1-17-8911/94 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-8911 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. veebruari 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu S.T (isikukood XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 12. veebruari 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. S.T esitas 21. jaanuaril 2019 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks. 4. veebruaril 2019 täiendas S.T esitatud taotlust ja märkis, et vajab riigi õigusabi kaebuse esitamiseks EIK-sse, kuna kriminaalasjas nr 1-17-8911 on kohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ja rikkunud tema õigust ausale kohtumenetlusele. 2. Tartu Maakohus leidis 12. veebruari 2019. a määruses, et S.T taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. 2.1. Maakohus oli seisukohal, et S.T kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtusse oleks põhjendamatu. S.T kaitsjad on juba apellatsioonis ja kassatsioonis tuginenud kannatanu ütluste lubatavuse ja usaldusväärsuse küsimustele. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on andnud neile väidetele oma otsustes hinnangu. Riigikohtu 27. augusti 2018. a määrusega otsustati kaitsja esitatud kassatsiooni menetlusse mitte võtta. Seega on kohtuotsustes antud kannatanu ütluste lubatavusele ja usaldusväärsusele põhjalik hinnang. Euroopa Inimõiguste Kohtu näol ei ole tegemist neljanda kohtuastmega, kus analüüsitakse ja hinnatakse kriminaalasjas kogutud tõendeid. Seega ei oleks S.T kaebus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. 3. S.T esitas 18. veebruaril 2019 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja riigi õigusabi taotluse rahuldamist.

2 3.1. S.T leiab, et EIK puhul on tegemist neljanda kohtuastmega. Määruskaebuse kohaselt on siseriiklikud kohtud mõistnud valesti EIK 10. novembri 2016. a otsust nr 13479/11. 3.2. Kohus rikkus S.T süüdimõistmisel EIÕK artiklis 6 sätestatud ausa kohtumenetluse põhimõtet, kuna tugines olulises ulatuses S.T ema ütlustele, mis jäid kohtus kontrollimata. S.T ei saanud peamisele tunnistajale küsimusi esitada.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et S.T määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et RÕS § 37 lg 3 alusel tuleb S.T-le riigi õigusabi andmisest keelduda. 5.1. Maakohus on süüdimõistetule õigesti selgitanud, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei tegele neljanda kohtuastmena süüküsimuse arutamisega ega kontrolli siseriikliku kohtu jõustunud lahendit, vaid teostab kontrolli inimõiguste ja põhivabaduse konventsiooni järgimise üle. Taotluse esitaja viide konventsooni artikkel 6 rikkumisele ei anna alust eeldada, et artikkel 35 mõttes oleks tegemist vastuvõetava kaebusega. Ka määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale jõudmiseks. 5.2. Määruskaebuses viidatud EIK 10. novembri 2016. a otsus nr 13479/11 käsitleb olukorda, kus isik mõisteti süüdi ainult selliste tunnistajate ütluste alusel, kes kohtumenetluses ei osalenud. Kooskõlas EIK praktikaga sisaldub KrMS § 15 lg-s 3 reegel, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. S.T süüdimõistmisel sellise olukorraga tegemist ei olnud, mistõttu ei ole viide EIK vastavale otsusele asjakohane. 5.3. Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2018. a otsuse kohaselt ei olnud S.T süüdimõistmisel kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused ainsaks tõendiks. Nii korduva kehalise väärkohtlemise kui ka röövimise toimepanemist kinnitasid mitmed muud tõendid peale kannatanu ütluste. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et S.T süü korduvas kehalises väärkohtlemises ja röövimises tuvastati piisava tõendikogumi alusel ning KrMS § 15 lg 3 ettenähtud reegli rikkumist ei esinenud. Seega oleks S.T kaebus EIK-sse selgelt põhjendamatu ja seetõttu sisuliselt vastuvõetamatu. 5.4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk