4-18-6547/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-18-6547

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (LÕPPOSA)

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 11

. märtsil 2019, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja nr

4-18-6547 (2302,18,011920)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Sigrid Dikker-Sala

Tõlk

Jelena Kremez

Väärteoasi B.J-i

kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.11.2018 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,011920

Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja: B.J

(isikukood XXX; elukoht: xxxx)

lepinguline esindaja: Olga Väina (Olli&Partnerid OÜ)

kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg 05.03.2019

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik: B.J

lepingulinsed esindajad ja Aivari Olli : Olga Väina

kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Jätta B.J-i kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 26.11.2018 otsus väärteoasjas nr 2302,18,011920 muutmata.

Trahv 700 eurot tuleb B.J tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele:

EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedpank AS või

2

EE701700017001577198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185141887.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 26.11.2018 otsusega väärteoasjas nr 2302,18,011920 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist B.J-ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 237 lg 1 järgi rahatrahvi 175 trahviühikut, s.o 700 eurot. Otsuse - kohaselt osales B.J 23.09.2017 kell 20:37 Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn

Narva maantee 19. kilomeetri paremal pärisuunal mootorsõiduki (registrimärgiga xxxx xxxx) juhina liiklusõnnetuses ning jättis täitmata LS § 169 nõuded: ei tähistanud sündmuskohta, et teistel

juhtidel oleks olnud võimalik otsasõitu kannatanule vältida, ei teavitanud sündmuskohalt häirekeskust ega andnud abivajajale esmaabi oma oskuste piires. Sellega rikkus B.J liiklusseaduse § 169 lg 1 p 1, 2 ja lg 2 p 1,2, 3 nõudeid ja pani toime liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise, s.o väärteo LS § 237 lg 1 järgi.

2. B.J esitas kohtule kaebuse, milles pa

lub tühistada 26.11.2018 otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt tühistada otsus karistuse osas ning vähendada karistust, s.o määrata rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Kaebuse kohaselt on määratud rahatrahv süüteo a süüd liiga suur ega arvesta asjaolusid ja tem

ning seda, et tal ei ole ühtegi kehtivat karistust. Tal ei olnud võimalik vältida otsasõitu teel

lamavale kannatanule.

oli ta Pärast otsasõitu šokiseisundis ning ei osanud koheselt hinnata seadusest tulenevaid kohustusi. Ta peatas koheselt sõiduki, võttis pagasiruumist ohukolmnurga ja

asetas selle kannatanu ette. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, nagu oleks ta sündmuskohalt põgenenud, sest teda nägid sündmuskohal mitmed tunnistajad ja just šokiseisundis ei saanud ta oma tegevust kontrolli alla. Ta sõitis oma autoga Olerex tanklasse, kust ostis suitsu

ning helistas sealt hädaabinumbrile 112. Seega ei saa sellist šokiseisundis olevat käitumist tõlgendada sündmuskohalt põgenemisena. Kaebaja ei nõustu ka asjaoluga, mille kohaselt pidi ta andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires. Kannatanu oli olnud pikemat aega liikumata ning kaebaja eeldas, et kannatanu võib olla surnud. Lisaks pole kaebajal meditsiinilist haridust, mis võimaldaks anda esmaabi nii raskes õnnetuses osalenud kannatanule.

Kohtuistungil nii kaebaja kui tema lepingulised esindajad taotlesid otsuse tühistamist et ja väärteomenetlus lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 al e usel.

3. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja osales liiklusõnnetuses, et ta sõitis üle teel olevast inimesest ja peatus. Vastuolus teiste tõenditega on kaebaja ütlused ta sündmuskoha tähistas ja asetas aga selle kohta, et selleks hukkunu juurde ohukolmnurga aga . Kuna ta enda sõnade kohaselt teele asetatud olukolmnurga

ära võttis sündmuskohalt lahkus ja tanklasse sõitis, siis tunnistab kui

sellega ise, et rikkus ta

sündmuskoha tähistamise nõudeid. Häirekeskusele helistas ta mitte sündmuskohalt, vaid alles

tanklasse jõudes, kui selgus, et liiklusõnnetuses osalenud autoga ta enam edasi sõita ei saa.

3

Kaebaja edastas tanklast politseile informatsiooni, et keegi lamab tee peal, sarnaneb inimkehale ja ise seisab ta ca 5 km eemal tanklas. Ta ei nimeta seda, et on inimesest üle sõitnud. Ka ei nähtu

kõnest, et kaebaja oleks šokiseisundis, ta räägib rahulikult. Kui kaebaja oleks jäänud sündmuskohale, teel lamava inimese juurde asetanud ja jätnud ohukolmnurga, siis oleks ta sellega

vä , sest järgnevad juhid ei oleks sellest inimkehast enam üle ltinud suurema kahju tekkimist

sõitnud. Kaebaja omab ühte kehtivat väärteokaristust ning rahatrahv on talle mõistetud liiklusalase süüteo eest.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse t

egemisel, on VTMS § 132 p 1, 133, 135.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/