4-19-609/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-19-609

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-609 (930019000102) Kohtun

ik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Väärteoasi Tolliseaduse (edaspidi tekstis TS) 69 lg 1

§ järgi Menetlusalune isik O.H

isikukood XXX, elukoht xxx, määratlemata kodakondsus

, töötu Kohtuväline menetleja Maksu-ja Tolliamet registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik O.H

Kohtuvälise menetleja esindaja - Maksu-ja Tolliameti juriidiline osakonna jurist Tiia Pukk

RESOLUTSIOON

Juhindudes v

- äärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik : otsustas

Tunnistada O.H 15.01.2019 süüdi deklareeritava kauba toimetamise eest üle

Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides ning kauba

d . eklareerimata jättes, s o TS § 69 lg 1 ettenähtud väärteo toimepa ises ning mõista

nem karistuseks aresti.

20 (kakskümmend) päeva

VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus O.H-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase O.H arestimajja saabumise aeg.

VTMS § 205 lg 4 alusel kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele O.H arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn. 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

TS § 78 lg 1, KarS § 83 lg 2 ning VTMS § 2 alusel konfiskeerida äravõetud VF O.H-lt

päritolu ja aktsiisimärkidega „

800 sigaretti Complinent Super Slims 5 , mis asuvad hoiul “

MTA Ida maksuja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Peterburi 1, Narva ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kohtuotsus saata teadmiseks Maksuja Tolliametile. märkega selle jõustumise kuupäeva kohta

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru

Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so 19.

veebruarist 2019. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates märtsist 2019 13. . Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumi

seks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Menetluse käik

1. (tl 39- Väärteoprotokollis väärteoasjas nr 930019000102 44) oleva väärteokirjelduse kohaselt

15.01.2019 kell 13:17 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba reisija O.H, millega isik andis mõista, et tal on kaasas kaup, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see reisijale kahekümne kuues piiriületus kalendrikuu jooksul. TS § de 64 ja 65 alusel teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus. -

Isiku läbivaatus, mille käigus avastati isiku jope all keha peale teibituna 800 tk sigaretti

„Compliment Super Slims 5“, mis ei olnud O.H poolt mingilgi viisil deklareeritud.

Avastatud sigarettide „Compliment Super Slims 5“ pakenditel asusid Venemaa maksumärgid. Deklareerimata 800 sigaretti „Comliment Super Slims 5“ peeti asitõenditena kinni ja hoiustati Ida TP-i laos.

2. Maksuja Tolliamet edastas 04.02.2019 määrusega käesoleva väärteoasja maakohtule aresti kohaldamise otsustamiseks.

3. Kohtuistung . Kohtukutse menetlusalusele isikule anti käesolevas väärteoasjas toimus 18.02.2019 kätte isiklukult allkirja vastu. Kohtuistungile O.H ei ilmunud ning ei teatanud kohtule midagi enda mitteilmumise põhjuse kohta. Tulenevalt väärtoemenetluse seadustiku (edaspidi

VTMS) -st 1 kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht § 90 lg

teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Kohus leidis, et antud olukorras on põhjendatud asja arutada ilma menetlusaluse isikuta, kuna menetlusalune isik oli teadlik asja arutamise ajast ja kohast, kutse oli talle kätte antud ning asja arutamise edasilükkamise taotlust kohtule ei esitatud.

4. Kohus avaldas kohtuist -9), O.H ungil järgmised dokumentaalsed tõendid: läbivaatuse akti (tl 8 passist koopia (tl 10 -30), MTA ), väljavõte andmetest isiku piiriületuste kohta (tl 11 andmebaasist väljatrükk määratud rahatrahvide ja nende tasumise kohta (tl 38), väärteoprotokoll ja menetlusalune isiku ütlused (tl 39-44) ja 18.02.2019 seisuga karistusregistri andmed isiku varasema karistatuse kohta (tl 56-59).

I

I Kohtu põhjendused

5. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) astab § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see v süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

6. Kohus, uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid siseveendumuse kohaselt kogumis, on seisukohal, et O.H rteo, mis on kvalifitseeritav

69 lg 1 pani toime vää TS § järgi ning teda tuleb selle eest karistada.

Objektiivne süüteokoosseis

7. -s 1 TS § 69 lg sätestatud süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb deklareerimisele kuuluva ka

uba toimetamises liiduvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoidudes või kauba deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. Eesti keele selgitava sõnaraamatu

(http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=k%C3%B5rvalehoidumine&F=M) kohaselt tähendab kõrvalehoidumine millegi (kohustusliku) vältimist, tegemata jätmist.

8. Alkoholi-, tubaka- - g 1 kohaselt on , kütuse ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 57 l vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisisvalavalt kuni 40 sigaretti, lennureisijal kuni 200 sigaretti; 100 sigarillot; 50 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat, lennureisijal kuni 250 grammi suitsetamistubakat; 20 milliliitrit tubakavedelikku; 120 grammi tubaka tahket aseainet või 20 grammi muud alternatiivset tubakatoodet.

9. ATKEAS § 24 lg 201

kohaselt tekib füüsilisel isikul maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle importimise päeval. Käesoleva seaduse § s 47, 48, 57, 58 või 69 sätestatud väärtuselise või -

koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt aktsiisikaubalt. Kui müügipakendis olev kogus ületab väärtuselist või koguselist piirnormi osaliselt, maksustatakse aktsiisiga kogu müügipakendis sisalduv aktsiisikaup.

10. ATKEAS § 25 lg 4 alusel võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi tollialastes õigusaktides sätestatud korras. Isik, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes

2 nimetatud territooriumidelt, deklareerib ja maksab aktsiisi võlgnikuga samadel põhimõtetel.

11. 8-

Eeltoodud õigusnormidest tuleneb, et vähemalt 1 aastasel füüsilisel isikul on õigus tuua väljastpoolt Euroopa Liidu territooriumi Eestisse aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti kui pole tegemist lennureisijaga, kes võib tuua kuni 200 sigaretti. Kalendrikuus suurema koguse sigarettide ikul kohustus deklareerida üle piiri toimetamisel tekib is piiri ületamisel nimetatud kogust ületav kaup ning tasuda aktsiisimaks.

12. Liidu tolliseadustik, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013 9. oktoobrist 2013 artikkel 158 lg 1, kaupade kohta, mida soovitakse sätestab, et kõikide

tolliprotseduurile suunata, välja arvatud vabatsooni protseduurile suunatav kaup, esitatakse kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon. Käesoleval juhul on O.H jätnud nõutava tollideklaratsiooni esitamata Euroopa komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 28. . juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 artikli

142 punkti c kohaselt ei saa suuliselt deklareerida kaupa, mille suhtes kehtivad piirangud ning käesolevaval juhul ei ole ka tõendeid selle kohta, et O.H oleks suuliselt deklareerinud kaasas olnud sigaretid.

13. Läbivaatuse akt tõendab, et nr 19LA0095821-1 (tl 8-9) O.H kasutas 15.01.2019 Eesti

Vabariiki terminali nn ro sisenemisel jalakäijate helist koridori jättes tal kaasas olnud kauba deklareerimata. Seda,

ka andmed isiku et menetlusalune isik ületas 15.01.2019 riigipiiri tõendavad piiriületuste kohta dokumendi numbri järgi (tl 11 ), kust nähtub, -30 et 15.01.2019 saabus O.H

Eesti Vabariiki kell 13:17. Nimetatud tõendiga haakub menetlusaluse isiku passi väljavõte, kust näht ), mis on kajastatud ka tõendis isiku piiriületuste kohta ub, et dokumendi nr on xxx (tl 10 dokumendi numbri järgi.

14. (tl 8-9) on ka see tuvastati 800 Eeltoodud läbivaatuse aktiga tõendatud , et O.H läbivaatusel sigaretti Compliment Super Slims 5, mis olid peidetud jope alla (sigaretid olid teibitud keha peale)

ning ei olnud O.H poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud. Seda, et O.H kaasas olnud sigaretid jäid deklareerimata tõendavad ka ütlused. menetlusaluse isiku enda Nimelt on O.H tunnistanud enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, et tõi 800 sigaretti „Compliment

Super Slims 5“ enda jaoks, sest tahab suitsetada. Ei deklareerinud, sest keegi talle ei pakkunud. Seadusega pandud norme, kui palju saab üle piiri tuua maksuvabalt sigarette ta teab. Varasemaid rikkumisi samalaadsetel tegudel, mis tal olid, (tl 40). ui asja mäletab VTMS § 98 lg 5 kohaselt k

arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. Seega on ka menetlusaluse isiku poolt kohtueelses menetluses ant kui - ud ud ütlused kasutatavad tõendina on täidetud VTMS § 90 lg s 1 sätestat tingimused väärteoasja arutamiseks menetlusaluse isikuta.

15. Seega ei ole antud juhul vaidlust sell es, et menetlusalune isik tõi 15.01.2019 liiduvälisest riigist

Eesti Vabariiki

57 lg- . sigarette koguses, mis ületas ATKEAS § s 1 sätestatud piirnormi Kuivõrd O.H ületas riigipiiri jalgsi, siis oli tal luba tuua aktsiisivabalt 40 sigaretti esmakordsel ja teistkordsel Eesti Vabariiki sisenemisel 2019.a jaanuaris. Kuna sigarette toimetati Eesti Vabariiki varjatult, kuna neid hoiti sellises kohas, kus nende avastamine tolliläbivaatuse abil on raskendatud, siis ei oma käesoleval juhul mingit õiguslikku tähendust O.H poolt välja toodu, mille kohaselt oli sigarettide deklareerimata jätmise põhjuseks see, et keegi seda ei pakkunud. Kohtu sellist s -59) polnud tegemist eisukohta kinnitab ka see, et nähtuvalt karistusregistri andmetest (tl 56 menetlusaluse isiku poolt esmakordselt toime pandava analoogse süüteoga, mis välistab selle, et O.H puudusid teadmised, kuidas toimida kauba deklareerimise kohustuse täitmiseks.

16. Arvestades, et O.H toimus 15.01.2019 ning see olid MTA andmebaasi läbivaatus

väljatrükkidest nähtuvalt tema jaoks Venemaa Föderatsioonist vastavalt (tl 11-30)

26. sisenemine

2019.a jaanuarikuu

7 lg 1 pjooksul, siis ATKEAS § 5 s 1 sätestatud 40 sigareti aktsiisivabastus antud juhul ei kehtinud. O.H tekkis sigarettide üle piiri toimetamisel kohustus deklareerida kõik kaasas olevad sigaretid ning tasuda aktsiisimaks.

17. (tl 8-9) ning O.H (tl 40) Läbivaatuse aktist ütlustest nähtuvalt ta ei deklareerinud neid

sigarette ega kavatsenudki seda teha. Asjaolu, et kõnealused sigaretid olid O.H enda poolt peidetud jope alla (sigaretid olid teibitud keha peale kohtu hinnangul ) näitab üheselt, et sigarette sooviti tuua Eestisse neid tollikontrolli eest varjates ja nende deklareerimist vältides. Vastasel juhul puudunuks igasugune mõistlik vajadus neid keha külge kinnitada

.

18.

69 lg 1 Seega O.H täitis enda tegevusega TS § järgi kvalifitseeritava väärteo

objektiivse koosseisu, üritades tuua liiduvälisest riigist ehk Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki deklareerimisele kuuluvaid sigarette. Tal puudus kavatsus neid piiril deklareerida ning vältimaks deklareerimist ja varjamaks sigarette tollikontrolli jope eest, peitis ta sigaretid enne piiri ületamist alla.

Subjektiivne süüteokoosseis

19. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokooseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Riigikohus on selgitanud, et kavatsetus tahtluse vormina tähendab süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks seadmist, s.t mingi taotletav eesmärk ongi isiku liikumapanevaks jõuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. novembri 2017.a otsus nr 1-15-10119/80, p 38 ja 2. märtsi 2005.a otsus asjas nr 3-1-1-141-04, p 10.2).

20. Ülalkirjeldatud viisil sigarettide peitmine annab kohtule aluse asuda seisukohale, et O.H pani talle ette heidetava väärteo toime kavatsetult. Sigarettide varjamise viis ja O.H ütlused kinnitavad, et antud juhul oli tegemist planeeritud ja sihipärase tegevusega, eesmärgiga toimetada

Eesti Vabariiki deklareerimisele kuuluvat kaupa ilma seda deklareerimata ning tollikontrolli eest varjatuna. Menetlusalune isik on enda kohtueelsel ülekuulamisel antud ütlustes kinnitanud seda, et seadusega pandud norme, kui palju saab üle piiri tuua maksuvabalt sigarette ta teab. Ta mäletab varasemaid rikkumisi seoses samalaadsete tegudega.

Õigusvastasus ja süü

21.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

22. O.H oma tegevusega on täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et

O.H on talle süüks arvatud TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

23. Kohtu hinnang

ul ei esine käesoleval juhul ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (KarS § 29) ega kohustuste kollisiooni (KarS § 30).

O.H-le mõistetav karistus

24. TS § 69 lg 1 sätestab, et deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või

Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides

– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

25. sel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmi karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüd hinnates mõõdab kohus teo etteheidetavust ja tagajärje ebaõigust, arvestades samas süüdlase käitumist enne ja pärast tegu, kuriteo motiivi, eesmärki ja teos avalduvat negatiivset suhtumist normi. Süü suurust saavad mõjutada süüteoga seotud asjaolud.

26. teokirjelduse Arvestades O.H poolt toime pandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on annab üle keskmise. Eelkõige kohtule aluse asuda sellisele seisukohale see, et väärtegu pandi toime raskeima tahtluse vormiga, s.o kavatsetult ja süüd suurendab ka see, et O.H on korduvalt varasemalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ja seda ka raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga. Ka sigarettide kogus, mis deklareerimata jäi, on kõrvutades eelmiste väärteoasjadega (väärteoasjas nr 4-16-1929

19 s -17-6349 19.11.2017 episood 400 sigaretti ja 14.11.2017 episood 400 igaretti, väärteoasjas nr 4

sigaretti) suurenenud. Nimetatu annab ka ühe komponendina aluse jaatada keskmisest suuremat süüd.

27. Kohus rgendavat ega ka raskendavat asjaolu. leiab, et käesoleval juhul ei esine ei karistust ke

Menetlusalune isik ei ole tunnistanud enda süüd, kuid on tunnistanud 800 sigaretti „Compliment Super Slims 5“ enda jaoks toomist. Aluse asuda seisukohale, et O.H ei tunnistanud enda süüd annab see, et deklareerimise kohustuse täitmata jätmise kohta on ta teatanud, et ei deklareerinud, kuna keegi ei pakkunud.

28. Lisaks ülaltoodule tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka asjaolu, et vastavalt karistusregistri õiendile (tl 2018 määratud TS § 73 lg 1 ( 56-59 on O.H-le aastatel 2016- ) alates 01.07.2017 TS § 69 lg 1) järgi nelja üldmenetluse otsusega kokku 1600 euro suuruses summas rahatrahve ning ühel korral üldmenetluse otsusega KarS § 279 lg 1 alusel 800 eurot trahvi, mis Maksu

- ja Tolliameti

andmetel on seisuga 15.01.2019 tasumata (tl 38). Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas, et rahatrahvide mittetasumisega seoses mingeid muutusi toimunud ei ole. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahvi mõistmine ei mõjuta iduma süütegude O.H edaspidi ho

toimepanemisest ning karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb karistada teda raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga. Nähtuvalt MTA andmebaasi 15.01.2019 väljatrükist (tl 38) on menetlusalusel isikul rahatrahve tasumata kogusummas 2400 eurot ja seega uue rahatrahvi mõistmine ei saavutaks karistuse eri-

ja üldpreventiivset eesmärki.

29. stungil karistada O.H arestiga 20

Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtui päeva.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11).

30. Kohus leiab, et põhjendatud on käesoleval juhul O.H süüd arvestades karistada teda arestiga

pikkuse ebaseadusliku üle keskmise määra, s.o päeva arestiga. Oma järjekindla tegevusega näitab O.H üles hoolimatut suhtumist Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorra suhtes. Kohus leiab, et saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki ei saa ka mõistetav karistus uue samalaadse väärteo toimepanemise eest olla kergem varasemast karistusest. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on O.H karistatud Viru Maakohtu 28.02.2018 otsusega TS § 69 lg 1 järgi arestiga 15 päeva ning tegemist ei ole esimese korraga, kui menetlusalust isikut on samalaadse väärteo eest karistatud raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga. Nimelt nähtub karistusregistri andmetest, et O.H on karistatud Viru Maakohtu 09.11.2017 otsusega arestiga Tartu

7 päeva ja Ringkonnakohtu 09.09.2016 otsusega arestiga 10 päeva.

31. - Kohtul on tulenevalt KarS § st 66 õigus määrata karistus ka ositi kandmisele, kuid selleks peavad esinema mõjuvad põhjused, mis peavad olema ka dokumentaalselt tõendatud. Karistuse kandmine ei pea olema isikule võimalikult mugav, vaid karistuse eesmärgiks on see, et isik teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning ei jätkaks süütegude toimepanemist.

Käesoleval juhul õendeid, mis annaksid aluse mõi pole kohtule esitatud t sta karistuse ositi

kandmisele ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, e , mille t sellised tõendid oleksid olemas kogumist tulenevalt uurimispõhimõttest kaaluda.

Sigarettide kui väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemete konfiskeerimine

32. -des TS § 78 lg 1 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse §

69-72 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

33. KarS § 83 lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik.

34. Kohus leiab, et KarS § 83 lg 2 ja TS § 78 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida O.H-lt äravõetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 800 sigaretti, mis asuvad hoiul MTA

Ida maksuja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Peterburi 1, Narva ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

35.

800 sigaretti Menetlusaluselt isikult ära võetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega on karistusseadustiku mõttes süüteo toimepanemise vahtuks objektiks olevad esemed ning need kuuluvad menetlusaluse isiku ütluste kohaselt otsuse tegemise ajal menetlusalusele isikule O.H-le

. 800 sigaretti on toimetatud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning kuuluvad seega konfiskeerimisele. kriminaalmenetluse Konfiskeeritud sigaretid kuuluvad hävitamisele vastavalt seadustiku (KrMS) -le 4. § 126 lg 3 p

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik