3-17-2375/178 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2375

Haldusasi

M.H. kaebus Tallinna Linnavolikogu 05.10.2017

otsuse nr 129 „Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja

lähiala detailplaneeringu kehtestamine Haabersti

linnaosas“ tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – M.H.

Vastustaja

–

Tallinna

linn

(Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti kaudu), volitatud esindaja

Eva Vanamb

Kolmas isik I – Rocca T1 OÜ, Rocca T2 OÜ, Rocca

T3 OÜ, Rocca T4 OÜ, volitatud esindaja Ervin

Nurmela

Kolmas isik II – OÜ ENDERN

Kolmas isik III – Aktsiaselts YIT Ehitus

Kolmas isik IV – Päevalille tn 3 korteriühistu,

seaduslik esindaja Ivar Annus

Kaasatud haldusorgan I – Terviseamet, volitatud

esindaja Tõnu Kaur

Kaasatud haldusorgan II – Muinsuskaitseamet

(menetluses kuni 04.09.2018)

Asja läbivaatamine

20.11.2018 istungil ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde M.H. 18.02.2019 ja 04.03.2019 esitatud seisukohad ja tõendid, samuti

vastustaja 28.02.2019 ning kolmanda isiku I 27.02.2019 esitatud menetlusdokumendid.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2019 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

3-17-2375

2(11)

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu 05.10.2017 otsusega nr 129 kehtestati Õismäe tee 147a ja 147b

kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP).

2. M.H. esitas 11.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse DP tühistamiseks, otsuste ja

toimingute keelamiseks, kohustamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks (haldusasi 3-18-713).

3. Tallinna Halduskohtu 05.06.2018 määrusega võttis kohus M.H. tühistamiskaebuse

menetlusse ja tagastas muus osas kaebuse läbivaatamatult. Ühtlasi otsustas kohus haldusasja

3-18-713 liita haldusasjaga 3-17-2375. Haldusasja numbriks jäi 3-17-2375. Sama määrusega

kaasas kohus haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Terviseameti ja Muinsuskaitseameti.

Kohus kõrvaldas 04.09.2018 määrusega menetlusest Muinsuskaitseameti.

4. Tallinna Halduskohus kinnitas 25.01.2019 määrusega kompromissi kaebajate I (Päevalille tn

15 Korteriühistu, endine Paldiski mnt 153 Korteriühistu), II (Päevalille tn 9 Korteriühistu,

endine Korteriühistu Paldiski mnt 149), III (M. B.) , IV (F. S., M. R., R. T., P. S., V. P., A. N.,

N. K., T. L., E. S., I. L.), V (H. M., R. M., A. I., T. R., G. K., R. K., A. T., N. R., A. Z., V. K.

ja K. D.), Tallinna linna ja kolmanda isiku I (Rocca T1 OÜ, Rocca T2 OÜ, Rocca T3 OÜ,

Rocca T4 OÜ) vahel ning lõpetas kaebajate I, II, III, IV ja V kaebuste osas haldusasja 3-17-

2375 menetluse. Haldusasja nr 3-17-2375 menetlus jätkus üksnes kaebaja VI (M.H.) kaebuse

osas.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et vastustaja on DP kehtestamisega oma pädevuse ja kaalutlusõiguse piiridest

väljunud, kuna vaidlustatud otsus ei vasta seaduslikkuse, kohasuse, vajalikkuse ja

proportsionaalsuse põhimõtetele ega hea halduse tavale.

1) DP-ga kavandatakse muuta Väike-Õismäe detailplaneeringuala keskkonnatingimusi viisil,

mis muudavad loodus-, elukeskkonna-, arhitektuuri- ja kultuuriväärtusliku elamuala ja

eluruumid keskkonnakvaliteedi normide (müra, valgus) kohaselt elamiseks kasutamise

sobimatuks. Vastustaja otsus põhjustab DP alas paiknevatel elamumaa kõlvikutel müra ja

õhusaaste taseme olulise suurenemise, mis toob ilmselt kaasa elamumaal ning loomulikul

meetodil akende kaudu sissepuhkega ventileeritavates eluruumides keskkonnakvaliteedi norme

ületava müra. Kuna DP alas paiknevad ca 200 leibkonna kodud ja elamis-otstarbelised

kinnisasjad, põhjustab DP realiseerimine arvuliselt väljendamatus ulatuses kinnisvara kahju ja

riivab olulisel määral omandiga seotud õigusi ja vabadusi. Samuti riivab vastustaja otsus

kaebaja õigusi seoses asjaoluga, et DP realiseerimisel ei ole tagatud piisav päiksevalgus kaebaja

vanemate-, lapsepõlvekodu ja päritava kinnisvara eluruumides.

2) DP-ga muudetakse ja moonutatakse miljööväärtuslikku arhitektuuri- ning kultuuripärandit.

Modernistliku ehitiste rühma täiendamine sellega kokkusobimatute internatsionalistliku stiili

hoonete

ja

mahtudega

muudab

ebareaalseks

Väike-Õismäe

ala

20. sajandi

arhitektuurimälestiseks kuulutamise. Väike-Õismäe ongi juba välislepingute kohaselt 20.

sajandi arhitektuuri- ja kultuuripärand. DP-ga hägustatakse Väike-Õismäe 16-korruseliste

kõrghoonete kuldsele spiraalile õhuvaated seeläbi, et DP-ga rajatakse kummalegi poole

arhitektuurilist kujundit kõrgemad, jämedamad ja sobimatute mahtudega hooned. DP-ga loodav

linnaruum ei järgi väärtusliku Väike-Õismäe arhitektuurilisi lähtekohti ja ei sobi ühetaoliste

Väike-Õismäe tüüpprojekti järgi ehitatud suurpaneelelamute rühma. Metsa-linna haljastuse

tasemele vastav parkasum muudetakse osaliselt segahoonestuse või pigem keskkonnakvaliteedi

normide järgi müra osas keskuse alaks. Kaebaja teada ei ole DP ala elanikud (96% neist) mitte

3-17-2375

3(11)

kunagi säärase elukeskkonna muutusega nõustunud. DP realiseerimisel suureneb müra foon

DP alal, aga ka muudel Väike-Õismäe elamualadel üle 60 dB, mis toob kaasa südame

veresoonkonna haiguste riski ja infarktide kasvu piirkonnas.

3) Lähtudes mitteterviklikest, ebapiisavas ulatuses ja vaid formaalselt kogutud vastuoluliste

alus- ja lähteteabe kildudest, ei ole ühelgi mõistlikul viisil võimalik aduda kavandatavaga

kaasnevaid muutusi keskkonnas ja see on toonud kaasa ilmselt vale otsuse, millega on jäänud

kaebaja subjektiivsed õigused ja avalikud huvid tähelepanuta. Vastustaja on rikkunud

uurimispõhimõtet, on ühekülgselt ja ebapiisavas ulatuses teostanud õigusaktidele vastavuse

kontrolli ning lähtunud otsuse tegemisel vaid arendaja huvidest, jättes tähelepanuta kaebaja ja

muude isikute subjektiivsed õigused ja huvid.

4) Kuivõrd DP ilmselt põhjustab Väike-Õismäe alast väljuvate ühenduste osas ülekoormamise

tipptundidel, toob ühenduse ammendumine kaasa tohutu transiitliikluse, mis mõjutab kogu täna

keskkonnakvaliteedi normide (müra osas) piiril oleva Väike-Õismäe mahus rajatud Õismäe tee

äärsete elamute ja elamuala veelgi suurema normidele mittevastavuse. Mitte ükski mõistlik isik

ei saa asuda järeldusele, et DP alas, mis juba täna mh Haabersti ristmiku rekonstrueerimise

viisist tulenevalt ei vasta elamumaa keskkonnakvaliteedi normidele, siseteel 7 m kaugusel

olemasolevatest elamutest oleks võimalik liikluskoormust suurendada, tagades seejuures

elamumaal ja elamualal ning eluruumides müra siht- ja piirväärtustele vastava keskkonna.

5) DP realiseerimisel rajatakse DP positsioon (edaspidi: pos.) 1-3 kruntidele üle 60 000 m2

elamu- ja äripindu, mille peab vastustaja ilmselt järgmise Haabersti liiklussõlme laiendamisel

lammutama ja selleks DP-ga täis ehitatava pos. 1-4 maa koos DP-ga rajatavate ehitistega ära

ostma. Ilmselt ei ole kohane pos. 5-8 kruntidel muude kui ühekorruseliste äripindade ja ühe

tervisespordi eesmärgil kasutatava ujula (mida saaksid kasutada koolid ja lasteaiad) rajamine,

millega üheaegselt lahendataks ümbruskonna parkimisprobleemid. Olemasolevad elanikud

kaotavad DP kehtestamisega ebaseaduslikult osa nende kasutuses olevast maast.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) DP-le on teinud mürahinnangu OÜ Kupi. Kuna olemasolevatest hoonetest Haabersti

liiklussõlme ja Ehitajate tee poole kavandatakse uushoonestus, siis kvartali keskosas

liiklusmüra väheneb. Seega on kaebaja väited mürataseme osas põhjendamatud ja

paljasõnalised. Harju maavanem järelevalve teostajana nõustus vastustaja seisukohaga ning

märkis, et peale Harju Maavalitsuses 10.06.2015 toimunud nõupidamist on DP materjale

täiendatud. DP seletuskirja punkti 4.2.7 „Nõuded ehitusprojektide koostamiseks“ on lisatud

tingimus, et enne planeeringuga kavandatud hoonetele ehitusloa andmist peab olema koostatud

täiendav mürahinnang ka olemasolevate planeeringuala korterelamute müra normtaseme

hindamiseks.

Terviseamet

on

oma

31.08.2011

kirjaga

9.3-2/5908-3

pidanud

DP-d

kehtivate

tervisekaitsenõuetega kooskõlas olevaks tingimusel, et uute hoonete projekteerimisel

rakendatakse mürakaitse nõudeid ning tagatakse projekteeritavate hoonete puhul mürataseme

normidest kinnipidamine. Seetõttu on Terviseameti 11.06.2018 vastus, mille lisaks on 25.09.09

projekti hindamise otsus (tehtud enne vaidlusaluse DP vastuvõtmist, pärast mida on

detailplaneering oluliselt muutunud – DP erineb oluliselt Terviseameti 25.09.09 otsuse aluseks

olnud detailplaneeringu variandist), vastutustundetu ja segadusttekitav.

2) DP menetluses on Inseneribüroo Stratum poolt läbi viidud liiklusuuring, mille kokkuvõttes

(p 4) on märgitud, et kui aastani 2030 ei toimu olulisi muudatusi liikluskäitumises ja

liikumisviisi valikus, siis täiendavaid liiklusprobleeme Väike-Õismäe DP alale ette nähtud uued

ehitusmahud ei too. Lähiala ristmike teenindustasemed ei muutu. Seoses liikluse lisandumisega

Väike-Õismäe DP alale langeb Väike-Õismäe ala keskmine ühenduskiirus õhtusel tipptunnil

1% võrra.

3-17-2375

4(11)

Kaebaja arutelud tuleviku üldise liikluskoormuse võimaliku kasvu osas, mis võib tekkida

sõltumata vaidlusaluse DP realiseerimisest, on paljasõnalised ja spekulatiivsed. Inseneribüroo

Stratum poolt läbi viidud liiklusuuringu kohaselt uushoonestusel olulist mõju ühenduskiirustele

ei ole. Isegi kui mõju oleks, ei tähendaks see DP õigusvastasust. Linnakeskkonnas elades ei

saa isikutel olla õiguspärast ootust, et ümbritsev keskkond jääb muutumatuks.

3) DP menetluses on teostatud insolatsioonianalüüs, mis näitab, et vaidlustatud DP

realiseerimisel jääb naaberhoonete insolatsioon normi piiresse. Seega kaebaja subjektiivseid

õigusi ei rikuta.

4) Muinsuskaitseamet on 04.07.2018 esitanud seisukoha, et muinsuskaitseala moodustamine

Väike-Õisemäe planeeringulahenduse kaitseks oleks ala arhitektuuriajaloolise väärtuse pärast

ebaproportsionaalne meede. Muinsuskaitseamet on kaebajale 25.07.2017 saadetud kirjas

teatanud, et Väike-Õismäe muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlust ei algatata. Kaebaja

väited miljööväärtusliku arhitektuuri ning kultuuripärandi moonutamise kohta on asjakohatud.

7. Kolmas isik I palub jätta kaebus rahuldamata.

1) Kuna olemasolevatest hoonetest Haabersti liiklussõlme ja Ehitajate tee poole kavandatakse

uushoonestus, siis kvartali keskosas liiklusmüra väheneb. Akukon Oy Eesti filiaal on

27.06.2018 koostanud liiklusmürast põhjustatud mürataseme hindamise aruande. Hinnatud on

olemasolevat olukorda ja olukorda koos planeeritud hoonetega. Aruande tulemustest (aruande

punkt 3.3.) selgub, et olukord koos planeeritavate uute hoonetega muutub järgnevalt: Päevalille

tn 9 müratase jääb võrreldes olemasoleva olukorraga avaliku tee poolsel küljel samaks. Hoone

taga hoovialal langeb müratase seoses uute hoonete rajamisega. Päevalille tn 15 müratase jääb

võrreldes olemasoleva olukorraga avaliku tee poolsel küljel samaks, halvima võimaliku

olukorra puhul, kus parkla täituvus on 100%, võib koosmõjus Paldiski mnt autoliiklusest

tuleneva müraga Päevalille tn 15 hooneni mõjuda Paldiski mnt poolel 65-69 dB müra. Hoone

taga hoovialal langeb müratase seoses uute hoonete rajamisega. Aruande koostaja on välja

toonud, et Päevalille tn 2, 4, 6, 8, 10 hooned tekitavad müra eest varjestuse kaugemal asuvatele

müratundlikele hoovialadele ning osaliselt ka hoonetele. Päevalille tn 3, 9, 15 hooned asuvad

väga tiheda liiklusega Haabersti turboristmiku vahetus läheduses, kus mõjuvad kõrged

liiklusmüratasemed, mis tulenevad ristmiku autoliiklusest. Uute hoonete autoliikluse

lisandumine kvartalisse ei halvenda müraolukorda, kuna hooned ise tekitavad turboristmiku

autoliiklusest tuleneva müra eest varjestuse. Päevalille tn 15 hoone juures halvima võimaliku

olukorra puhul (parkimiskohtade täituvus 100%) on täidetud III kategooria liiklusmüra

piirväärtus, arvestades märkust, mis lubab müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel 5 dB

kõrgemaid müratasemeid.

Terviseamet

on

oma

31.08.2011

kirjaga

9.3-2/5908-3

pidanud

DP-d

kehtivate

tervisekaitsenõuetega kooskõlas olevaks tingimusel, et uute hoonete projekteerimisel

rakendatakse mürakaitse nõudeid ning tagatakse projekteeritavate hoonete puhul mürataseme

normidest kinnipidamine. Eelneva tõttu on asjakohatu Terviseameti 11.06.2018 vastuse lisana

esitatud 25.09.09 projekti hindamise otsus. Uute hoonete vastavust tervisekaitse nõuetel

hinnatakse vastava hoone ehitusprojekti menetluses. Terviseameti Põhja talitus on näiteks

kooskõlastanud Päevalille tn 4 äripindadega korterelamu projekti.

2) DP kehtestamise otsuse vaidlustamise küsimuse hindamisel on vaja hinnata, kas kavandatav

uushoonestus halvendab piirkonna tänaste elanike liiklemiskiirusi või mitte, asjakohatu on

spekuleerida tuleviku üldise liikluskoormuse võimaliku kasvu osas (mis võib tekkida sõltumata

DP-ga kavandatud uushoonestusest). Inseneribüroo Stratum poolt läbi viidud liiklusuuringu

kohaselt uushoonestusel olulist mõju ühenduskiirustele pole. Isegi kui mõju oleks, ei tähendaks

see DP õigusvastasust. Linnakeskkonnas elades ei saa isikud eeldada ümbritseva keskkonna

muutumatuks jäämist.

3-17-2375

5(11)

3) DP menetluses on teostatud insolatsioonianalüüs, mis näitas, et kavandatud uushoonestuse

tulemusena jääb naaberhoonete insolatsioon normide piiresse. Kaebaja subjektiivseid õigusi

seega ei rikuta.

4) Muinsuskaitseameti 04.07.2018 seisukoha kohaselt oleks munsuskaitseala moodustamine

Väike-Õisemäe planeeringulahenduse kaitseks ala arhitektuuriajaloolise väärtuse pärast

ebaproportsionaalne meede. Muinsuskaitseamet on kaebajale 25.07.2017 saadetud kirjas

teatanud, et Väike-Õismäe muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlust ei algatata. Kaebaja ei

ole haldusorgani keelduvat otsust vaidlustanud. Kaebaja väited miljööväärtusliku arhitektuuri

ning kultuuripärandi moonutamise kohta on asjakohatud. Kaebaja õiguste rikkumist ei esine.

8. Kolmas isik III ei toeta kaebust. DP on kõrgemate planeeringutega kooskõlas. DP menetlus

on olnud õiguspärane. Kolmas isik III on hoonete mahte vähendanud ja asukohti nihutanud, st

kohalikele elanikele on vastu tuldud.

9. Kolmas isik IV väljendas istungil, et DP-d kehtestatud kujul ei ole hakatud rakendama, nt ei

ole kolmandat isikut IV tee ehitusloa menetlusse kaasatud. Kaasatud ei ole kolmandat isikut IV

ka uute hoonete ehituslubade menetlusse. Ehituslubade menetluses on kadunud osa DP-s

ettenähtud parkimiskohti. Sisekvartali tee ei taga vajalikku läbilaskevõimet (kuna pargitakse

olemasoleva kvartalisisese tee ääres).

10. Terviseamet tõi välja, et puutus kokku Õismäe tee 147a ja Õismäe tee 147b

detailplaneerinuga ainult 2009. a, kui küsiti tervisekaitselist hinnangut OÜ Kopilka tellimusele.

Kokkuvõttes leidis tollane DP-le hinnangu andnud komisjon, et Õismäe tee 147a ja 147b

kinnistute DP ei vasta tervisekaitsenõuetele. 2011. a esitati Terviseametile kooskõlastamiseks

AS K-Projekt poolt koostatud DP kavand. Terviseamet leidis, et DP on kooskõlas kehtivate

tervisekaitsenõuetega järgmistel tingimustel: kõrge müratasemega piirkonda müratundlike

hoonete (elamute) projekteerimine ja ehitamine on võimalik ainult tingimustel, kui

ehitusmeetmetega saab tagada hoone müraallikapoolsel välispiirdel välismüra taotlustasemed

60 dB päevasel ajal ja 50 dB öisel ajal ning siseeluruumides normtasemed: eluruumides mitte

üle 35 dB ja magamisruumides mitte üle 30 dB. Terviseamet leidis, et enne elamute kasutusele

võtmist on vaja teostada mürauuringud nii hoonete sees kui ka mürale kõige avatumatel

välispiiridel. Terviseamet tõi välja, et juhul, kui hoone välispiirdel ei ole võimalik

ehitusmeetmetega (või müraleevendusmeetmetega) tagada normeeritud taotlustasemed, ei

soovita Terviseamet elamute rajamist DP alale, kuna see suurendab inimeste ja müratundlike

objektide arvu, mis asuvad ebasoodsates tingimustes, olles vastuolus Euroopa Komisjoni poolt

läbiviidava mürapoliitikaga.

Terviseameti kesklabori füüsikalabori 14.12.2018 müra mõõtmise aruande 6/4-6-1/364 osas

märkis Terviseamet 18.02.2019 kohtule saadetud seisukohas, et müramõõdistuste kohaselt ei

ületanud Haabersti liiklussõlmest lähtuvad liiklusmüra tasemed Päevalille tn 15 elamu maa-alal

keskkonnaministri määrusega kehtestatud müra piirväärtuseid.

11. Muinsuskaitseamet märkis, et kaebaja on esitanud Muinsuskaitseametile 17.07.2017

avalduse võtta Väike-Õismäe planeering kaitse alla muinsuskaitsealana. Muinsuskaitseamet

vastas kaebajale 27.07.2018 kirjas, et Väike-Õismäe muinsuskaitsealaks tunnistamise

menetlust ei algatata ning selgitas, et Väike-Õismäe ei vasta riikliku kaitse kriteeriumidele –

sellesisulist ettepanekut ei ole tehtud ka 20. sajandi arhitektuuri inventeerimisel.

Muinsuskaitseala moodustamine Väike-Õismäe planeeringulahenduse kaitseks oleks ala

arhitektuurilise

väärtuse

pärast

ebaproportsionaalne

meede.

Väike-Õismäe

planeeringulahendus on tõhusalt kaitstav kohalikul tasandil – üldplaneeringuga. Haabersti

linnaosa

üldplaneeringuga

on

Väike-Õismäe

kõnealusele

piirkonnale

seatud

hoonestustingimused, mis ei luba algset planeeringut muuta ja sobimatuid hoonestusmahte

lisada. Haabersti linnaosa üldplaneeringuga on Väike-Õismäe silmapaistvama osa säilimine

3-17-2375

6(11)

siseringi ulatuses tagatud. Huvitatud isikutel on võimalik üles näidata initsiatiivi

üldplaneeringuga seatud nõuete kehtivuse ala laiendamise nimel.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Käesolevas haldusasjas kuulub läbivaatamisele üksnes M.H. kaebus. Kaebajate I, II, III, IV,

ja V kaebuste suhtes lõppes menetlus Tallinna Halduskohtu 25.01.2109 määruse jõustumisega.

Nimetatud määrusega kinnitas kohus kaebajate I, II, III, IV ja V, Tallinna linna ja kolmanda

isiku I vahel sõlmitud kompromissi. Seega kaebajate I, II, III, IV ja V poolt käesolevas asjas

esitatud väited ja tõendid ei kuulu kohtuotsuses hindamisele. Kohtul tuleb lahendada M.H.

(kaebaja VI) kaebus nõudega tühistada DP.

13. Järgnevalt tuleb peatuda kaebeõiguse küsimusel.

13.1. Kohus leidis 25.04.2018 ja 05.06.2018 määrustes, et kaebajale kuuluvatest õigustest saab

DP kehtestamise otsus riivata ennekõike keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-

s 1 sätestatud õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (vt 25.04.2018

määruse p 7.1 ja 05.06.2018 määruse p 7.2). Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2018 otsus asjas

3-17-757 on kitsendanud KeÜS kohast kaebeõigust linnalises keskkonnas. Kohus leidis selles

asjas, et olemasoleva miljöö ja linnakeskkonna säilimine ei ole KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud

kaebeõigusega hõlmatud (p 21). Värskes kohtupraktikas väljendatud seisukohta tuleb ka

käesoleva asja lahendamisel arvestada.

13.2. Lisaks on kaebaja väitnud enda omandiõiguse riivet. Kohus jääb selles osas 25.04.2018

määruses ja 05.06.2018 määruses võetud seisukohtade juurde (vt 25.04.2018 määruse p 7.1 ja

05.06.2018 määruse p 7.3). Kaebajale ei kuulu DP alas kinnisvara, mistõttu ei saa DP

elluviimine tema omandiõigust riivata. Kuna kaebaja on esitanud kaebuse enda nimel, ei saa ta

selle raames asuda kaitsma teiste isikute (nt oma vanemad) õigusi. Kabeõiguse olemasolu

hinnatakse kaebuse esitamise aja seisuga. Seega asjaolu, et kaebaja võib tulevikus pärimise teel

omandada DP alas korteri, ei loo õigust esitada praegu kaebus enda omandiõiguse kaitseks.

13.3. Kaebus on esitatud ka avaliku huvi kaitseks. DP vaidlustamine avalikes huvides on PlanS

§ 141 alusel lubatud. DP vaidlustamine avalikes huvides oli lubatav ka kuni 01.07.2015

kehtinud PlanS-ga. Populaarkaebuse eesmärgiks ei ole siiski kolmandate isikute erahuvide

kaitse (Riigikohtu Halduskolleegiumi 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08, p 11). Populaarkaebuse

esitamise võimalus ei anna õigust keskenduda üksnes ühe isikute grupi (nt DP ala olemasolevad

elanikud) õiguste kaitsele. Sellest lähtudes kuulub M.H. kaebus käesoleva otsuse p-des 17–18

käsitletud väidete osas rahuldamata jätmisele ka kaebeõiguse puudumise tõttu. Avalikes

huvides on siiski kaalutletud planeerimismenetluse läbiviimine, sh menetluse seaduslikkus.

Kaebaja väited võimalikust ohust julgeolekule ei ole asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta.

Kohus jääb 05.06.2018 määruse p-s 7.4 väljendatud seisukohtade juurde.

14. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

15. Esmalt hindab kohus seda, kas DP on kooskõlas kõrgemalseisvate planeeringutega.

15.1. Kohtu hinnangul on DP kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77

kehtestatud teemaplaneeringuga1 „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ (edaspidi: kõrghoonete

teemaplaneering) ja Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti

1 Kõrghoonete teemaplaneering arvutivõrgus: https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Korghoonete-paiknemine-

Tallinnas (külastatud 11.03.2019).

3-17-2375

7(11)

linnaosa üldplaneeringuga2 (edaspidi: Haabersti üldplaneering). Planeeritav ala asub

kõrghoonete teemaplaneeringu kohaselt kõrghoonete piirkonna nr 10 kvartalis 1 (Ehitajate tee,

Õismäe tee ja Paldiski maantee vaheline kvartal). Kõrghoonete teemaplaneeringu kohaselt on

piirkonda soovitatav rajada multifunktsionaalne (multifunktsionaalsed) kõrghoone(d), mille

brutopinnast enamiku moodustavad kvartalis 1 eluruumid. Haljastuse ja avaliku ruumi osakaal

piirkonnas peab olema Ehitajate tee ja Paldiski maantee vahelises lõigus vähemalt 40%,

maksimaalne hoonestustihedus Haabersti kõrghoonete piirkonnas on 3,0 ja piirkonna ehitiste

absoluutne kõrgus meetrites on 130 m (kõrghoonete teemaplaneeringu seletuskirja lk 20-21).

Kõrghoonete teemaplaneeringu põhikaardi kohaselt on kvartal nr 1 tähistatud kui perspektiivne

kõrghoonete kvartal, samal ajal on ülejäänud Väike-Õismäe asum tähistatud kui väljakujunenud

hoonestusala. Kvartal nr 1 (ega ka Väike-Õismäe asum tervikuna) ei ole tähistatud

miljööväärtusliku alana. Haabersti üldplaneeringu maakasutusplaanil on planeeringuala

tähistatud segahoonestusalana, kus võivad paikneda elamud, kaubandus- ja teenindusasutused,

äri- ja büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm

hooned, millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon. Rohelise võrgustiku kaardi

järgi peab DP alal olema haljastuse osa 20%, seda erinevalt muust Väike-Õismäe asumist, mis

on valdavalt parklinn (haljastuse osatähtsus 40%). Kaardilt „hoonestustihedus“ nähtub, et DP

alas on lubatav hoonestustihedus 3,0 ning maksimaalne korruselisus on 35.

15.2. Haabersti üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on Väike-Õismäe terviklikult valmis

ehitatud ja hästi toimiv elamupiirkond. Sellise elukeskkonna säilitamiseks tehakse Haabersti

üldplaneeringus

ettepanek

määrata

siseringiga

ümbritsetud

alale

rangemad

hoonestustingimused: mitte lubada olemasolevate elamute vahele rajada uusi hooneid (v.a

keskuste alad, terviklikult valmis ehitamata piirkonnad ning parkimismajad) ning järgida

hoonete renoveerimisel arhitektuurseid ehitusprojekte (seletuskiri, lk 18).

15.3. DP seletuskirja kohaselt on DP kooskõlas Haabersti üldplaneeringuga ning kõrghoonete

teemaplaneeringuga (vt DP seletuskirja p 4.24, seletuskiri sisaldub haldusmenetluse toimikus).

DP alas on haljastusprotsent 38%. Hoonestustihedus on planeeritud alal 1,74% ja planeeritud

kvartalis 2,06 ning korruselisus kuni 30. Kuna kavandatud ala täisehitusprotsendiks on ette

nähtud 40% ja avaliku ruumi osakaal kvartalis (kvartali pindala arvestatakse magistraaltänavate

ääres krunte ümbritsevate kõnniteede välisääreni, ala sisetänavatel aga tänava telgjooneni) on

46%, on DP seletuskirja kohaselt DP kooskõlas Haabersti üldplaneeringu ja kõrghoonete

teemaplaneeringuga. Kohtul pole alust asuda siin teistsugusele seisukohale, ka kaebaja ei ole

väitnud ega põhjendanud, et DP oleks vastuolus kõrgemalseisvate planeeringutega.

Kõrghoonete teemaplaneering ja Haabersti üldplaneering on kehtivad õigusaktid, mis on vastu

võetud kohases menetluses, sh on nende kehtestamisele eelnenud keskkonnamõjude hindamine.

Kehtivate planeeringute realiseerimine ei saa olla vastustajale etteheidetav. Vastupidi, DP alas

elavad inimesed pidid arvestama sellega, et kõrgemalseisvaid planeeringuid hakatakse

realiseerima ja olemasolev elukeskkond võib muutuda. Kõrgemalseisvad planeeringud panevad

ka paika ehitusmahud, mida antud juhul on järgitud. Seega ei ole kaebaja etteheited, et

vastustaja on lähtunud arendajate huvidest ning jätnud kohalike elanike huvid arvestamata,

põhjendatud. Arendajatel on legitiimne huvi, et kehtestatud planeeringuid ka järgitakse. PlanS

§ 124 lg 2 kohaselt on DP eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringuala

ruumilise terviklahenduse loomine. Kohtule ei nähtu selles osas vastustaja tegevuses eksimusi.

16. Kaebaja on väitnud, et DP realiseerimisega hävitatakse DP ala kultuuriväärtuslikkus.

2 Haabersti üldplaneering arvutivõrgus: https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Haabersti-linnaosa-uldplaneering

(külastatud 11.03.2019).

3-17-2375

8(11)

16.1. Kaebaja on välja toonud, et Väike-Õismäe asumi arhitektuurilist väärtust on 1986. a

kõrgelt tunnistatud NSVL tasandil. Samuti tegi Haabersti Halduskogu 2007. a Tallinna

Volikogule ettepaneku kehtestada Väike-Õismäe miljööväärtusliku alana. Kaebaja toob ka

välja, et 2009. a on Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Muinsuskaitseameti koostöös Eesti 20.

saj arhitektuuri kaitse programmi raames arhitektuuriajaloolane Epp Lankots leidnud Väike-

Õismäe olevat arhitektuuriliselt väärtusliku ning on teinud ettepaneku võtta Väike-Õismäe

kohalikul tasandil kaitse alla miljööväärtuslikuna. Väike-Õismäe on kantud kultuurimälestiste

riiklikusse registrisse 20. sajandi arhitektuuri objektina nr 1397. Kaebaja on esitanud

pöördumisi ka Muinsuskaitseameti poole.

16.2. Esmalt tuleb mainida, et käesolev vaidlus puudutab üksnes DP ala, mitte Väike-Õismäe

asumi kui terviku kultuuriväärtuslikkust. Kohtule nähtuvalt ei ole Väike-Õismäe elamurajooni

kultuuriväärtuslikkuse osas kahtlusi. Ala, mis jääb Väike-Õismäe siseringi sisse, tuleb

Haabersti üldplaneeringu kohaselt säilitada sellisena, nagu see on. Selles alas ehitamisele on

seatud ranged nõuded.

16.3. DP seletuskirjast võib lugeda: „DP alal jäi piirkondlik keskus ehitamata, samuti jäi välja

ehitamata Haabersti ringi mitmetasandiline ristmik koos Ehitajate tee laiendamisega.

Planeeritaval alal ehitati välja ainult 16-korruselised tornelamud. Seetõttu säilisid Ehitajate tee

ja Paldiski maantee äärsed ühepereelamud koos kinnistutega.“ (seletuskiri lk 5,

haldusmenetluse toimikus). Planeeringuala hoonestuse eskiislahenduse ning linnaruumi

analüüsi on koostanud arhitekt Kalle Rõõmus. DP seletuskirjast võib veel lugeda: „Päris lõpuni

lahendamata on ehk ümarlinnast väljuv kõrgete tornide sabaots, mis lõpeb veidi ebamääraselt

Haabersti liiklussõlme kõrval Ehitajate tee ja Paldiski maantee kohtumisel ühelt poolt ja

Õismäe teega vastaspoolt. Kvartalil puudub täielikult tänavaäärne hoonestus, mis muudaks

suure maa-ala suletumaks ja hubasemaks. Tornid elavad omaette elu ja nende naabriks ning ala

lõpetuseks Ehitajate tee ääres paiknevad väiksed eramajad suurte õunapuude vahel.“ (DP

seletuskiri lk 11). Seletuskira p-s 4.2.2 on toodud DP ala linnaruumi kujunduspõhimõtted.

Eesmärgiks on arengus poolele teele jäänud linnaruumi olulise paiga arhitektoonse keele

loomine. Üha intensiivistuv autoliikulus eristatakse elamutest nii Ehitajate tee, Paldiski

maantee kui ka Õismäe tee poolt müra tõkestavate ehitiste ja rajatistega. Planeeringut läbivaks

põhimõtteks on see, et tänaste elanike elutingimused ei halveneks, vaid olemise kvaliteet

tõuseks. Eesmärgiks on luua omanäoline kogum kõrgetest ja saledatest (max 30 korrust)

elumajadest. Elutsoon saab müra- ja tuuletõmbuse kaitseks madala perimetraalhoonestuse, mis

tagab ka õdususe ja hädavajaliku turvalisuse. DP seletuskirjast võib ka lugeda, et DP-s toodud

hoonestuslahendust toetab ja tunnustab ka arhitekt Mart Port, kes on olnud abiks ja toeks

esitatud lahenduse loomisel. Mart Port oli Väike-Õismäe elurajooni üheks kavandajaks.

16.4. Nähtuvalt kaebusest ei ole kaebaja rahul kavandatava DP ala arhitektuurse välisilmega.

Selle hindamisel, kas uus hoonestus on arhitektuuriliselt olemasolevasse linnaruumi sobiv või

mitte, on kohtul piiratud roll, kuna kohus ei saa olla esteetiliste hinnangute andjaks. Kohus saab

üksnes hinnata läbiviidud menetluse nõuetele vastavust ja tuvastada ilmseid kaalutlusvigu.

Planeerimismenetluses on KOV-l ulatuslik diskretsioon. Kuna DP kavandi ja alusmaterjali on

koostanud vastavat pädevust omav isik (arhitekt), ei ole kohtul alust pidada pakutud lahendust

olemasolevasse keskkonda mittesobivaks. Kaebaja subjektiivne hinnang ei ole piisav alus

vastava järelduse tegemiseks. Olukorras, kus DP ala jäi algselt planeeritud kujul välja

ehitamata, tuli vastustajal hinnata, kuidas sellises olukorras edasi minna. Ala väljaehitamine

nõukogudeaegsete kavandite järgi tänasel päeval ei pruugi olla põhjendatud ega

eesmärgipärane. Vastustaja on leidnud lahenduse, kus vana hoonestus on ühendatud uuega.

Alale on kavandatud kõrghooned, mis on seal ka praegu. Samas seab DP ala arendamisele oma

piirangud see, et läheduses paikneb oluline müraallikas – Haabersti ristmik. Müra probleem

välistab madalad, elamise otstarbeks mõeldud hooned (vastavalt DP-le algavad Paldiski mnt ja

3-17-2375

9(11)

Ehitajate tee äärde planeeritud hoonetes korterid üheksandast korrusest). Kohtule ei nähtu, et

vastustaja oleks kavandatud lahenduse väljapakkumisega eiranud õigusaktide nõudeid või

kaalutlusreegleid. Pole esitatud tõendeid, et DP realiseerimisel rikutakse Väike-Õismäe

elamurajooni kultuuriväärtuslikkust.

16.5. E. Lankots on teinud tõepoolest ettepaneku kehtestada Väike-Õismäe elamurajoon

miljööväärtusliku

alana.

Muinsuskaitseamet

on

selgitanud,

et

Väike-Õismäe

muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlust ei algatatud, kuna Väike-Õismäe ei vasta riikliku

kaitse kriteeriumitele. Sellesisulist ettepanekut ei tehtud ka 20. sajandi arhitektuuri

inventeerimisel. Väike-Õismäe elurajoon on kultuurimälestiste riiklikus registri kajastatud kui

20. sajandi arhitektuuri näide, eksperdi ettepanekuga tunnistada Väike-Õismäe elamurajoon

miljööväärtuslikuks alaks. Sealjuures on jäetud otsuse tegemine kohalikule tasandile. Antud

juhul tulenevad ehituslikud nõuded Väike-Õismäel ehitamiseks Haabersti üldplaneeringust.

Sellisena on Väike-Õismäe kultuuriväärtuslikkuse kaitse tagatud kohaliku omavalitsuse

tasandil. See, et vastustaja ei ole toetanud kaebaja ettepanekut „Mudel-Linna miljööala

kehtestamine“ (kd VI, tl 92), ei muuda DP-d õigusvastaseks. Vastustajal on õigus realiseerida

planeerimismenetluses enda visioon. Väike-Õismäe elurajooni, sh DP alas asuvaid ehitisi ei ole

siseriiklike õigusaktidega tunnistatud kultuurimälestisteks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ka

selle kohta, et rahvusvaheliste lepingutega (nt kaebaja viidatud Granada konventsiooniga) oleks

Väike-Õismäe elurajoon määratud maailma kultuuripärandi hulka. See, et nõukogude ajal

hinnati kõrgelt Väike-Õismäe asumi arhitektuurilist väärtust, ei välista, et aastakümneid hiljem

võidakse teatud piirkonna kultuuriväärtuslikkus ümber hinnata.

17. Kaebaja peamiseks etteheiteks DP vastuvõtmisel on müraprobleemid. Aja jooksul on tehtud

ja haldusasja materjalides sisalduvad erinevad uuringud: Paldiski mnt 147 (Paldiski mnt ja

Ehitajate tee ristmik) detailplaneeringu müraalane hinnang, OÜ Kupi, 2005 (sisaldub

haldusmenetluse toimikus); Tallinn, Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu liiklusuuring, Inseneribüroo Stratum, 2015 (sisaldub haldusmenetluse

toimikus); Õismäe tee 147a ja 147b, Päevalille 2, Tallinn liiklusmürast põhjustatud

müratasemete hindamine, Akukon Oy Eesti filiaal, 2018 (kd VI, tl 102–104); Terviseameti

kesklabori füüsikalabori müra mõõtmise aruanne 6/4-6-1/364 (kd VII, tl 6–11). Viimati

nimetatud uuringu esitas kaebaja hilinenult. Kohtu hinnangul tuleb vastav uuring ja kaebaja

18.02.2019 ning 04.03.2019 esitatud menetlusdokumendid (samuti teiste menetlusosaliste

vastused neile) võtta asja juurde, kuna nende hilinenult esitamine ei põhjusta menetluse

viibimist – teised menetlusosalised on saanud kaebaja menetlusdokumentide suhtes oma

seisukohti väljendada.

17.1. Kaebaja üldine lähtekoht on, et müraolukord DP alas olemasolevate eluhoonete ümbruses

on juba praegu niivõrd halb, et see välistab planeeritavate kõrghoonete rajamise piirkonda.

Sellise lähenemise eelduseks on, et uute hoonete rajamise ja müraolukorra halvenemise vahel

olemasolevates hoonetes on põhjuslik seos. Kuna mürauuringutest nähtuvalt, ja ka kaebaja näib

olevat sama meelt, on peamiseks müraallikaks piirkonnas autoliiklus Haabersti liiklussõlme

viaduktil ja ringristmikul, eeldaks kaebaja väidete kinnitamine põhjusliku seose tuvastamist DP

realiseerimise ja Haabersti liiklussõlmest lähtuva müra taseme kasvu vahel. Sellist seost

esitatud tõendid ei kinnita. Akukon Oy 2018. a uuringu andmetel müraolukord planeeritavate

uute hoonete lisandumisel ei halvene (vt ptk 3.3 „Tulemused“). Halvima võimaliku olukorra

puhul, kui parkla täituvus on 100%, võib koosmõjus Paldiski mnt autoliiklusest tuleneva

müraga Päevalille tn 15 hooneni mõjuda Paldiski mnt poolel 65-69 dB. Uuringus on leitud, et

uute hoonete autoliikluse lisandumine kvartalisse olemasoleva olukorraga võrreldes

müraolukorda ei halvenda, kuna hooned ise tekitavad Haabersti ristmiku autoliiklusest tuleneva

müra eest varjestuse. Kohus peab seda väidet usutavaks. DP positsioonidel 1 ja 2 kavandatakse

kõrghoonete ehitamist koos 4-korruselise parkimismajaga. Uus hoonestus jääb Päevalille 15 ja

3-17-2375

10(11)

Päevalille 9 hoonest Haabersti ristmiku, st müra tsentri poole. On usutav, et Haabersti ringilt

lähtuv müra olemasolevate hoonete ümber seetõttu väheneb. Kohus ei pea usutavaks, et just DP

ala väljaarendamine suurendaks märgatavalt Haabersti ringilt lähtuvat müra. Liikluskoormuse

kasv Haabersti ringil tuleneb üldistest trendidest (autostumine, valglinnastumine) ning

suureneb DP-st sõltumata. DP realiseerimine omab marginaalset mõju Haabersti liiklussõlme

liiklustihedusele. Seega ei muuda DP realiseerimata jätmine müraolukorda olemasolevatel

kinnistutel kuidagi paremaks. Haabersti ringilt lähtuva müra kasv ei saa olla argumendiks

mistahes lähiümbruse arenduste peatamiseks. On selge, et müraolukord piirkonnas vajab

lahendust. Seda sõltumata DP väljaarendamisest. Tõenäoliselt tuleb rakendada erinevaid

meetmeid koosmõjus. Lisaks tuleb müraolukorda hinnates arvestada, et parkimine DP alal

hakkab toimuma parkimismajades, tänaval on parkimiskohti ette nähtud vähesel määral.

Võrreldes praeguse olukorraga, kus parkimine toimub suurtes avaparklates ja kvartali

sisetänaval, saab kvartalisisene mürafoon tulevikus olema tõenäoliselt väiksem ning

elukeskkond hubasem. Kohtule ei nähtu, mille pinnalt peaks läbiviidud uuringute tulemusi

seadma kahtluse alla. Kaebaja on küll viidanud nende vastuolule loodusseadustega, kuid kohtu

hinnangul veenvalt uuringute järeldusi ümber lükanud ei ole.

17.2. Akukon Oy 2018. a uuringus on tehtud järeldus, et Päevalille tn 3, 9 ja 15 hoonete juures

on päevasel ajal täidetud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus

nr 71) III kategooria liiklusmüra piirväärtus. Päevalille tn 15 hoone juures halvima võimaliku

olukorra puhul on täidetud III kategooria liiklusmüra piirväärtus, arvestades märkust, mis lubab

müratundlike hoonete sõiduteepoolsel küljel 5 dB kõrgemaid müratasemeid. Terviseameti

kesklabori poolt 2018. a läbi viidud mürauuringu tulemuste kohaselt võib Päevalille 15 kinnistu

maa-alal, mõõtepunktis MP1 (krt 8) korterelamu maanteepoolsel küljel esineda päevasel ajal

pidev müratase vahemikus 59–64 dB, mõõtepunktis MP2 (krt 39, 10 korrusel) võib päevane

müra varieeruda vahemikus 56–61 dB. Liiklusmüra öine hinnatud tase on mõõtepunktis MP1

vahemikus 47–54 dB ja mõõtepunktis MP2 vahemikus 46–52 dB. Terviseamet leidis, et

Haabersti liiklussõlmest lähtuvad liiklusmüra tasemed Päevalille tn 15 elamu maa-alal ei

ületanud määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtuseid. Määruse nr 71 seletuskirja kohaselt (lk 3,

kättesaadav

Riigi

Teataja

veebilehel)

vastab

segahoonestusala

juhtotstarbele

III

mürakategooria, st liiklusmüra piirväärtuseks on päeval 65 dB ja öösel 55 dB, sealjuures

müratundliku hoone teepoolsel küljel vastavalt 70 ja 60. Läbiviidud uuringud ei ole näidanud,

et praegu ületatakse DP alal mürale kehtestatud normtasemeid. Samas on tõsi, et müraprobleem

planeeringualas on tõsine ja sellega tuleb tegeleda. Seda sõltumata DP realiseerimisest.

17.3. Inseneribüroo Stratum 2015. a uuringu kokkuvõttes on tõdetud: „Juhul, kui aastani 2030

ei muutu olulisi muudatusi liikluskäitumises ja liikumisviisi valikus, täiendavaid

liiklusprobleeme DP alale ette nähtud uued ehitusmahud ei too. Lähiala ristmike

teenindustasemed ei muutu, seoses liikluse lisandumisega Õismäe DP alale langeb Väike-

Õismäe ala keskmine ühenduskiirus õhtusel tipptunnil 1% võrra“. Kohtule ei nähtu, et

liiklussõlmede läbilaskevõime halveneks määral, et see välistaks DP elluviimise üleüldse.

Liikluskoormuse kasv DP mõjualas ei muuda DP-d veel õigusvastaseks.

18. Ka muud esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

18.1. DP-le on lisatud OÜ Fassaadiprojekt arhitekti P. Soopere koostatud insolatsiooni analüüs,

mis hindas insolatsiooni kestust olemasolevates hoonetes nõuetele vastavaks. Kaebaja on

vaielnud insolatsioonianalüüsile küll vastu, kuid ei ole esitanud seda analüüsi ümberlükkavaid

tõendeid, mille esitamise vajadusele kohus 20.11.2018 istungil viitas ja mille esitamiseks

menetlusosalistele täiendava tähtaja määras.

3-17-2375

11(11)

18.2. Kvartalisisese tänava (Päevalille tänav) laiendamist ja selle mõju olemasolevatele

elanikele käsitleti 20.11.2018 kohtuistungil. PlanS kohaselt lahendatakse DP-ga mh

detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine

(§ 126 lg 1 p 4), samuti liikluskorralduse põhimõtted (§ 126 lg 1 p 7). Seega määratakse DP-ga

põhimõttelised lahendused, detailsed lahendused sünnivad projekteerimise käigus. Vastustaja

esindajad selgitasid kohtuistungil, et projekteerimise käigus on plaanitud jätta Päevalille tänav

samasse asukohta, st tänav ei moodusta kaart ümber Päevalille 15 maja, mis oli Päevalille 15

elanike murekohaks. Olemasoleva kvartalisisese tee laiendamine DP-ga ettenähtud moel ei ole

kohtu

hinnangul

vastuolus

õigusaktide

nõuetega.

Vastustaja

esindajad

selgitasid

teekaitsevööndiga seonduvat 20.11.2018 istungil. Tekkivad küsimused liikluskoormuse

kasvust, mürast ja ohutusest tuleb lahendada konkreetse ehitusloa menetluse raames. Kohus

märgib, et DP realiseerimisel kasvab küll kvartalisisese tee liikluskoormus, kuid arvestades, et

parkimine on viidud parkimismajadesse ning loobutakse parkimisest linnaruumis (sh suurtes

avaparklates), ning arvestades mh, et Päevalille tänav saab olema kahesuunaline ja kõik DP alal

viibivad autod ei kasuta Päevalille tänavat täies ulatuses, ei pruugi elukeskkond võrreldes

olemasolevaga muutuda halvemaks.

18.3. Käesoleva kaebusega ei seondu ega mõjuta DP õiguspärasust küsimus, kas DP ala

praegustele elanikele jäeti õiguspäraselt maareformi käigus eraldamata parkimispinnad.

18.4. DP õiguspärasust ei mõjuta DP realiseerimisel tekkinud küsimused, eelkõige kolmanda

isiku IV kohtuistungil väljatoodud probleemid seoses Päevalille tn 3 korteriühistu kaasamisega

erinevatesse ehituslubade menetlusse.

19. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja keskseks etteheiteks DP-ga kaasnev muutus elukeskkonnas.

Puudub subjektiivsest või avalikust huvist tulenev õigus nõuda, et ümbritsev elukeskkond ei

muutuks. Seda iseäranis tiheasustusalal. Nagu leidis kohus, puuduvad ka õigusaktidest

tulenevad piirangud, mis DP realiseerimise välistaksid. On võimalik, et enamik DP alas praegu

elavatest inimestest eelistaksid, et praegune olukord säiliks. Samas on vastustajal õigus

realiseerida varem vastu võetud planeeringuid ja arendajatel õiguspärane ootus, et seda tehakse.

DP ala praegused elanikud on aktiivselt DP menetluses osalenud ning esitanud hulgaliselt

vastuväiteid ja ettepanekuid. Selle tulemusel on DP menetluses vähendatud kavandatud hoonete

mahte ja muudetud nende asukohti. Kaebajad I, II, III, IV ja V sõlmisid vastustaja ja kolmanda

isikuga I kompromissi, mille eeltingimuseks oli samuti DP-ga lubatud mahtude vähendamine.

Vaadanud M.H. kaebuse läbi, ei tuvastanud kohus, et DP oleks vastuolus materiaalõigusega või

et rikutud oleks menetlusreegleid.

20. Ülaltoodut arvestades tuleb jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega

kolmandad isikud ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee