2-17-1568/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-1568

Kohtuasi

Tarplani Kaubanduse Osaühing hagi Osaühing

Polven

Foods

vastu

kõlvatu

konkurentsi

tuvastamiseks ja keelamiseks

Osaühing Polven Foods vastuhagi Tarplani

Kaubanduse

Osaühingu

vastu

leppetrahvi

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.12.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tarplani Kaubanduse Osaühingu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Tarplani Kaubanduse Osaühing (registrikood

10349904), esindaja vandeadvokaat Martin Männik

Kostja Osaühing Polven Foods (registrikood

11481468), esindajad vandeadvokaat Urmas Ustav,

vandeadvokaadi abi Rauno Kinkar ja patendivolinik

Raivo Koitel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.12.2018 määrus osas, milles maakohus mõistis Tarplani

Kaubanduse Osaühingult Osaühing Polven Foodsi

kasuks

välja suurema

menetluskulude hüvitise kui 2 876,4 eurot ja jättis rahuldamata Osaühing Polven

Foodsi menetluskulude hüvitise nõude väiksemas ulatuses kui 3 323,19 eurot. Samuti

osas, milles kohus mõistis tasaarvestuse tulemusena Tarplani Kaubanduse

Osaühingult Osaühing Polven Foodsi kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise

kui 80,4 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Tarplani Kaubanduse Osaühingult

Osaühing Polven Foodsi kasuks välja menetluskulude hüvitis 2 876,4 eurot ja jätta

rahuldamata Osaühing Polven Foodsi menetluskulude hüvitise nõue 3 323,19 euro

ulatuses. Tasaarvestada poolte vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulude hüvitise nõuded ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Tarplani

Kaubanduse Osaühingult Osaühing Polven Foodsi kasuks välja menetluskulude

hüvitis 80,4 eurot.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2

4. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1) Rahuldada

Osaühing

Polven

Foodsi

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista Tarplani Kaubanduse Osaühingult Osaühing Polven

Foodsi kasuks välja menetluskulude hüvitis 2 876,4 eurot.

2) Kohus jätab rahuldamata Osaühing Polven Foodsi menetluskulude hüvitise nõude

3 323,19 euro ulatuses.

3) Rahuldada

Tarplani

Kaubanduse

Osaühingu

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ja mõista Osaühing Polven Foodsilt Tarplani Kaubanduse

Osaühingu kasuks välja menetluskulude hüvitis 2 796 eurot.

4) Kohus jätab rahuldamata Tarplani Kaubanduse Osaühingu menetluskulude

hüvitise nõude 8 454 euro ulatuses.

5) Tasaarvestada

poolte

vastastikused

kohtumäärusega

väljamõistetavad

menetluskulude hüvitise nõuded ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Tarplani

Kaubanduse Osaühingult Osaühing Polven Foodsi kasuks välja menetluskulude

hüvitise 80,4 eurot.

6) Tarplani Kaubanduse Osaühing kohustub määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tasuma hüvitamisele kuuluvalt menetluskulude hüvitiselt viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tarplani Kaubanduse Osaühing (hageja) esitas 31.01.2017 Harju Maakohtule hagi Osaühing

Polven Foodsi (kostja) vastu kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks ja keelamiseks. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda. Kostja esitas 13.03.2017 vastuhagi, milles palus hagejalt välja

mõista leppetrahv ja viivis. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

2. Maakohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata ning hagi menetluskulud hageja kanda ja

vastuhagi menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja esitasid maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused

rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Ringkonnakohtu otsusele

menetluspooled kassatsiooni Riigikohtule ei esitanud.

Maakohtu määrus

4. Maakohus määras 31.12.2018 kindlaks poolte menetluskulud. Kohus mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 3 398,40 eurot ja kostjalt hageja kasuks menetluskulude

hüvitise 2 796 eurot. Vastastikuste nõuete tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 602,4 eurot. Hagejal tuli kostjale tasuda

kohtumääruse jõustumisest kuni nõude tasumiseni viivist seadusjärgses määras.

Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille järgi kandis kostja menetluskulusid 6 199,57

euro ulatuses. Hageja leidis, et vastaspoole menetluskulud olid ülepaisutatud. Kohtu hinnangul

oli tegu keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja riigikohtu praktikat arvestades oli põhjendatud

lugeda kostja lepinguliste esindajate vandeadvokaatide U. Ustavi ja T. Puki ning

patendivoliniku R. Koiteli tunnihinnaks mitte rohkem kui 120 eurot ning R. Kinkari

3

tunnihinnaks mitte rohkem kui 100 eurot, kuna ta ei olnud vandeadvokaat. Nimetatud summad

olid käibemaksuta ja asjaoludest tulenevalt puudus vajadus käibemaksu lisamiseks.

Vandeadvokaatide U. Ustavi ja T. Puki töö oli põhjendatud 12,47 tunni ulatuses ja

vandeadvokaadi abi R. Kinkari töö 10,32 tunni ulatuses. R. Koiteli töö oli põhjendatud

4,75 tunni ulatuses. Kohus jättis menetluskulude nimekirjas märgitud töödest põhjendatuks

lugemata need, mis seondusid vastuhagi menetlemisega. Arvestades menetlusdokumendi ja

toimingute sisu ning mahtu, vähendas kohus ka mitmete hagi menetlemisega seonduvate

toimingute läbiviimiseks kulunud mõistlikku aega. Kostja 20.11.2017 seisukohtade lisa 3

(retsensioon) koostamise põhjendatud kulu oli 300 eurot. Arvestades esindajate põhjendatud

tunnitasusid ja ajakulu toimingute tegemiseks, olid kostja põhjendatud menetluskulud kokku

3 398,4 eurot (1 496,40 + 1 032 + 570 + 300).

Hageja menetluskulude nimekirja järgi kandis tema menetluskulusid kokku 11 250 euro

ulatuses. Kostja leidis, et vastaspoole menetluskulud olid ülepaisutatud. Hageja lepingulise

esindaja vandeadvokaadi M. Männiku põhjendatud tunnitasu oli 120 eurot. Nimetatud summa

olid käibemaksuta ja asjaoludest tulenevalt puudus vajadus käibemaksu lisamiseks.

Hageja lepingulise esindaja töö oli põhjendatud 23,3 tunni ulatuses. Kohus jättis

menetluskulude nimekirjas märgitud töödest põhjendatuks lugemata need, mis seondusid

hagiga. Samuti ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud kantseleikulude vastaspoolelt

väljamõistmine. Arvestades menetlusdokumendi ja toimingute sisu ning mahtu, vähendas

kohus ka mitmete vastuhagi menetlemisega seonduvate toimingute läbiviimiseks kulunud

mõistlikku aega.

Tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise

602,4 eurot.

Määruskaebus

5. Hageja palus maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks

välja suurema menetluskulude hüvitise kui 2 000 eurot ja jättis kostjalt hageja kasuks välja

mõistmata kuni 699 euro suuruse menetluskulude hüvitise ning kantseleikulud. Hageja palus

teha tühistatud osas uus määrus.

Maakohus rikkus diskretsiooni, kui luges hageja lepingulise esindaja tunnitasuks vaid 120 eurot

(käibemaksuta) taotletud 150 euro (käibemaksuta) asemel. Riigikohus on hilisemas

kohtupraktikas lugenud keskmisele vastavaks lepingulise esindaja tunnihinnaks mh 150 eurot

(käibemaksuta).

Asja iseloomu arvestades ei olnud põhjendatud kostjal nelja lepingulise esindaja kasutamine.

Põhjendatud olid vaid T. Pukki ja R. Kinkari menetluskulud osas, milles need üksteist ei

dubleerinud. Dubleeriv kulu oli uusmaterjalide analüüs ja nõupidamine 05.09.2017.

Kohus oleks pidanud vastaspoolelt välja mõistma ka kantseleikulud.

Edasine menetluse käik

6. Kostja määruskaebusega ei nõustunud, palus jätta määruskaebus rahuldamata ja määrus

muutmata. Maakohus ei ületanud määruse tegemisel diskretsioonipiire. Hageja lepingulise

esindaja tunnihinna suurendamine kohalduks ka kostjale. Kostja neli esindajat olid kõik

põhjendatud ja vajalikud, sest igal esindajal oli oma erialane valdkond ning oskusteabe

ärakasutamine vähendas märkimisväärselt kogukulu. Nii oli kostja lepingulise esindaja kulu

6 199 eurot, mis oli pea kaks korda väiksem kui hageja lepingulise esindaja kulu 11 025 eurot.

4

7. Maakohus

võttis

määruskaebuse

menetlusse,

jättis

rahuldamata

ja

saatis

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab,

et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja

tühistatud osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas hageja maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 2 000 eurot ja jättis hagejalt

kostja kasuks välja mõistmata vähem kui 4 199,57 eurot. Samuti osas, milles kohus jättis

kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 699 eurot ja kantseleikulud. Pidades silmas eelnevat ja

asjaolu, et kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas,

milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise kuni 2 000 eurot,

jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise vähemalt 2 801,17 eurot,

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise vähemalt 2 796 eurot ja jättis välja

mõistmata mitte rohkem kui 8 454 eurot. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust

vaidlustatud osas.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010

määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt

põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul

kulus vastaspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või

menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud.

Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll

menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

Hageja tugines määruskaebuses kolmele rikkumisele: (1) kohus alandas põhjendamatult hageja

esindaja tunnitasumäära; (2) kohus luges alusetult kostja poolel nelja lepingulise esindaja

tegutsemise õigustatuks; (3) kohus jättis ebaõigesti vastaspoolelt välja mõistmata

kantseleikulud.

Ringkonnakohus ei täheldanud maakohtu poolt diskretsiooni rikkumist osas, milles maakohus

leidis, et praeguseid asjaolusid ja vaidluse sisu arvestades, oli sarnaselt kostja

vandeadvokaatidest ja patendivolinikust lepinguliste esindajatega hageja vandeadvokaadist

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumäär 120 eurot (käibemaksuta). Seepärast ei olnud

ringkonnakohtul voli vaidlustatud osas ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud

hageja lepingulise esindaja kulusid.

Õige on aga hageja seisukoht, et mitme lepingulise esindaja kasutamist menetluses võib

põhjendada esmajoones asja keerukusega. Kusjuures asja keerukuse tõttu mitmele lepingulisele

esindajale tehtud kulutuste hüvitamine eeldab selle põhjendamist nii mitut esindajat kasutanud

menetlusosalise kui ka kohtu poolt. Kostja vajadust nelja esindaja järele piisavalt ei

põhjendanud ja põhjendusi ei märkinud ka maakohus vaidlusalusesse määrusesse.

5

Ringkonnakohus on seisukohal, et praegune vaidlus ei olnud keerukuseastmelt selline, mis

tinginuks nelja esindaja kasutamise. Vaidluse eripärast tulenevalt oli põhjendatud advokaadist

esindaja kõrval patendivoliniku lepingulise esindajana figureerimine, kuid ülejäänud kahe

advokaadi osalemine menetluses ei olnud põhjendatud. Sellises olukorras tuleb hüvitamata jätta

kulud, mis lisandusid mitme esindaja kasutamisest.

Advokaatide üksteist dubleerivad tegevused, mille teostamiseks kulunud aega maakohus

vaidlustatud määruses ei korrigeerinud, olid järgmised: 05.09.2017 U. Ustavi poolt teostatud

materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga, menetlussuhtlus (ajakulu 1,75 tundi), 11.09.2017

U. Ustavi ettevalmistumine istungiks (ajakulu 0,82 tundi), 06.12.2017 U. Ustavi

ettevalmistumine istungiks (ajakulu 1,78 tundi). Nimetatud ajakulu (4,35 tundi) tuli maakohtu

poolt põhjendatuks loetud kostja lepinguliste esindajate kuludest maha arvata. Kuivõrd

maakohus luges vandeadvokaatide U. Ustavi ja T. Puki töö põhjendatuks 12,47 tunni ulatuses

tunnihinnaga 120 eurot ja ringkonnakohtu hinnangul oli U. Ustavi töö 4,35 tunni ulatuses teiste

esindajate tööd dubleeriv, tuli U. Ustavi ja T. Puki töö lugeda põhjendaks 8,12 tunni

(12,47 – 4,35) ulatuses tunnihinnaga 120 eurot.

Samas ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme, kui ei lugenud põhjendatud hageja

menetluskuluks kantseleikulusid. Eelnev on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga (vt nt

Riigikohtu 25.11.2011 määrust asjas nr 3-2-1-102-11, p 14). Kuigi kantseleikulude kandmine

on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende

vajalikkust ja põhjendatust konkreetse kohtuasjaga seoses. Seepärast on mõistlik eeldada, et

kantseleikulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (Riigikohtu 25.11.2011 määrus asjas

nr 3-2-1-102-11, p 7).

Eelnevat arvestades olid kostja põhjendatud menetluskulud kokku 2 876,4 eurot

(974,4 + 1 032 + 570 + 300). Kuivõrd maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 2 796 eurot, tuleb tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks

välja mõista maakohtu poolt välja mõistetud 602,4 euro asemel 80,4 eurot (2 876,4 – 2 796).

Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus osaliselt maakohtu määruse ja rahuldab osaliselt

määruskaebuse. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing