Legislator Case Law & Legislation
1-09-1371/15 AI generated

1-09-1371/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-09-1371/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Kriminaalasi nr 1-09-1371

Legislator headnote

AI generated

1-09-1371/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1 Kriminaalasi nr 1-09-1371

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Kriminaalasi nr 1-09-1371

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsembril 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-09-1371 (09260100413) Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Kädi Leola Prokurör Alar Häidberg Süüdimõistetu A.J isikukood: xxx; elukoht: xxx Kriminaalasi Karistuse täitmisele pööramine

Süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 29.01.2009. a otsusega

KarS § 274 lg 1 järgi ja karistatud 7 kuu vangistusega,

millest KarS § 68 lg. 1 alusel 2 päeva eelvangistuse

karistusaja hulka arvamise järel mõistetud kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 alusel karistusest vabastatud tingimisi katseajaga 2 aastat. Katseaeg algas 29.01.2009. a ja lõpeb 28.01.2011. a. Taotluse esitaja, Kriminaalhooldusametnik Margus Suvi Tõkend

Tartu Maakohtu 19.10.2009. a eeluurimiskohtuniku

vahistamismäärusega kohaldatud kriminaalasjas nr 09260104789 tõkend –vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud 18.10.2009. a. RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 74 lg. 4 ja KrMS § 427 lg. 2 ja § 432 Tühistada vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ja pöörata täitmisele A.J-ile Tartu Maakohtu 29.01.2009. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates kriminaalasjas nr 09260104789 kahtlustatavana kinnipidamisest 18.10.2009. a. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 11.12.2009. a.

2

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Tartu Maakohtu 29.01.2009. a otsusega tunnistati A.J süüdi KarS § 274 lg 1 järgi

ja KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka arvamise järel karistati teda vangistusega 6 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel ei pööratud vangistust täitmisele kui A.J ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Tartu Maakohtu 17. 06.2009.a määrusega määrati A.J-ile KarS § 75 lg. 2 p 2, 4 ja 5 alusel katseajaks täiendavalt järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

- otsida endale töökoht ja asuda tööle hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse

jõustumisest või registreerida ennast samaks tähtajaks töötuks Eesti Töötukassas;

- pöörduda psühhiaatri juurde ja alluda ettenähtud ravile hiljemalt kahe kuu jooksul

kohtumääruse jõustumisest.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on A.J-i registreerimiskohustuse mittekohane täitmine ning kontrollkohustuste täitmata jätmine.

Kontrollkohustuste täitmata jätmise kohta seletas A.J kriminaalhooldajale, et töötas Kundas tänavakivide paigaldajana ning tööandja xxx AS lubas töösuhte ka vormistada.

Kuna tööandja töösuhet ei vormistanud jäi A.J ka Töötukassas töötuks

registreerimine teostamata. Ajapuuduse tõttu jäi ära psühhiaatri poole pöördumine ja ravi jätkamine. Hooldusalune on tunnistanud alkoholi tarvitamist paaril korral.

05.11.2009. a politsei teateel on A.J toimetatud kainenema 12.09. ja 18.10. 2009. a.

Tartu Maakohtu 19.10.2009. a vahistamismäärusega on A.J vahistatud kahtlustatavana KarS § 121 ja § 118 p 1 järgi toimepandud kuritegudes.

Karistusregistri andmetel on A.J katseajal karistatud väärtegude eest 4 korral rahatrahvidega KarS § 218 lg 1, § 262 ja ÜTS § 547 lg 1 alusel.

Kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist.

Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole kriminaalhooldusaluse suhtumine

kriminaalhoolduse nõuete täitmisse paranenud. Isik on rikkunud käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid ja jätnud täitmata kontrollkohustused. Tema käitumine katseajal on muutunud ühiskonda üha suurenevasse ohtu seadvaks. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde.

A.J ei ole nõus karistuse täitmisele pööramisega. Ta seletas, et ei ole toime pannud kuritegusid, milles kahtlustatakse. Kahtlustuses kirjeldatud teo toimepanemise ajal oli ta sündmuskohal, kust viidi kainenema. Septembris viidi kainenema Ujula tänavalt sõbra juures toimunud sünnipäeva järel. Ta sai töökoha Kundasse AS-s x, kus ametlikku töölepingut ei vormistatud, lubati, kuid siis tuli see sündmus, mille järel on vahistatud. Kuna tööd

lubati ja võimaldati, ei registreerinud tööotsijana. Psühhiaatri juures käis viimati vahi all olles. Enne seda käis suvel ja leppis kokku arsti aja, kuid arsti juurde ei jõudnud. Oli vaja töötada. Tal oli laenu maksmise kohustus.

Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. A.J on katseaja algul rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet sellega, et ei ole nõuetekohaselt käinud kriminaalhooldaja juures registreerimas. Ta ei ole täitnud ka ühtegi kontrollkohustust, mis määrati talle katseajal KarS § 75 lg. 2 p 2, 4 ja 5 alusel. A.J tunnistab enda sõltuvusprobleeme alkoholist ja ravi vajadust, kuid tema antud

nõusolek ravile alluda on jäänud täitmata süüdimõistetust endast olenevatel põhjustel. Arsti

juurde on ta jätnud minemata vaatamata määratud ajale. Alati on tal olnud põhjus, mis

kohustuse täitmisest kõrvale viis. Esitatud põhjused ei ole mõjuvad. Sellega on ta näidanud

3 oma toetavat suhtumist senistesse eluviisidesse, jätkanud endisi eluviise. KarS § 75 lg. 2 p 2 ja 5 alusel määratud kontrollkohustuste täitmata jätmine on kaasa toonud ka 75 lg. 2 p 4 alusel määratud kontrollkohustuse täitmata jätmise. A.J-ini töötamist Kundas asuvas AS-s x ei kinnita dokumendid. Kui ta ka sai sõbra kaudu sinna töökoha, ei teinud ta midagi selleks, et tööd säilitada ja tööleping saada. Nädalavahetustel kainenemisele paigutamisega seotud

sündmused iseloomustavad tema eluviise, millest ei ole alust järeldada töötahet. Ka

kriminaalhooldusvälised kohustused, laenude tasumine, ei hoidnud teda püsivalt töösuhtes.

Karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud kontrollkohustuste täitmata jätmisega.

Karistusest vabastamisel tingimuseks seatud täitmata kohustuste osakaalu arvestades on rikkumised ulatuslikud. A.J on kinni peetud katseajal toimepandud kuriteokahtlustusega kriminaalasjas

nr 09260104789. Tema süüdimõistmisel kahtlustatavas teos tekib küsimus liitkaristuse mõistmisest. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest 18.10.2009. a.

Ene Muts täitmiskohtunik