2-18-19605/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

11. märts 2019, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-18-19605 Tsiviilasi

H. H. hagiavaldus M. H. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2430 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: H. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx) hageja lepinguline esindaja Andrus Viilver (e-post andrus@munga.ee) Kostja: M. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht hagiavalduses: xxxxxxxx x-xx, xxxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; elukoht registris: xxxxx xxxxxxxx, xxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxxxxx xx, xxxxx; e-post xxx) Menetlusviis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada H. H. hagi M. H. vastu elatise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista M. H.lt H. H. kasuks elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (otsuse tegemise hetkel 270 eurot) alates 01.01.2019 kuni H. H. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.

3. Väljamõistetud elatis tuleb M. H.l tasuda selle kuu, mille eest elatist makstakse iga kuu viiendaks kalendripäevaks E. H. (H.) arvelduskontole nr EExxx AS-s SEB Pank.

4. Menetluskulud jäävad M. H. kanda. Määrata H. H. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 216 eurot, mis mõista M. H.lt H. H. kasuks välja.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt on M. H. kohustatud tasuma H. H.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Kostja poolt menetluse ajal tasutud elatist, tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisena.

Tsiviilasi nr 2-18-19605 2(2)

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Pärnu Maakohtu menetluses on H. H. hagi M. H. vastu elatise nõudes. Kostja vastuses hagiavaldusele teatas, et on kohtumäärusega nõus. Kohtunõudele täiendavalt kostja teatas, et on tasunud hagejale elatist alates tema sünnist 250 eurot kuus, kuid jättis novembris tasumata põhjusel, et soovis elatise tasumist ametlikult vormistada. 21.12.2018 tasus kostja hagejale tagantjärele novembrikuu eest 250 eurot ja detsembrikuu eest 250 eurot. Jaanuari kuus tasus kostja hagejale elatist 250 eurot ning hiljem lisaks 20 eurot. 27.01.2019 tasus kostja elatist veebruari kuu ja 20.02.2019 märtsi kuu eest. Kostja teatas kohtule, et on nõus hageja menetluskuludega summas 216 eurot.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe aluseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks, mistõttu rahuldab hagi elatise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise nõutud suuruses perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.01.2019 kuni H. H. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses välja toonud hageja vajaduste suuruse summas 542,00 eurot. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg-st 1 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega peavad ka alaealise lapse ülalpidamist täitma vanemad võrdses ulatuses. Käesoleval juhul on kostja õigeks võtnud elatise nõude summa 270 eurot kuus, mis vastab hageja ülalpidamise ulatusele ning ei kahjusta lapse huve. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

3. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja jättis hagejale elatise tasumata 2019.a novembri kuu eest, soovides elatise tasumist ametlikult vormistada. Seega on kostja oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks ning menetluskulud tuleb jätta seega kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindajal on kulunud 2,0 tundi dokumentidega tutvumiseks, analüüsimiseks, menetluses vajalike dokumentide sh hagiavalduse koostamiseks ning nende kohtule esitamiseks, kliendile menetluse käigu selgitamiseks ja vastava õigusabi andmiseks. Arvestades toimingute vajalikkust, põhjendatust ning esitatud dokumentide mahtu ja sisu, on hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik.

Tsiviilasi nr 2-18-19605 3(2)

Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et menetlusosalise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr ei ületa kohtupraktikas tunnustatud määrasid. Eeltoodut arvestades kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu määra 90 eurot.

4. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on nimetatud kinnituse kohtule edastanud, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga.

5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt ja kostja taotlusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu kohtunik