2-18-10414/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-10414 Tsiviilasi T.R. hagi J.K. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Kompromissi kinnitamine. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 21. veebruari 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.R. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: T.R. (hageja), ik XXX; esindaja advokaat Heiki Kuningas Kostja: J.K. , ik XXX; esindaja vandeadvokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 21. veebruari 2019 määrus osas, millega maakohus mõistis T.R. lt välja riigilõivu 275 eurot.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Lõpetada menetlus ja kinnitada kompromiss järgmises sõnastuses: „1.1. J.K. kohustub tasuma hagejale kahju hüvitamiseks 2600 eurot. 1.2. J.K. kohustub kandma T.R. kontole nr XXX 2600 eurot kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest. 2600 eurot sisaldab ka hageja riigi õigusabi kulu.

1.3. Tasumine loetakse nõuetekohaselt täidetuks kokkulepitud rahasummade laekumisega hageja pangakontole. 1.4. Käesolevas kokkuleppes sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele kõigi kokkuleppest tulenevate hageja nõuete koheseks rahuldamiseks. 1.5. Hageja ja kostja on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.6. Kokkuleppes käsitlemata menetluskulud jätavad pooled endi kanda.“

3.2. Määrata advokaat Heiki Kuninga riigi õigusabi tasuks 622,32 eurot.

3.3. Mõista T.R. lt välja Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabi tasu 622,32 eurot ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena (51,86 eurot kuus) vastavalt maakohtu koostatud makseinfole. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Tartu Maakohus kinnitas 21. veebruari 2019 määrusega T.R. (hageja) ja J.K. (kostja) kompromissi järgmiselt: „1.1. J.K. kohustub tasuma hagejale kahju hüvitamiseks 2600 eurot. 1.2. J.K. kohustub kandma T.R. (hageja) kontole nr XXX 2600 eurot kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest. 2600 eurot sisaldab ka hageja riigi õigusabi kulu. 1.3. Tasumine loetakse nõuetekohaselt täidetuks kokkulepitud rahasummade laekumisega hageja pangakontole. 1.4. Käesolevas kokkuleppes sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele kõigi kokkuleppest tulenevate hageja nõuete koheseks rahuldamiseks. 1.5. Hageja ja kostja on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.6. Kokkuleppes käsitlemata menetluskulud jätavad pooled endi kanda.“ Maakohus mõistis hagejalt välja poole riigilõivust, s. o 275 eurot ja riigi õigusabi tasu katteks 622,32 eurot riigi tuludesse. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja riigilõivu 275 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei võimalda hageja majanduslik olukord riigilõivu tasuda. Hageja sai menetlusabi riigilõivu tasumisel. Hageja esitas 11.03.2019 oma majandusliku seisundi kohta täiendavad andmed.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt välja riigilõivu 275 eurot. Määruskaebus rahuldatakse.

4. Määruskaebus ei puuduta teisi menetlusosalisi. Hageja vabastati hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis 50 % osas vabanes hageja riigilõivu tasumise kohustusest kohtumääruse alusel. Maakohtul oli seadusest tulenevalt õigus 50 % ulatuses, s.o summas 275 eurot hagejalt riigilõivu riigi tuludesse välja mõista. Kompromissi tekstist nähtub, et pooled riigilõivu (menetlusabi) osas kokkuleppeid ei sõlminud, kuid märkisid, et kompromissis kajastamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja nõude ja kompromissi sisu, on käesolevas asjas põhjendatud rakendada menetluskulude osas TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud erandit. Nimetatud sätte kohaselt juhul, kui menetlusosaliselt anti menetlusabi, võib kohus menetluse lõpetamisel mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled jõudsid kompromissile ja hageja majanduslik olukord on halb, esineb mõjuv põhjus vabastada hageja riigilõivu riigituludesse maksmise kohustusest.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3 ja TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi