4-18-6575/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht , Tallinn . märts 2019 Väärteoasja number 4-18-6575 Kohtukoosseis Andres Parmas, ja Sten Lind Julia Katškovskaja Väärteoasi XX

väärteoasi LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019. a otsus Apellant

menetlusalu isiku (ik ; elukoht ) se XX XXXXXXXXXX XXX kaitsja advokaat Silver Reinsaar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019. a otsus väärteoasjas nr 4-18-6575 XX kohustamises talle mõistetud arest Põhja Prefektuuri arestimajas ära kandma hiljemalt 31. märtsiks 2019 ning , et määramises tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldatakse ta lle

sundtoomist ning aresti kandmise algust arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

2. histatud osas uus otsus, millega asendada Teha tü KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades XX- k

le mõistetud ümme päeva aresti kümne tunni üldkasuliku tööga.

3.

kuu alates KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks kohtuotsuse jõustumisest.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. kaitsja Silver Reinsaare apellatsioon rahuldada osaliselt. XX

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 12. märts 2019 kell 15.00. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. -18-6575

Harju Maakohus tunnistas 28. jaanuari 2019. a määrusega väärteoasjas nr 4 XX süüdi § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi § LS

ning teda karistati KarS 63 lg 1 alusel LS 201 lg 2 § järgi kümne päeva pikkuse arestiga. Kohus määras, et arest peab olema ära kantud hiljemalt 31. märtsiks 2019 kohaldatakse suhtes sundtoomist. ning tähtaegselt aresti kandmata jätmise korral XX

1.1.

Kohus märkis otsuses, et XX tunnistas ennast süüdi, kahetses ja selgitas, et ta tahtis kõva venda mängida. Kohus leidis, et menetlusaluse isiku süü omaksvõtt riimub kohtuistungil uuritud tõenditega. Kohtuistungil vaadati andmekandjale talletatud rikkumist ja avaldati videosalvestuse tõmmised, mille järgi mõõdeti 26. augustil 2018 kell 16.50.08 sõiduauto Peugeot r/n XXXXXX liikumiskiiruseks Tallinna Ringtee 14. kilomeetril 152 km/h, lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 110 km/h. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ Lisast 1 tulenevalt on võimalik mõõteviga +/ 5 km/h, seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem -

kui 37 km/h võrra. Liiklusregistri andmetel XX-l juhiluba ei olnud ja ta on ka varem, so 11.

augustil 2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leidis, et väärteod on õigesti XX kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi ning väärteod on toime pandud otsese tahtlusega.

1.2. Kohus leidis, et XX tuleb süüdi tunnistada LS § 201 lg 2, § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toime panemises. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust. Vaatamata istungil avaldatud kahetsusele leiab kohus, et

XX süü on sedavõrd suur, et teda a. Karistusliigi valikul tuleb arvestada ka menetlusaluse ei ole võimalik karistada rahatrahvig isiku eelmist karistust ning fakti, et menetlusalune isik ei tööta. Süü suuruse osas märkis kohus, et XX-l puudus juhtimisõigus, mistõttu ei ole riikliku sõidueksami kaudu objektiivselt kontrollitud, kas tal on sõidukiga liikluses osalemiseks olemas vajalikud teadmised ja kogemus. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki sõidukiirus oli märkimisväärne ja videosalvestise järgi oli mõõdetaval lõigul liiklus tihe. Kuigi XX oli teo toime panemise hetkel alaealine, kuid ta oli peagi saamas täisealiseks, ei saanud kohtu arvates rääkida sellest, et menetlusaluse isiku võime oma teo keelatusest aru saada olnuks ea tõttu pärsitud. Kohus leidis, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, kuid arestipäevade arvu puhul tuleb silmas pidada süü suurust. täitis oma Kuna

XX tegevusega (so sõiduki juhtimisega) kaks erinevat väärteokoossei süüdi mõista LS su, siis tuleb ta § 201 lg 2, § 227 lg 2 järgi ning karistada KarS § 63 lg 1 järgi arestiga kümme päeva

. Kohus pidas mõistlikuks asendada arest üldkasuliku tööga, kuid selle võimaluse kategooriliselt välistas. XX Seega määras kohus, et mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas aadressil

Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.

märtsiks 2019. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni XX kaitsja Silver Reinsaar, kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas. Kaitsja menetlusalusele isikule palub mõista karistuseks rahatrahv või alternatiivselt

asendada arest üldkasuliku tööga.

2.1. Kaitsja on seisukohal, et varem karistamata ning alaeali sena väärteo toimepannud isiku

k

ohtlemine arestiga peaks olema enamasti välistatud. Kohus on põhjendanud aresti mõistmist väidetega, et liiklussituatsioon oli tihe isik realiseeris enda käitumisega kaks väärteokoosseisu. ja

Kui tavalise õigusrikkuja arestiga kohtlemine taolises olukorras võiks olla põhjendatud, siis antud juhul pani XX väärteo toime olukorras, kus ta oli just saanud 18-aastaseks. Ka noorte täiskasvanute puhul tuleb arvesse võtta, et nad ei pruugi isiksusena olla veel täielikult välja arenenud ning nende hoiakute muutmiseks ei pruugi olla vajalik rakendada samavõrd resoluutseid meetodeid kui täiskasvanud ja aastaid süütegusid sooritanud isikute puhul. Kohus on võtnud karistuse mõistmisel arvesse ka asjaolu, et e XX i tööta, kuid on jätnud tähelepanuta selle, et menetlusalusel isikul on enda sõnul kogutud säästusid, mille arvel on võimalik tasuda rahatrahvi. põhjustel Eelnimetatud leiab kaitsja, et - karistuseks rahatrahv. põhjendatud olnuks XX le mõista

2.2. Kui kohus ei pea

arest XX suhtes rahatrahvi kohaldamist võimalikuks, leiab kaitsja, et oleks põhjendatud asendada üldkasuliku tööga. Maakohus on otsuses möönnud, et iseenesest oleks aresti üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud, kuid kuna menetlusalune isik ei andnud selleks nõusolekut, ei olnud see võimalik. Kaitsja selgitab, üldkasuliku töö tegemiseks nõusoleku et XX

andmata jätmine kujutab sitatud küsimustest endast menetlusaluse isiku eksimust temale e arusaamisel. Kaitsja arvates on üldkasuliku töö kohaldamine põhjendatud eeskätt sellega, et väärteo toimepanemise ajal ei olnud

alus arvamuseks, XX varasemalt karistatud, mistõttu puudub et teda ei ole võimalik õiguskuulekusele suunata teisiti kui aresti reaalse ä rakandmisega. Karistuse asendamine on karistuse individualiseerimise viis varasema , et – te karistuste puudumine näitab XX puhul ei ole aresti

reaalne ärakandmine vajalik.

3.

XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 15. veebruaril 2019 kinnituse, et ta on nõus sellega, et Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019. a otsusega mõistetud kümme päeva aresti asendataks üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik selgitab, et põhjus, miks ta üldkasuliku tööga ei nõustunud, seisnes selles, et ta pidas rahatrahvi tasumist optimaalsemaks. Ta leiab, et kui kohus ei pea tema suhtes rahatrahvi kohaldamist võimalikuks, eelistab ta üldkasuliku töö tegemist aresti reaalsele ärakandmisele.

4. Tallinna Ringkonnakoh kaitsja apellatsiooni us jättis 20. veebruari 2019. a määrusega XX käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 27. veebruarini 2019.

5. Menetlusaluse isiku kaitsja märkis 22. veebruari 2019. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et palub apellatsioon lahendada kirjalikus menetluses. XX

6. V - koopiad astavalt VTMS § 145 lg le 1 saatis ringkonnakohus kohtuvälisele menetlejale apellatsioonist ja

XX nõusolekust üldkasuliku töö tegemiseks, et välja kohtuvälise selgitada

menetleja seisukoht kaebuse suhtes.

7. Kohtuväline menetleja esitas ringkonnakohtule 4. märtsil 2019 vastuse apellatsioonile, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on piisavalt seda, miks tuleb karistada arestiga ning miks maakohus põhjendanud XX ei ole mõistlik teda karistada rahatrahviga. Maakohus arvestas karistust kergendava asjaoluna

XX kahetsust. Kuigi kohus kohus karistuseks LS möönis, et menetlusaluse isiku süü on suur, mõistis § 201 lg st 2 tulenevalt aresti alla sanktsiooni keskmise määra, mistõttu ei ole tegemist liiga karmi - karistusega. Maakohus põhjendas ka seda, miks ei ole võimalik le mõistetud aresti asendada XX-

üldkasuliku tööga. Olukorras, kus isik saab aru oma teo ohtlikkusest, puudub alus arvata, et üldkasuliku töö tegemisega mittenõustumine oli XX puhul tingitud asjaolust, et ta ei saanud aru temale kohtu poolt esitatud küsimusest ning üldkasuliku töö tegemise tähendusest. Karistus ei pea olema teo toimepanija jaoks mugav. Vastustaja hinnangul vastab maakohtu poolt XX-le mõistetud karistus tema süü suurusele ning karistuse üld eesmärkidele. Kohtuväline

- ja eripreventiivsetele

menetleja märkis, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kohtukolleegium, tutvunud materjalide, maakohtu otsuse, esitatud väärteoasja apellatsiooni ning apellatsiooni vastusega, leiab, et apellatsioonis märgitu väärib tähelepanu.

9.

XX kaitsja palub kaebuses tühistada maakohtu otsus karistusena aresti mõistmise osas ja mõista karistuseks rahatrahv. Ringkonnakohus, arvestades XX süü suurust ning asjaolu, et ta täitis oma tegevusega , ei pea sarnaselt maakohtuga kaitsja kaks erinevat süüteokoosseisu võimalikuks sellist taotlust rahuldada. juhtis Maakohus on oma otsuses viidanud põhjendatult sellele, et XX mootorsõidukit juhiluba omamata ületas sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h võrra, väärteod , ta

on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega ja teda sõiduki on varem (11. augustil 2016)

juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades leiab kolleegium, et rahatrahv ei omaks ilmselgelt suhtes kasvatav ega oleks XX at mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes piisav

.

10. Kaitsja alternatiivse taotlusega seoses, asendada - XX le karistuseks mõistetud arest

üldkasuliku tööga, märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus, kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist ( ). Üldkasulik

20. aprilli 2009. a RKKKo 3-1-1-87-08, p. 13 töö lähtub põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab edaspidi hoiduda uute süütegude toimepanemisest.

11. Karistusregistri 27. detsembri 2018. a väljatrükist nähtub, et (tl 29) XX on 24. septembril

2018 karistatud LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 540 eurot, mitte arestiga. Rohkem kehtivaid karistusi menetlusalusel isikul ei ole. Arvestades, et tegemist on 18-aastase noore täiskasvanuga, keda ei ole varasemalt arestiga karistatud ning aresti asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist

(viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks, peab kolleegium põhjendatuks suhtes KarS § 69 sätteid ning istusena mõistetud kohaldada

XX asendada talle kar

arest a. Ringkonnakohus leiab, et

üldkasuliku töög XX arusaama enda tegude tähendusest ja tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) arutataval juhul tagada ka karistuse, s.o aresti asendamine üldkasuliku tööga ning XX suudab vabaduses viibides hoiduda edaspidi uute samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Vastupidiselt kohtuvälise menetleja arvamusele leiab ringkonnakohus, et karistuse eripreventiivseid e ning üldpreventiivseid eesmärk o ik saavutada ka

n võimal üldkasuliku tööga. Kuivõrd arutatavas asjas esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed ja materiaalsed eeldused, siis peab kohtukolleegium põhjendatuks rahuldada kaitsja taotlus asendada - arest XX le mõistetud KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel üldkasuliku tööga.

12. Vastavalt KarS § 69 lg le 1 vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd. Seega -

vastab maakohtu mõistetud kümnele päevale arestile kümme tundi üldkasulikku tööd. Kuivõrd

Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019. a kohtuistungi protokollist (tl 36 pöördel) nähtub, et XX ei käi regulaarselt tööl, siis on ta kohtu hinnangul võimeline sooritama kümme üldkasuliku töö tundi ühe kuu jooksul.

13. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p 4, § 148 p 4, § 151 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019. a otsuse osaliselt osas, millega maakohus – määras, et mõistetud arest tuleb ära kanda

31. märtsiks 2019 märkis, et tähtaegselt hiljemalt ning aresti kandmata jätmisel kohaldatakse tema suhtes sundtoomist (otsuse p 2 osas). Ringkonnakohus teeb kaitsja apellatsiooni osaliselt rahuldades uue otsuse, millega asendab KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades -

XX le mõistetud kümme päeva aresti kümne tunni üldkasuliku tööga ning määrab KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata.