning kaebajate soovitud kasutus pumbajaama hoonele – täiendavate parkimiskohtade

rajamine või aiatehnika ja koristusvahendite hoiuruum – ei erine oluliselt sellest, mida

kolmandad isikud kavandasid vaidlusaluse ehitusteatise aluseks olevas ehitusprojektis.

Ehitustegevus jääb pumbajaama kinnistule ning täiendatud ehitusprojektiga lisandunud

võrkaed ja sillutuskivid ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel ei ole õigust nõuda

teistele isikutele kuuluval kinnistul muru säilitamist või kinnistu kasutamisest loobumist.

Kuna kaebajad olid menetlusse kaasatud, oleks tulnud neid siiski teavitada ehitusteatise

teavitatuks lugemisest (s.o menetluse lõppemisest).

Puudub vaidlus, et pumbajaama kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa ja ÜP järgi on

kinnistu juhtotstarve (korter)elamumaa. Pumbajaama kinnistul asuv hoone oli seal olemas

juba enne ÜP kehtestamist sihtotstarbest lähtuva kasutusotstarbega ja seda ei ole ÜP-ga

muudetud. ÜP-ga üksnes reserveeriti kinnistule ÜP kohane kasutamisotstarve (elamumaa),

millest kinnistu omanikul tuleb lähtuda siis, ka ta soovib tulevikus muuta kinnistu kasutust

praegusest kasutusotstarbest erinevaks. Kinnistu omaniku tahte vastaselt ei saa muuta

kasutusotstarvet, mis vastab sihtotstarbele. Sihtotstarbe alaliigi muutmine ei too kaasa

vastuolu ÜP-s määratud maa-ala juhtotstarbega. Kui kasutamisel ilmneb, et tegelik

kasutamise otstarve ei vasta ettenähtule, saab taotleda haldusorganilt järelevalve algatamist.

Vastustajal tuli projektiga kavandatu sobivuse hindamisel lähtuda asjaolust, et kolmandatele

isikutele kuuluv tootmismaa sihtotstarbega kinnistu asub korterelamute alal ja seda ümbritseb

kaebajate korterelamu haljasala. Samuti tuli arvestada, et kolmandatel isikutel on

põhiseaduslik õigus kasutada oma omandit, lähtuvalt kinnistu sihtotstarbest. Kaebajate

väidetest ja kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kinnistu kasutamisega kaasneks kaebajatele

püsiv ja ülemäära koormav negatiivne mõju. Vallaga peetud kirjavahetusest nähtuvalt

soovivad kaebajad, et nende kortermaja sisehoov oleks ainult nende endi kasutuses.

Kaebajatel on olnud võimalus kinnistu omandada, aga nad ei ole saanud endale meelepärast

hinnakokkulepet. Sellises olukorras pidi mõistlik inimene arvestama võimalusega, et kinnistu

omandab keegi teine ning jätkab selle kasutamist tootmismaana. Kaebajad ei saanud

mõistlikult oodata, et kolmandad isikud omandavad kinnistu selleks, et lammutada sellel asuv

lagunev hoone ning muuta kinnistu haljasalaks. Ehitusprojekt ei näinud ette uut hoonet, mida

kinnistul varem ei olnud. Kolmandate isikute omandiõigus ei ole kaebajate omast vähem

kaalukas.

Arhitektuurselt ei erine kavandatav laohoone senisest pumbajaamast. Hoone korrastamine,

mida kaebajad endiselt omanikult ootasid, omab ümbritsevale keskkonnale ilmselgelt

positiivset mõju. Ehitise sobivus ei ole õiguslik kriteerium, mistõttu kohtulik kontroll piirdub

selles osas hinnanguga, kas selle kriteeriumi arvesse võtmisel ei ole tehtud ilmselgelt

meelevaldseid järeldusi, mis võiksid viidata kaalutlusvigadele. Praeguses asjas ei nähtu

meelevaldseid järeldusi. Kaebajad vaidlustavad betoonsillutuskivide ja võrkaia ümbritsevasse

keskkonda sobivust, kuid ei viita õigusnormile, mis keelaks sellised elemendid. Viide Viimsi

Vallavolikogu 13.09.2005 otsusega kehtestatud teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste

ehitustingimuste määramine. Elamuehitamise põhimõtted“ seletuskirja p-le 4.5 pole

asjakohane, kuna see käsitleb üksnes (korter)elamute piirdeaedu. Tootmismaal asuva väikese

ehitisealuse pinnaga laohoone ümbritsemine võrkaiaga (mitte läbipaistmatu taraga) ei ole

keelatud ega ilmselgelt sobimatu ning ei riku kaebajate õigusi. Kaebajatel ei ole subjektiivset

õigust nõuda pumbajaama kinnistu hoonet ümbritseva haljasala (muru) sillutisest vabaks

jätmist. Kaebajad võivad nõuda nende sillutuskivide, mis projekti kohaselt ulatuvad vähesel

3-18-163

5(9)

määral üle pumbajaama kinnistu piiri, paigaldamata jätmist või eemaldamist, kui nad leiavad,

et see on nende huvides. Kaebajate esitatud fotolt nähtub siiski, et sillutise osa lõpetav serv

jääb kinnistu piirile ning sillutuskive ei tule üle piiri.

Sadevee restkaev kuulub vastustaja sõnul AS-le Viimsi Vesi ja projekti asendiplaanilt ei

nähtu, et restkaev oleks märgitud likvideeritavana. Seega peab see ehitamise käigus alles

jääma ja sellele peab olema tagatud vaba juurdepääs. Kaebajate väide põõsaste

likvideerimisest nende kinnistul ei vasta tõele. Pumbajaama kinnistul ei ole põõsaid või puid,

mida tuleks likvideerida. Projekti asendiplaanil on näidatud üks kinnistu piiril asuv põõsas.

Maa-ameti kaardi väljavõttelt (mis kajastab tegelikku olukorda) nähtub vaid üks pumbajaama

kinnistule osaliselt jääv põõsa võra kinnistu nurgas. Vastustaja sõnul on see osa lehtpuu

võrast, millest kolmanda isiku kinnistul asub vähem kui neljandik. Kaebusest ei nähtu, kuidas

võra osaline likvideerimine kolmandate isikute kinnistul kahjustaks kaebajate subjektiivseid

õigusi ja avaldaks olulist mõju haljastuse osakaalule kaebajate õuealal.

Kaebajate esitatud fotod ei tõenda laohoone kasutusteatise järgset prognoositavat

kasutusintensiivsust, kuna fotod on tehtud ehitusperioodil. Kolmandad isikud on vastustajale

selgitanud, et kasutavad laohoonet peamiselt enda asjade ladustamiseks, seega ei ole põhjust

eeldada ebamõistlikku liikluskoormuse kasvu. Samuti ei ole eluliselt usutav, et laohoonesse

hakkaksid kaupa vedama veoautod, kuna laohoone on väike ja selle juurde suunduv tee kitsas.

Juurdepääsutee on kaebuse kohaselt õueala teenindav tee, millel ei ole pidevat liiklusvoogu,

mida laohoone kasutus saaks takistada. Kuna ei ole alust prognoosida laohoone kasutamisest

tulenevat suurt liikluskoormust, ei ole vahet, millisest laohoone küljest ehitisse sisse pääseb.

Juurdepääsuteele kogunevad sadeveed ei saa olla tingitud ümberehitatud pumbajaamast, kuna

puudub vaidlus, et see probleem eksisteeris juba varem. Seetõttu on usutav vastustaja väide, et

tegemist on ummistunud sadeveetrassist tuleneva probleemiga, mille lahendamisega tegeleb

valla kommunaalamet. Kolmandate isikute laohoone asub 233 m2 suurusel krundil, selle

ehitisealune pind on 33 m2. Hoone ümbritsetakse killustikupadjal murukiviga, mis võimaldab

sadevee imbumist pinnasesse kolmandate isikute kinnistul. Seetõttu ei ole usutav sellise hulga

sadevee voolamine kaebajate kinnistule, et see vajaks projektis teistsugust lahendamist.

Ehitamiseaegne sadevee juhtimine ei ole ehitusteatise küsimus.

Ehitusprojektiga ei nähta ette jäätmekäitlust. Kavandatava suurusega laohoone puhul ei ole

suures mahus jäätmete tekkimine tõenäoline ning vähesed tekkivad jäätmed on võimalik

kaasa võtta ning käidelda vastavalt jäätmeseadusele ja –hoolduseeskirjale, nagu märgitakse ka

ehitusprojekti seletuskirjas.

Ehitusteatise menetluses ei lahendata tsiviilõiguslikke suhteid (servituudi seadmine), mistõttu

pole juurdepääsu küsimuse eraõiguslik reguleerimine selle heakskiitmise eelduseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Mereranna tee 6 KÜ, MP, EN, HK, NR, KA, AB, JM, HS, KA, AV, LO, KL, AK, PJ,

KE, AK, AT, KP ja VE paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha

uus otsus, millega rahuldada nende kaebus.

Kaebajad kaasati 06.03.2017 esitatud ehitusprojekti ja ehitusteatise menetlusse. Esialgse

ehitusprojektiga kavandati pumbajaama hoone rekonstrueerimist garaažiks. Pumbajaama

kinnistul pidi säilima haljasala ning pumbajaama kinnistu ja kaebajate kinnistu vahele ei

kavandatud piiret. Pärast ehitusprojekti tagastamist Viimsi valla poolt tegid kolmandad isikud

selles muudatusi: pumbajaama kinnistul asuva hoone uueks kasutusotstarbeks on määratud

laohoone; peaaegu kogu kinnistu on plaanis katta betoonist sillutisega; kaebajate kinnistu ja

3-18-163

6(9)

pumbajaama kinnistu vahele rajatakse piirdeaed. Sellisel kujul kiitis vastustaja ehitusteatise

heaks. Muudetud ehitusprojekt riivab kaebajate õigusi palju intensiivsemalt kui esialgne

ehitusprojekt ja oma ülesannete hoolsal täitmisel pidi see olema vastustajale äratuntav. Seega

oleks pidanud kaebajad täiendavalt ära kuulama. Vastustaja väide, et nagunii ei oleks tehtud

teistsugust otsust, on paljasõnaline.

Pumbajaama kinnistu ehitusteatise järgne kasutusotstarve on vastuolus ÜP-ga, mis näeb selle

juhtotstarbeks ette (korter)elamumaa. Varem asus kinnistul toimiv pumbajaam, mis varustas

lähipiirkonna hooneid veega. Selliste ehitiste alused maaüksused on oma kasutusotstarbe

saanud sellel asuva ehitise järgi. Olukord, kus (korter)elamumaa juhtotstarbega alal asuvaid

(korter)elamuid teenindavad tehnosüsteemide toimimiseks vajalikud ehitised ja nende alusel

on määratud maaüksuste sihtotstarbed, on ÜP-ga kooskõlas. Halduskohtu seisukoht, et kui

maa sihtotstarbeks on määratud sellel maaüksusel varem asunud pumbajaama tõttu

tootmismaa, siis on õiguspärane ka ehitise lammutamise korral püstitada (või ümber ehitada)

samasse asukohta maa sihtotstarbele vastav ehitis, sõltumata maaüksuse asukohast ja ÜP-s

ettenähtust, on väär. (Korter)elamumaa sihtotstarve ei tähenda, et selle ainsaks kasutusviisiks

oleks (korter)elamu püstitamine, vaid see võimaldab ehitada ka nt graaži või elamu juurde

kuuluva abiehitise. Kaebajate soov kasutada pumbajaama aiatehnika ja koristusvahendite

hoiuruumina oleks olnud kooskõlas ÜP-s ettenähtud juhtotstarbega, kuid kolmandate isikute

plaanitud laohoone on täiesti teise kasutusotstarbega.

Pumbajaama kinnistule kavandatud laohoone koos betoonkivisillutise ja piirdeaiaga ei sobi

olemasolevasse miljöösse ning muudab kaebajate senist elukeskkonda, sest tegemist on

korterelamu siseõuega. Haljasala asemel betoonsillutiskivi paigaldamise eesmärk saab olla

vaid soov ladustada välitingimistes suuremahulisi esemeid. Vastustaja oleks pidanud arvesse

võtma ka Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22 kehtestatud teemaplaneeringut

„Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“, mille järgi peaks Mereranna tee 6 sisehoovi

juurdepääsutee olema tavalisest suurema ohutusega. Mereranna tee 6 elamu ja pumbajaama

kinnistu on võetud teemaplaneeringus arvele kui oluline rohevõrgustiku element. Seega on

vastustaja rikkunud miljöö ja haljastuse säilitamise nõuet. Vastustaja eksitas halduskohut

seoses põõsaste likvideerimisega. Üks põõsas asub kinnistu piiril ja ehitusprojekti

realiseerimise korral tuleb see eemaldada.

Kavandatava laohoone liikluskoormus ja lahendamata jäänud jäätmekäitlus mõjutavad

kaebajate õigusi. Laohoone liikluskoormuse hindamisel pole õige lähtuda selle omaniku

selgitustest, sest omanik võib muutuda, vaid lähtuma peaks pumbajaama kinnistu

kasutusotstarbest. Laohoone ja väliplatsi suurust arvestades ei ole usutav, et kogu ladustatav

kaup tuuakse kohale sõiduautoga. Seega on ilmne, et pumbajaama kinnistut hakatakse

kasutama ka veokitega, sh raskeveokitega. Juurepääsutee laius on 3–3,5 m, mis võimaldab

ainult ühesuunalist liiklust, kusjuures parkivate sõidukite tõttu puudub möödasõidu võimalus.

Seega tuleks raskeveokitel läbida kogu sisehoov. Kaupade ladustamine takistab kaebajatel

koju pääsemist. Mereranna tee 6 juurdepääsuteel on tavapärasest kinnistu sisesest hoovist

tihedam liiklus, sest selle kaudu tagatakse juurdepääs 102 korterile nii sõidukitega kui ka

jalgsi. Laohoonesse sissepääsuks on kavandatud kaebajate kinnistule betoonpandus, tagamaks

võimalust veeretada hoonesse ratastel liikuvaid sõidukeid, kärusid jms. See takistab sadevee

äravoolu juurdepääsuteelt. Pole eluliselt usutav, et pumbajaama kinnistul tekib nii vähe

jäätmeid, et puuduks vajadus kohapealseks jäätmekäitluseks.

8. Viimsi vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Vastustaja menetles ainult ühte ehitusteatist. Menetluse käik on näidanud, et kaebajad ei

aktsepteeri kolmandate isikute hoonet mitte mingil kujul ja esitavad vastustajale võimatuid

3-18-163

7(9)

nõudeid, seega on ilmne, et kaebajate teistkordne ärakuulamine ei oleks lõplikku otsust

muutnud. Kaebajate põhimõtteline seisukoht oli vastustajale teada.

Kaebajad ei saa esitada mingeid nõudmisi kolmandatele isikutele kuuluva kinnistu suhtes.

Kuni pumbajaama kinnistu omanikud ei soovi algatada uut detailplaneeringut, mille puhul

peaks vastustaja arvestama ÜP-s ja teemaplaneeringutes sätestatut, võivad nad maad kasutada

senistel alustel (tootmismaana). Praegusel juhul ei kavandata ehitisi, mis nõuaksid

detailplaneeringu koostamist, vaid tegemist on olemasoleva hoone renoveerimisega.

Vastustaja ei pidanud kaaluma haljastuse osakaalu suurendamist tootmismaa sihtotstarbega

kinnistul. Pumbajaama kinnistul ei asu puid või muud säilitamist vajavat haljastust. Muru

säilitamine ei taga teemaplaneeringu eesmärki rekreatsioonialade säilitamiseks või loomiseks.

Tootmismaa ümber ei ole keelatud rajada piirdeaeda. Tiheasustusalal ei saa kaebajad eeldada,

et teiste omanike kinnistutel midagi ei muutu. Kolmandate isikute seletuste kohaselt tingis

vajaduse piirdeaia järele kaebajate ebaseaduslik tegevus nende kinnistu kasutamisel.

Kaebajate

väited

suuremahuliste

asjade

hoiustamisest

on

paljasõnalised.

Juurdepääsuservituudi üle vaidlevad kaebajad ja kolmandad isikud tsiviilkohtus. Kui

kolmandad isikud asuvad liiklust takistama, lahendab asja politsei. Neid küsimusi ei pea

lahendama ehitusteatise menetluses.

9. JP ja TP ei esitanud kirjalikku seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Vastustajalt heakskiidu saanud ehitusteatis ja ehitusprojekt ei ole vastuolus 2000. a-l

kehtestatud ÜP-ga. Pumbajaama kinnistul asuv hoone võeti kasutusele 1987. a-l. Kinnistu

sihtotstarbeks oli ÜP kehtestamise ajal ja on ka praegu 100% tootmismaa. Kõnealuse

ehitusteatise järgi kavandatakse endise pumbajaama hoone rekonstrueerimist laohooneks, kuid

kinnistu senist sihtsotstarvet ei ole plaanis muuta. Tootmismaa sihtotstarbega kinnistule

laohoone rajamine ei ole keelatud ning pumbajaama rekonstrueerimisel laohooneks muutub

vaid tootmismaa sihtotstarbe alaliik (vt kuni 01.07.2018 kehtinud Vabariigi Valitsuse

23.10.2008 määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6

p 3 ning majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ lisa 1 koodid 12520–12529). ÜP-s on pumbajaama kinnistu reserveeritud

(korter)elamumaaks, kuid see ei välista kinnistul asuva hoone rekonstrueerimist laohooneks

kooskõlas kõnealuse ehitusteatise ja ehitusprojektiga ega kohusta omanikke muutma kinnistu

senist sihtotstarvet (korter)elamumaaks. ÜP seletuskirjas on märgitud, et tiheasustusaladel

toimub maa reserveeritud otstarbel kasutusele võtmine läbi detailplaneeringu ning enne seda

võib maad edasi kasutada senisel otstarbel (vt p 5.2; I kd, tl 110).

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et endise pumbajaama hoone rekonstrueerimine

laohooneks ei tekita kaebajatele ülemääraseid kahjulikke mõjutusi, mida saaks pidada nende

subjektiivsete õiguste rikkumiseks, ning kolmandate isikute õigused ehitusteatisele lisatud

ehitusprojekti realiseerimiseks on seetõttu kaebajate õigustest ja huvidest kaalukamad.

13. Kaebajad elavad tiheasustusega alal ega saa eeldada, et neid ümbritsev keskkond ja

miljöö püsib muutumatuna. Kaebajad peavad taluma pumbajaama kinnistule sellise hoone

3-18-163

8(9)

rajamist, mis sobib ümbrusse ja on ka muus osas õiguspärane. Ehitusprojekti järgi (vt

ehitusprojekti p 3.3; I kd, tl 2) säilitatakse hoone rekonstrueerimise käigus selle tellisseinad ja

katusekonstruktsioon, seega hoone senised mõõtmed ega kuju ei muutu. Visuaalselt, sh

fassaadi ja uste värvide poolest jäljendab rekonstrueeritav hoone Mereranna tee 6

korterelamut, seega omab lagunenud pumbajaama korrastamine kaebajate õueala miljööle

pigem positiivset mõju.

14. Ehitusprojekti järgi on kavas piirata pumbajaama kinnistu aiaga. ÜP teemaplaneering

Viimsi valla üldiste ehitustingimuste ja elamuehituse põhimõtete kohta ei keela piirdeaia

rajamist tootmismaa sihtotstarbega kinnistu või laohoone sihtotstarbega ehitise ümber – piiret

on keelatud rajada vaid väljapoole krundi piiri ja korterelamute ümber, kui detailplaneeringus

ei ole sätestatud teisiti (p 4.5, I kd, tl 123). Ehitusprojektis toodud kirjelduse järgi on tegemist

1,5 m kõrguse rohelist värvi traataiaga, mida ei saa pidada kaebajate korterelamu õuealale

ilmselgelt sobimatuks.

15. Ehitusprojekti

kohaselt

on

plaanis

asendada

ehitise

ümber

asuv

muru

betoonkivisillutisega, kuid ka see ei ole vastuolus õigusaktidega, sh kaebajate poolt alles

apellatsioonimenetluses välja toodud ÜP teemaplaneeringuga, mis puudutab Viimsi valla

miljööväärtuslikke alasid ja rohevõrgustikke (I kd, tl 188–241). Teemaplaneeringu kohaselt

võib kõigil selle planeeringuga määratletud haljastutel (s.o avamaakattega aladel, millel on

keskkonnakaitseline ja rekreatiivne tähtsus ning mis ei moodusta teemaplaneeringu tasandil

eraldi rohevõrgustiku ala) jätkuda maa senise sihtotstarbe kohane kasutamine (lk 37).

Haabneeme aleviku keskuse haljastu (mis hõlmab Mereranna tee 6 ja pumbajaama kinnistut)

täpsemate maakasutustingimuste järgi tähtsustatakse järjepidevalt hooldatud haljastust, mis

tõstab avaliku ruumi väärtust elukeskkonnana, kuid teemaplaneeringus ei ole kehtestatud

kohustust säilitada seniseid muruplatse täpselt olemasolevas mahus – sellele viitab kasvõi

asjaolu, et alale on lubatud detailplaneeringu alusel rajada uusi ehitisi (lk 48). Seega võis

vastustaja

otsustada

betoonkivisillutise

lubamise

üle

oma

kaalutlusõiguse

alusel.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et betoonkivisillutise paigaldamine ei halvenda

oluliselt kaebajate senist elukeskkonda. Mereranna tee 6 korterelamu asub tiheasustusega alal.

Korterelamu sisehoov ei ole ka praegu tervikuna haljasala, vaid seda läbib kaarena ca 3 meetri

laiune asfalttee, mille laiendusena on murukatte arvelt rajatud sisehoovi korteriomanike

kasutuses olevad parkimiskohad (I kd, tl-d 34 ja 36). Samamoodi tuleks võimaldada

kolmandatel isikutel oma kinnistu mõistlikku ja otstarbekohast kasutust, näiteks sõiduki

parkimist nende kinnistule rajatud sillutisele. Ringkonnakohus märgib, et poolte huvid on

mõistlikus tasakaalus ka juhul, kui lugeda õigeks apellatsioonkaebuses toodud väide, et täpselt

kaebajate ja pumbajaama kinnistu piiril asub üks väike põõsas, mis tuleks ehitusprojekti

realiseerimise korral eemaldada (vt p 2.17 – fotolt ei ole põõsa asukoht kinnistu vahelise piiri

suhtes täpselt tuvastatav).

16. Ehitusteatise menetluses ei ole põhjust spekuleerida selle üle, milliseid konkreetseid asju

ja millises mahus pumbajaama kinnistu omanik hoones või seda ümbritseval kivisillutisel

hoidma hakkab. Ehitusprojektis ei ole ette nähtud mingeid ehitise kasutusotstarbest tulenevaid

erinõudeid (EhS § 14 lg 1 p 1) ja sellega tuleb kolmandatel isikutel ehitise kasutamisel

arvestada. Tulevikus tekkida võivate ülemääraste häiringute korral saab konkreetsed kaebused

lahendada riikliku järelevalve käigus (nt EhS § 130 lg 2 p 5 alusel) või tsiviilkorras (nt

asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõiguste kaitse normide alusel).

17. Kuna pumbajaama kinnistul asuva hoone varasem kasutusintensiivsus oli väga väike,

võib hoone rekonstrueerimise ja hilisema aktiivsesse kasutusse võtmisega kaasneda täiendavat

liikluskoormust ja müra. Tuleb aga arvestada, et ka Mereranna tee 6 korterelamu elanikud ise

kasutavad sisehoovi mootorsõidukite parkimiseks ja apellatsioonkaebuses väidetu kohaselt on

3-18-163

9(9)

sisehoovis asuval juurdepääsuteel tavapärasest kinnistu sisesest hoovist oluliselt tihedam

liiklus (p 2.19). Seega ei ole tegemist vaikse ja ainult jalgsi liiklejatele mõeldud sisehooviga.

See, milliste sõidukitega ja millistel tingimustel on kolmandatel isikutel õigus edaspidi oma

kinnistuni pääseda, et häiringud korteriomanikele ei oleks ülemäärased, tuleb lahendada

juurdepääsuservituudi üle toimuvas tsiviilvaidluses, mitte ehitusteatise menetluses. Igal juhul

ei ole alust väita, et väikesemõõdulise laohoone teenindamine oleks mõistlikult võimalik

ainult raskeveokitega. Kaebajatel ei ole õigust ehitusteatise menetluses nõuda, et kolmandad

isikud hoiduksid täielikult neile kuuluva kinnistu sihtotstarbega kooskõlas olevast

kasutamisest.

18. Juurdepääsuteele kogunevate sadevete ja jäätmekäitlusega seonduvalt nõustub

ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega neid üle kordamata.

19. Ehitusteatise

menetluse

formaalsed

puudused,

eeskätt

kaebajatelt

parandatud

ehitusprojekti kohta arvamuse küsimata jätmine ja nende menetluse lõpptulemusest

mitteteavitamine ei toonud kaasa ebaõiget lõpptulemust. Kaebajate põhiseisukohad olid

vastustajale teada nende 30.03.2017 arvamusest (I kd, tl 14) ja 15.04.2017 pöördumisest (I kd,

tl 89). EhS § 36 lg-te 5 ja 6 ning § 44 p 4 koostoimes oleks saanud vastustaja jätta

ehitusteatise heaks kiitmata vaid juhul, kui ehitise või ehitamisega oleks kaasnenud

kaebajatele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt

vähendada ega leevendada. Kohtumenetluses on saanud kinnitust, et käesolevas asjas ei ole

tegemist sellise olukorraga. Kuna ehitusteatise menetlus lõppes vastustaja toiminguga ja

toimingut võib haldusorgan põhjendada ka tagantjärele (vt HMS § 108), saab asja

lahendamisel arvesse võtta ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi.

20. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)