Legislator Case Law & Legislation
1-09-20085/4 AI generated

1-09-20085/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-09-20085/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

V.P, isikukood xxxx, EV kodanik, elukoht: xxxx, ametlikku töökohta ei oma, kriminaalkorras karistatud: 70 päevamäära ulatuses, s.o. summas 4060 (neli tuhat kuuskümmend) krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates jaanuarist 2010 igakuuliselt vähemalt 406 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.oktoobriks 2010.a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld V.P suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista V.P-lt 50.00 (viiskümmend) krooni A S `i (AS`s Swedbank a/a nr xxxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.P-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.P-lt menetluskuluna kaitsjatasu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni riigituludesse advokaat Maimu Schmidt`i poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse.

Legislator headnote

AI generated

1-09-20085/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: V.P süüdistatakse selles, et tema 20.11.2009 kella 00.40 paiku xxxx linnas xxxxx asuva maja juures isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus lõi A S ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja lõi kannatanule veel ühe korra jalaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pea vigastuse ja parema küünarvarre haava. Seega V.P, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Keywords

AI generated
psychological trauma crime victim whiplash injury extreme speeding offence mental health disorder abusive conduct
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.12.2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere

Kriminaalasja number

1-09-20085 (09240105555)

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kriminaalasi

V.P süüdistus KarS § 121 järgi käskmenetluses

Süüdistatav

V.P, isikukood xxxx, EV kodanik, elukoht: xxxx, ametlikku töökohta ei oma, kriminaalkorras karistatud:

29.05.1995 Lääne Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 7

kuud

vabadusekaotust

tingimisi

aastase

katseajaga,

28.01.2000 Valga Maakohtus KrK § 203 lg 1 ja § 139 lg 2 p

1,3 alusel 4 kuud vabadusekaotust tingimisi 1 aastase

katseajaga, 16.04.2001 Lääne Maakohtus KrK § 195 lg 2

alusel 7 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks KrK § 41

lg 1 alusel 10 kuud vabadusekaotust, seoses Valga Maakohtu

28.01.2000 kohtuotsuse järgi kandmata karistuse liitmisega.

Vabanes 15.02.2002 pärast karistuse kandmist. 01.11.2002

Lääne-Viru Maakohtus KrK § 100 alusel 7 aastat vangistust.

Harju Maakohtu 06.12.2007 määrusega vabastati tingimisi

enne tähtaega KarS § 76 alusel katseajaga kuni 04.06.2009,

seisuga 18.12.2007 oli karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5

kuud 16 päeva; väärteokorras karistatud 2-l korral,

tõkend elukohast lahkumise keeld alates 26.11.2009.a.

Kaitsja: advokaat Maimu Schmidt

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada V.P KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega

70 päevamäära ulatuses, s.o. summas 4060 (neli tuhat kuuskümmend) krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates jaanuarist 2010 igakuuliselt vähemalt 406 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.oktoobriks 2010.a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld V.P suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista V.P-lt 50.00 (viiskümmend) krooni A S `i (AS`s Swedbank a/a nr xxxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.P-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.P-lt menetluskuluna kaitsjatasu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni riigituludesse advokaat Maimu Schmidt`i poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud

20.11.2009 kella 00.40 ajal kuulis A S, et tema elukohas xxxx taotakse vastu maja välisust ning küsitakse „Kiilakat“, s.o. A S hüüdnimi. A S teavitas sellest politseid ja hakkas ise kiiresti riietuma, et politsei saabudes ka välisukse juurde minna. Nähes aknast, et politseipatrull ongi kohale jõudnud, läks A S õue. Maja välisukse juures õues ta nägi, et seal olid I A , I R ja T L ning politsepatrullis olevad kaks politseitöötajat (kriminaalasja menetlemisel selgus, et politseitöötajateks olid K K ja A R ). K.K hakkas selgitama isikute nimesid ja asjaolusid, miks politseipatrull kohale kutsuti, kui äkki hüppas silmnähtavalt alkoholijoobes olev V.P A S kallale ja lõi A.S ühe korra rusikaga näkku ning mõlemad kukkusid maha. A.S tunnistab, et ta kukkus seljaga vastu betoonastet. Vanemkonstaabel A.R läks vahele ja sai V.P A.S pealt ära, kuid I.S vehkis ikka aktiivselt veel A.S suunas jalgadega ning sai A.S korra jalaga näkku lüüa. I.A , kes oli V.P-ga koos tulnud xxxx tänavale A.S elukoha välisukse juurde, püüdis V.P rahustada. I.A tunnistab, et V.P lõi A.S näkku. V.P toimetati kainenema, tal tuvastati alkoholijoove 0,99 mg/l kohta. A.S tunnistab, et ta käis 20.11.2009 kella 01.32 ajal traumapunktis, kus fikseeriti tal esinevad vigastused ja ta maksis 50 krooni visiiditasu /t.l.5/. A.S esitas visiiditasu arve hüvitamiseks tsiviilhagi summas 50 krooni. Patsiendikaardist nr 15799 nähtub, et A.S esinesid järgmised vigastused: parema küünarvarre keskosas pindmine haav – marrastus ca 3 cm, kukla piirkonnas hematoom ja marrastus, parema põse piirkonnas näha jalatsi tallamustri jälg – kokkuvõttev diagnoos: pea vigastus ja parema küünarvarre haav /t.l.4/. V.P tunnistab end toimepandus süüdi /t.l.10/.

II Süüdistuse sisu

V.P süüdistatakse selles, et tema 20.11.2009 kella 00.40 paiku xxxx linnas xxxxx asuva maja juures isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus lõi A S ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja lõi kannatanule veel ühe korra jalaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pea vigastuse ja parema küünarvarre haava. Seega V.P, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek

Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb V.P süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses, s.o. summas 4060 krooni, milline juhindudes KarS § 66 lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates jaanuarist 2010 igakuuliselt vähemalt 406 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31.oktoobriks 2010.a.

IV Kohtu põhjendused

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus V.P käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava V.P käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava V.P puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

V Tsiviilhagi

KrMS § 310 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kuriteoga otseselt varalist kahju ei tekitatud, kuid kannatanu A.S soovib, et V.P hüvitaks talle traumapunktis makstud visiiditasu summas 50 krooni (t.lk 5). Tuvastatud on, et kannatanule põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt VÕS § 127, 130, 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel.

VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik

/allkiri/

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 08.jaanuaril 2010.a.

Nooremreferent

Merle Kaegas