1-19-416/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 11. 2019.a, Tartu kohtumaja märts

Kriminaalasja nr

1-19-416 Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Ragne Põldaru

Kriminaalasi I.A 424 lg 1 süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Süüdistatav I.A , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; ; elukoht: ; telefon: ; e-post: XXX XXX XXX XXX; töökoht: teeb juhutöid; kri

minaalkorras karistamata. Kahtlustatavana oli kinni peetud 14.09.2018.a kell 13.52 kuni 16.09.2018. a kell 11.48.

ohaldatud ei ole. Tõkendit k RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p st 5 ja § - -st 249 kohus otsustas: 1. I.A

4 (neli) Süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada I.A eelvangistuses viibitud aeg 14.09.2018.a – ) päeva karistusaja hulka ning lugeda 16.09.2018.a, so 3 olm (k I.A kandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 27 seitse . (kakskümmend ) päeva vangistust

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta (kakskümmend ) päeva 3 (kolm) kuud ja 27 seitse

vangistust I.A suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui 1 (ühe) aasta I.A ei pane pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

Määrata katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja I.A kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: -

;

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2 (4)

- ilmuma kriminaalhooldaj

a määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata katseajaks täiendav kohustus mitte I.A-le tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata I.A-le katseajaks ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku

poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulu:

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p , § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista 4, 2 I.A-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:  kaitsjatasu 148,80 eurot;  sundraha 810 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et on õigus tasumisele I.A-l kuuluv menetluskulu kokku 958,80 (üheksasada viiskümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 79,90 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskul tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja u jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS 99919700012694 , märkides ära viitenumbri

ning selgitus I.A, otsus nr 1-19-416

e “ , menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

3 (4)

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus I - .A d süüdistatakse selles, et tema 14.09.2018 kella 13:50 paiku juhtis Tartus, Staadioni tn 32 ju . , olles alkoholijoobes ures mootorsõidukit Audi A4 reg.nr XXX (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,09 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus I.A kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus .A Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 I

sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või ala

mkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani I.A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdis

- tatavale karistuseks 4 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 - I.A oli kahtlustatavana kinni päeva (14. 16.september 2018), mille vältel peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Lähtudes

KarS § ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui -st 74 lg 1 I.A ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud - käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises

elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - saab , töö või õppimiskoha vahetamiseks; kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut mää on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § rata, et I.A

75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et I.A hooldusametniku poolt on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaal määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on: r kohtueelses iigi õigusabi tasu menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel 148 eurot ja 80 senti, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179

lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud kokku 958 eurot ja 80 senti - – ära tasuda 1 aasta jooksul arvates kohtu misest. otsuse jõustu

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

4 (4)

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas I.A süüdistatav I.A , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdi atav nõustus nii st toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel ja aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS § 245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239- K I.A

424 lg 1 süüdi tunnistada KarS § järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas I.A menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 148,80 eurot ning kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme süüdimõistva kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 201 0 eurot). 9.a on kuupalga alammäär 54 Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korr - al menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. I.A tasuma, kuid taotles nende tasumise on nõus vabatahtlikult menetluskulu ajatamist 12 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 79,90 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades I.A sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades I.A varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku

958,80 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik