1-07-15978/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 9. detsembril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-15978 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasi Süüdimõistetu B.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu B.G isikukood: xxx; elukoht vabanemisel: xxx RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Vabastada B.G temale Harju Maakohtu 29. veebruari 2008. aasta otsusega

kriminaalasjas nr 1-07-15978 mõistetud liitkaristuse 2 aasta 8 kuu ja 21 pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata B.G-le ühe aasta pikkune katseaeg, mis hakkab kulgema alates tema ennetähtaegsest vabastamisest.

Kohustada B.G katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5 ja 8 alusel määrata B.G-le katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2. otsida endale töökoht ja asuda tööle 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest arvates.

Edasikaebamise kord

2 Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Harju Maakohtu 29. veebruari 2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-15978 tunnistati B.G

süüdi KarS § 121 järgi ja karistati 2 aasta pikkuse vangistusega; KarS § 346 järgi karistati rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 2500 krooni. KarS § 64 lg 2 alusel määrati, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud vangistust 01.03.2004. a Tallinna Linnakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra, s.o 8 kuud ja 21 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti B.G-le 2 aastat 8 kuud ja 21 päeva vangistust ning iseseisvalt täideviidav rahaline karistus 2500 krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.11.2007. a ja lõpeb 31.07.2010. a.

B.G on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, viimati 01.03.2004. a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2; KarS § 200 lg 2 p 4 järgi 4 aasta ja 6 kuu

pikkuse vangistusega, millest vabanes 10.04.2007. a ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta, ärakandmata osa 8 kuud ja 21 päeva.

Tartu Maakohtu 23. aprilli 2009. a määrusega jäeti B.G Harju Maakohtu 29.02.2008. a

otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Kriminaalhooldaja pooldab B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna

katseajal on võimalik hinnata B.G püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

B.G seletas, et ta soovib vabanemisel tööle minna, et saaks kahjusid hüvitada. Ta on

piisavalt vana, et oma elu muuta ja suudab teha teisi valikuid. Vabaduses suudab ta ilma alkoholita hakkama saada.

Prokurör on seisukohal, et B.G ei saa ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, teda on korduvalt karistatud ja viimase kuriteo

pani ta toime pool aastat pärast seda, kui ta oli karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabanenud. Vabaduses puudub tal kindel töökoht.

Täitmiskohtuniku seisukoht

B.G-le Harju Maakohtu 29. veebruari 2008. a otsusega mõistetud karistusele liideti KarS

§ 65 lg 2 alusel Tallinna Linnakohtu 01.03.2004. a otsuse järgi mõistetud karistuse

ärakandmata osa. Tallinna Linnakohtu 1. märtsi 2004. a otsusega tunnistati B.G muuhulgas süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, mis on esimese astme kuritegu. Tartu Maakohtu

23. aprilli 2009. a määrusega jäeti B.G Harju Maakohtu 29.02.2008. a otsusega

mõistetud liitkaristuse kandmisest, s.o 2 aasta 8 kuu ja 21 päeva pikkuse vangistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

3

Nimetatud kohtumäärus jõustus 05.05.2009. a. Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1

punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või

lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu

möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Vastavalt KarS §-le 76 lg 2 p 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kinnipeetava

karistusaeg algas 11.11.2007. a ja lõpeb 31.07.2010. a. Käesolevaks ajaks on B.G

kantud enam kui 2/3 karistusajast ning ennetähtaegsest tingimisi vabastamata jätmisest on möödunud enam kui kuus kuud. Seega on olemas formaalne alus B.G tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on seisukohal, et B.G on võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. B.G on varem katseajal toime pannud uue kuriteo ning teda on vangistuse kandmise

ajal karistatud 2 korda distsiplinaarkorras, kehtiv karistus on 17.04.2009. a - noomitus

ebatsensuursete sõnade kasutamise eest suhtlemisel vanglaametnikuga. Arvestades seda, et B.G on vangistust kandnud 2 aastat ja 2 distsipliinirikkumist ei ole tõsise iseloomuga, ta on osalenud tööhõives, võib tema käitumist karistuse kandmise ajal hinnata rahuldavaks. B.G

vabaneks üldalustel 31.07.2010. a. Kui isik määrata käesoleval ajal

kriminaalhooldusele, oleks seda võimalik teostada ühe aasta jooksul, mis tähendaks, et

kontroll pikeneks, võrreldes üldalustel vabanemisega. Arvestades B.G varasemat

minevikku, on tema puhul põhjendatud pikema kontrolli kehtestamine. Kohus usaldab spetsialisti - kriminaalhooldusametniku hinnangut, et käitumiskontrolli kohaldamine on B.G

suhtes praegu kõige otstarbekam meede ja võimaldab tal näidata, et on asunud paranemise teele. B.G on olemas toetavad lähedased, elukoht ja soov oma elu muuta. Tema varasemad kuriteod on seotud vägivallaga ning sellega seotud riskide maandamiseks on B.G läbinud vanglas agressiivsuse asendamise treeningu. B.G on kuriteo toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetava ema ja venna sõnul on B.G alkoholilembene. Seega on kõige suurem uute kuritegude toimepanemise risk B.G

puhul juhul kui ta tarvitab alkoholi. Seega tuleb uute kuritegude toimepanemise riski

vähendamise eesmärgil määrata B.G-le kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja

narkootikume. Arvestades x valla asukohta, võib olla töökoha leidmine elukoha läheduses

raskendatud, kuid töötuna aega veetes on uute kuritegude toimepanemise risk suurem ning

süüdimõistetul tuleb teha tõsiseid pingutusi, et endale tööd leida. Iseseisva majandusliku

toimetulekuvõime omandamiseks tuleb B.G KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt 1 kuu pärast vabanemist. B.G ärakandmata karistuse osa on lühem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata üks aasta.

Kohtunik